Aita uurida ajalugu!
Judeikinite perekond asus Võrru elama 1860-ndate aastate teisel poolel, pärast seda, kui keiser Aleksander II ukaasiga said mõned juudid õiguse asuda elama väljapoole Venemaa keisririigis kehtestatud juudi asustuspiirkonda. Eelmise sajandi alguses elas Võrus koos perega neli Judeikini venda ja kaks õde. Perekonnale kuulusid mitu maja, saeveski, riide- ja teised ärid.
Nagu tõendavad ajalooürikud ja perepärimus, avati 1875. aastal perekonna eestvõttel Võru linnas juudi palvemaja. Esimese palvemaja asukohta ei ole dokumentides mainitud.
Esimest korda nimetatakse juudi palvemaja Võru magistraadi raportis Liivimaa kubernerile 1883. aasta märtsikuus. 1885. aastal avaldab aga Eesti Postimees ehk Näddalaleht reisikirja „Reis Munamäele“. Kirjutise autor Johannes Parv loetleb ka Võru linna vaatamisväärsusi ja tähtsamaid asutusi, teiste hulgas leiab mainimist „Juudi kirik, mis lihtsas majas on“.
Eesti Vabariigi ajal tegutses juudi sünagoog aadressil Petseri 16 – Judeikini ja Sibula maja vahelisel lõigul ning Kübarsepa maja vastas üle tänava.
Seni pole leitud täpseid andmeid maja ehitamisaasta kohta ega ka ühtki fotot – kui mitte arvestada paari aerofotot Võru linnast, millel Petseri 16 krundil on näha suurte akende ja plekk-katusega maja.
Palvemaja tegutses 1940. aastani. Sõja ajal kasutati seda aeg-ajalt kinnipidamiskohana, nagu on meenutanud vanad võrulased.
Võrru jäi paarkümmend juudi naist lastega, kes arreteeriti sakslaste poolt ja hoiti kinni juudi kirikus ning kolm meesjuuti, väikekaupmehed Kaplanid ja Teitmann. (Karl Robert Lina mälestused)
Kui sõja ajal sakslased Võrru jõudsid, oli ema olnud Liiva ja Kreutzwaldi tänava nurgal ja vaadanud, kuidas sõjavägi Kreutzwaldi tänaval mööda läheb. Tema taga oli seisnud juudist rätsepast naabrimees ja öelnud: „Kuldsed päevad läbi …“ Ühel õhtul viidigi kogu naabripere ära. Ema oli kusagilt teada saanud, et nad viidi juudi kirikusse. Ema tegi hommikul naabrilastele võileibu ja me läksime koos õega Petseri tänavale palvemajja neid ära viima. Aga kui uksest sisse läksime, oli meil vastas sõdur, kes ütles: „Siin ei ole enam kedagi, kõik viidi öösel ära.“ Kuhu nad viidi, seda me ei teadnud. (Eha Tamra mälestused)
Käisime Petseri tänaval, kus ma elasin 1938.–42. a – just juudi sünagoogi vastas. Seal pidasid sakslased kinni juute, nägin ärklikorra aknast, kuidas mõnda neist aeda maeti. (Vello Helki mälestused)
Mõnda aega pärast sõja lõppu oli natsionaliseeritud palvemajas Võru Tööstuskombinaadi tisleritöökoda. Hoone hävis tulekahjus 1947. aasta novembris. Selle vundamendile ehitati Võru Tööstuskombinaadi tööliste ja teenistujate elumaja. Mälestuste põhjal võis see olla pärast küüditamist tühjaks jäänud talumaja, mis võeti koost lahti ja ehitati linnas uuesti üles.
Võru juudi palvemaja ajaloo uurija Ilja Judeikin otsib sõjaeelseid fotosid Petseri tänavast, eriti Kreutzwaldi ja Vabriku tänava vahelisest lõigust. Väga oodatud on ka võrulaste mälestused ja vanematelt sugulastelt-tuttavatelt kuuldud lood selle piirkonna, eriti juudi palvemaja/sünagoogi (rahvasuus tuntud ka kui kirik) kohta.
Mälestusi saab jagada Võrumaa Muuseumile või kirjutades Ilja Judeikinile e-aadressil juudipalvemaja@gmail.com või helistades Helle Laanperele (tel 514 7123). Fotod võib saata Ilja Judeikinile e-aadressil juudipalvemaja@gmail.com. Paberfotod võib tuua või edastada tavapostiga Helle Laanperele Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonda, (Jüri 54, 2. korrus). Fotod digiteeritakse ja tagastatakse omanikule.
Väljavõte fotost VK F 725: ½ Aerofoto Võru linnast on teinud 1932. aasta paiku Eesti Vabariigi üksiku lennuväedivisjoni nr 1 lendurvaatleja. https://opendata.muis.ee/object/29671