5.septembril 2022 möödub 100 aastat Aleksander Krulli sünnist. Võru on andnud Eestile hulga erakordseid inimesi ja nende hulka kuulub ka Aleksander Krull. Tema hauamärgil Võru kalmistul on kirjas:

Vabariigi teeneline kultuuritegelane, 1965

Võru linna aukodanik

Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler, 1999

Võrumaa Muuseumi rajaja, esimese muuseumi jaoks projekteeritud hoone ehitaja vabariigis

Kreutzwaldi majamuuseumi memoriaalse ansambli looja

44 aastat muuseumi direktor (1951–1995)

Lauluisa mälestussamba paigaldaja graniitalusele

42 aastat naiskoori Kannel dirigent

 

Võru muuseumide visionäärina tuli Aleksander Krullil alustada peaaegu tühjalt kohalt. Kreutzwaldi muuseum oli küll olemas, kuid alles algusjärgus. Kõigi takistuste kiuste jõudis Krull kõik oma eesmärgid saavutada. Oleks vaid Võru punavõimud veidigi mõistlikumad olnud ja jätkunuks vaid rohkem kaasaaitajaid. Ainult üks unistus jäigi. Krull tahtis, et Võru jäädvustuks eestlastele Kalevipoja linnana, et Kreutzwaldi monumendi kõrval seataks aukohale Kalevipoja kuju. Kohtki oli leitud, kuid kahjuks ei leidunud idee toetajaid.

Kalevipoja kuju asukoha plaan.

Krulli meie keskel enam pole, aga mälestused temast on alles. Neli näidet:

Hendrik Juurikas, Võru sümfoniettorkestri dirigent (artikkel „Aleksander Krull 70“, Võru Teataja, 5.09.1992, nr 95): „Minu aastakümneid kestnud lähedane tutvus ja süvenenud sõprus Aleksandriga (Žuraga) on tingitud ühistest ideaalidest, armastusest muusika vastu. Alates 1945. aastast Võru kammerorkestris, kus me mõlemad pidime

tegutsema – tema mänedžerina ja orkestris akordioniga harmooniumipartiide mängijana, mina saksofoniga… Üks meie orkestri leivanumbreid oli mitukümmend aastat Pepi Huberi polka „Marianka“, kus Žura oma hea mängutehnikaga, särtsaka esinemislaadiga akordionil saavutas alati publiku suure vaimustusega kaasaelamise. Kord Estonia kontserdisaalis esinedes oli publik pärast „Marianka“ kordamist nii eksalteeritud, et olime sunnitud laskma Krullil veel kolmas kord sama pala korrata – pretsedenditu olukord akadeemilises saalis!

Meelde on jäänud kord 1975. aasta õpetajate nõupidamisel Lauluisa muuseumi direktorina Krulli sõnavõtt kokkutulnuile. Istusin saalis ja vaatasin üllatunult lavale, sest nägin seal jõulist teatraalset isiksust, kes köitis nii sütitava oleku kui ka sõnaga.

Ta on Võru kultuurimaastikul kui tugevate juurtega puu, kelle olemasolu on teistelegi kindlust sisendanud.“

 

Irene Rosenberg, kultuuriministeeriumi muuseumide inspektsiooni juhataja (artikkel „Mees ja muuseumid“, Sirp ja Vasar, 3.08.1984, nr 31 (2087)): „Tema museoloogilised teadmised tulid vähehaaval, üleliidulistelt ja vabariiklikelt seminaridelt ning kirjandusest. Üldhariduslikku lisa andis töö kõrvalt lõpetatud Tartu ülikooli õigusteaduskond. Esmatähtsusega allikaks kogemuste saamisel peab Aleksander Krull reisimist. Muuseume on vaadatud Moskva ja Leningradi kõrval Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Gruusias, Armeenias, Pihkvas, Novgorodis, Jaroslavlis, Uljanovskis, Suzdalis jm. Nähtud on Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia ja Itaalia muuseume ja kultuurimälestisi. Aleksander Krullile on omane tugev uudsustaju, pidev uue kavandamine ja visa püüd see uus ellu viia.“

 

Vello Asi, sisearhitekt ja endine ERKI õppejõud, (rubriik „Viruskundrale vastab“, Viruskundra, 02.1998, nr 2 (97)): „Suhted tekkisid Kreutzwaldi memoriaalmuuseumiga, kui ekspositsiooni kujundustööde tellimus kunstitoodete kombinaadis jõudis minu kätte. Jäime ühendusse Aleksander Krulliga ja aeg-ajalt kohtusime, arutamaks muuseumide asju. Sümpaatia tema tegevuse vastu kasvas imetluseks ja aukartuseks, kui jälgisin pingutusi Võrumaa Muuseumi ehitamisel ning Kreutzwaldi kinnistu ja hoonete restaureerimise lõpule viimisel. Ja üllatav, et sellised mastaapsed eesmärgid oli seadnud juba peaaegu viiskümmend aastat tagasi endale see uje intellektuaal ja muusikutüüp Aleksander Krull.“

 

Vaino Kenk, Võru Koduloomuuseumi teadusdirektor (artikkel „Aleksander Krull 70“, Võru Teataja, 5.09.1992, nr 95): „Tal on omadus – olla kõrgemal hetkepoliitikast ja kampaaniatest. Kuigi osa plaane on jäänud ka ellu viimata, on kaalukate saavutuste ahel üsna pikk. Lauluisa muuseum on praeguseks Euroopa paremate muuseumide tasemel, koduloomuuseum on uus kultuuriasutus uues hoones, mille mitmekümnetesse tuhandetesse ulatuvaid kultuuriväärtuste kogusid on Võrumaa ajaloo seisukohalt raske üle hinnata. Mõniste muuseum oma vabaõhueksponaatide ja rikkalike etnograafiliste kogudega on vabariigis ainulaadne. Suure Munamäe vaatetorni külastab järjest rohkem inimesi maailma erinevatest paikadest. Muuseumi väljaandel ilmusid Võrumaal esimesed võõrkeelsed (inglise, saksa, soome, läti) maakonda ja tema kultuuriväärtusi tutvustavad trükised. On restaureeritud Vastseliina piirikõrts jne. Temas pulbitseb otsisklev rahutus. Selle tõttu on Aleksander Krulliga sageli olnud raske sammu pidada.“

 

Muuseumirahvas koguneb  5. septembril kell 12 Võru kalmistul, et meenutada Aleksander Krulli tema 100. sünniaastapäeval.

---