Uudiste arhiiv

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid

Vana-Võromaa Kultuurikoda

“Escape room no 2”.

6 september, 2021

Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis saab 4.septembrist – 17.oktoobrini tutvuda  maalikunstnik Maarit Murka  (s. 1981) loominguga. Murka on kogunud tuntust  oma fotorealistlike töödega. Suur isiknäitus “Escape room no.2” on jätkunäitus Vaal galeriis olnud väljapanekule. Kultuurikoja galeriis näeb maalide kõrval ka naturaalseid objekte.

Maarit Murka  on peamiselt tuntud meisterlike maali- ning graafikateoste poolest, mis tihti kasutavad modellina kunstnikku ennast. Lisaks on Murka tegelenud ka installatsiooni, fotograafia, video, graafika jpm meediumitega. Ta on omandanud maali erialal bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemias ning magistrikraadi Helsingi Kuvataideakademias ning on lisaks ka Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, ja kunstide instituudi (BFM) stsenaristi eriala magistrant.

Kunstniku varasematele maalidele omane metsikus ja kohatine räiguski on asendunud mõneti tasakaalukamate mõtisklustega elust enesest tulenevatel teemadel. Murka viitab kaasaja ühiskonna intriigidele, kus isikud peavad võtma teatud hoiakuid ning positsioone. Vajadus ennast teostada ning teistele ühiskonnaliikmetele oma positsioon ning suhtumine teatavaks teha, tingivadki teadlikud ning kohati ka soovimatud žestid, millega oma hoiakuid edastada.

Maarit Murka näitusest – Tunne, nagu poolte valimine poleks kunagi varem nii põletav olnud. Keda kuulata, keda kaotada. Vaadates ringi, aktiveerib iga mööduva inimese pale meis kõigis halastamatu hinnangumasina. Enda eest seismine, teisest küljest kõigi vastu võitlemine tuleb jälle ringiga tagasi. Iseenesest tekkinud lahknemised toovad samal ajal värskust ning puhastust, aga külvavad hirmu ja segadust.

Metsarahva intuitiivne otsus on põgeneda metsa. Aga kuhu põgeneda, kui metsa lihtsalt enam ei ole?

 

/Fotod vaal galeriis olnud näitusest/

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Graafiline disain Henri Kutsar.

 

Lisainfo:

Stella Mõttus

Vana-Võromaa Kultuurikoja galerist

+372 55 999 609

stella.mottus@wi.ee

 

 


Põnev tekstiilinäitus kutsub vaatama

12 juuli, 2021

Vana-Võromaa Kultuurikoda esitleb Marilyn Piirsalu ja Kadi Pajupuu tekstiilinäitust “Mõteeria”.

Väljapanek kujutab kolme teematsooni jaotatud mõtteid, kus tekstiilidele omane sünniloogika ja koospüsimise kord toetab teoste sisulisi püüdlusi: kuidas vaatajat kõnetada, äratada kaaskogemishetki ja äratundmisi.

(veel …)


Eesti kunstnike ühisnäitus “PAUS”

24 november, 2020

Alates 28. novembrist kuni 24. jaanuarini on kultuurikoja galeriis avatud Eesti kunstnike ühisnäitus „Paus“.

Aasta lõpp on aeg, kus vaatame tagasi ja meenutame kõike tehtut, kogetut ning soovime ja planeerime tulevat. Kas paus kannab?  Nii küsivad ligi 50  Eesti  kunstnikku, kes osalevad Vana-Võromaa Kultuurkoja galerii korraldataval näitusel.

„ Näituse teema kõnetas pea sadat kunstnikku, kes avaldasid soovi ühisnäitusel osaleda. Raske südamega pidime paljudele ära ütlema, aga lõpptulemus on seda väärt, sest väljas on kõige huvitavamad kooslused – kõrvuti seisavad noored ja vanad tegijad, mustvalged ja värvirikkad tööd ning paarikümne sentimeetrised ja kolmemeetrised teosed“, räägib kuraator Stella Mõttus.

Esitatavad  teosed on väga mitmekülgsed oma tehnikas ja käekirjas, näha saab  maali- ja fotokunsti, skulptuure ja graafikat. Teosed on valminud 2020 aastal.

Näitusel osalevad:

Aet Ollisaar, Anna Maquet, Anne Vasar, Anu Muiste, Eero Ijavoinen, Eva Elise Oll, Eve Kruuse, Evelyn Grzinich, Gertrud Kinna, Hannah Harkes, Hülle Haab, Ingmar Roomets, Ines Erlemann, Jaan Luik, Jaanus Eensalu, Joanna Kuusk, Juka Käärmann, Jüri Arrak, Kaia Otstak, Kairo, Kaisa Eiche, Kalli Kalde, Karin Paumer, Katrin Piile, Katrina Kolk, Kristel Sergo, Kärt Kross-Merilo, Lemme Haldre, Liina Salonen, Liisa Kruusmägi, Luise Greta Vilo, Mall Nukke, Mara Ljutjuk, Marju Must, Martti Ruus, Per William Petersen, Piret Kullerkupp, Piret Uibotalu, Sergei Inkatov, Sirje Petersen, Stefani Vissel, Taavi Oolberg, Tarmo Roosimölder, Tea Lemberpuu, Temuri Hvingija, Tiiu Übi, Toomas Kuusing ja Ursula Sõber.

Näituse kuraatorid Stella Mõttus, Jana Huul.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

 


Hälli kiigutajad

14 august, 2020

Alates 14. augustis saab Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis vaadata Valga Muuseumi poolt koostatud näitust „Hälli kiigutajad“.

Valga muuseumi töötaja Marju Rebane koos Pikne Kama, Marit Külvi ja Kristel Põldmaga said tõuke Valga kogukonna õiglustunnet riivanud otsusest- sulgeda Valga Haigla sünnitusosakond 2018.a.

Näituse koostajad  süvenesid sünnituse ja laste kasvamisega seotud pärimusse ja koostasid näituse,  „Hälli kiigutaja“, mis kutsub kaasa mõtlema ja rääkima kõiki, kellel on huvi eesti rahva sünnilugude vastu. Näituse autorid  koostasid sünnipärimuse kogumiseks küsimustiku ja tegid üleskutse kogumaks esemeid, mis on seotud raseduse, sünni ja lapse kasvatamisega. Koguti lisaks vanemale teabele ka jutte ja esemeid nõukogude ajast ja tänapäevast, et saadud tulemusi võrrelda ERM-is säilitamisel olevate materjalidega. Nii saadi analüüsida, kuidas sünnitusega seonduv on viimase 100 aasta jooksul muutunud.

Näitus toob vaatajateni läbilõike sünnilugudest, lastele lauldud regilauludest ja laste sünni ning kasvamisega seotud esemetest, mis  pärinevad viimasest sajandist, keskendudes ajas muutuvatele arusaamadele sünnitusest ja lastekasvatamisest. Eksponaatideks on Eesti Rahva Muuseumi,  Valga, Võrumaa ja teiste kohamuuseumide  kogudes olevad esemed – titemütsid, -tekid, -pluusid, pudipõlled, sokid, hällid, mida täiendab emotsionaalne sõnaline materjal videol, laulukatked helikandjatel, mälestused paberil ja fotodel. Kajastatud on eri põlvkondade sünnilood ja mälestused.

Iga rahva ja rahvuse püsimise tagab häll – hoolitsemine pere, suguvõsa ja rahva hälli eest. Näitusega soovitakse austada emadust, isadust, ämmaemandaid, hällide valmistajaid, titeteki kudujaid ja hälli kiigutajaid ning säilitada infot sünniga seotud kombestikust tulevastele põlvkondadele.

Näitus jääb avatuks 4. oktoobrini


“lahtiÜhtimine”

9 juuli, 2020

19.juunist – 9. augustini on Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis avatud näitus „lahtiÜhtimine“

Kuraatorid kutsusid näitusest osa võtma ühe perekonna erinevate põlvkondade kunstnikke ja palusid valida esitlemiseks neid enim kõnetanud teose oma vanemate või laste loomingust. Oli ka kunstnikke, kes otsustasid tulla näitusele ühisteosega

Näitusesaalis kohtuvad emad ja tütred Eve Kase ja Anna Kaarma, Mall Nukke ja Regina-Mareta Soonsein, Kai Koppel ja Mara Ljutjuk, Malle Leis ja Sandra Jõgeva. Oma teosed on esitanud isad ja pojad Jaan Luik ja Johannes Luik, Vilen Künnapu ja August Künnapu, Lemming Nagel ja Karl-Kristjan Nagel, Aleksander Suuman ja Imat Suuman, Andrus Kasemaa ja Markus Kasemaa, aga ka ema ja poeg Ulvi Haagensen ja Aksel Haagensen ning vanaisa ja lapselaps Peeter Mudist ja Johanna Mudist.

Kui palju on ühist erinevate põlvkondade loojate vahel, millega nad üksteist täiendavad või millega eristuvad, saabki näha näitusel.

Fotol näituse kuraatorid  Reet Varblane, Jana Huul ja kunstnik Mara Ljutjuk näituse avamisel.

Vaata rohkem pilte näitusest  kodulehe galeriist.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital


Näitus “Kai Leetet meenutades”

22 mai, 2020

26. mail 2020 möödub 110 aastat Võrumaa tantsumemme Kai Leete sünnist.

Kai Leete tuleb võrulaste mälestustesse 1960.a.septembrist kui temast sai Võru linna elanik. Kai tegevus puudutas kõiki põlvkondi – esimesed kokkupuuted nõudliku ja loomingulise  balleti- ja rahvatantsujuhendajaga Pioneerida Maja huviringides, seejärel rahvatantsutunnid nais- ja segatantsurühmades, unustamatud tantsuharjutused Kubja mändide all rahvakunstiõhtuteks valmistudes ja lõpuks sarmikad osatäitmised teatrilaval Võru Rahvateatri etendustes.

Muuseumis välja pandud näitus aitab meenutada Kai Leetet tema mitmekülgsuses. Vaadata saab  Maimu Telgi koostatud posternäitust tantsumemme elust ja tegevusest, mitmekülgset fotovalikut, Kai Leete  rahvarõivaid ja ehteid, tantsupidude rosette ja mälestusmedaleid, samuti käsikirjalisi autoritantsude kirjeldusi ja jooniseid.

Eesti Filmi Instituudi abiga saab näitusel näha ka Peeter Toominga 1977.a. valminud dokumentaalfilmi „Aastad“, kus üheks portreteeritavaks on Kai Leete.

Tule ja meenuta ning jaga oma mälestusi meie oma tantsumemmest.

Näitus jääb avatuks 23. augustini.


Moenäitus “Metsa moodi” ootab külastajaid!

19 märts, 2020

Eesti Moekunstnike Ühenduse juhataja Anu Hint tutvustab väljapanekut:  seekordne näitus on pühendatud põlismetsale, mis oli hoitud nõukogude ajal, kuid on määratud lageraietega hävita­misele Eesti Vabariigi ajal.

Valdur Mikita on öelnud: „Eesti mets on kultuuri vii­maseid varjupaiku Euroopas, usuline ja imagoloogiline ano­maalia. See on nagu koeranael, millest kaasaegne korporatiiv­ne intensiivmetsamajandus tahab võimalikult kiiresti lahti saada.“

Võimetuna midagi muut­ma, demonstreerivad moe­kunstnikud oma tundeid ja mõtteid näituse kaudu. Iga eksponeeritud rõivamudel või moejoonis on kummardus met­sale kui keskkonnale, milles on elu, ilu ja armastust.

Kunstnike loomingut täien­davad mitmete autorite metsa­teemalised mõtisklused.

Osalevad Anne Metsis, Anu Hint, Anu Johanson, Anu Ling, Astri Müül, Diana De­nissova, Eve Tiidolepp, Katre Arula, Krista Vanamölder, Kärt Karjatse, Külli-Kerttu Siplane, Küllike Tuvikene, Lee Reinula, Liivika Põvat-Straus, Mari Aa­kre, Maire Valdma, Merle Lõh­mus, Päivi Hintsanen, Yumiko Okazaki.

Tekita uudishimu vaadates Lauri Nageli tehtud  lühifilmi ja näituste fotogaleriid aga OMA SILM ON KUNINGAS.


https://vorumuuseum.ee/galerii/?aid1=2993301744067073

Näitusi  toetab Eesti Kultuurka­pital.


Margret Paide maalinäitus “Inimmustrid”

19 märts, 2020

Margret Paide (sünd 1989 Põlvas) on lõpetanud aastal 2014 Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna. Oma näitust tutvustab ta nii:

„Olen aastaid tegelenud ini­meste, eriti aktide maalimisega. Kuna ma ise olen inimene, oleks justkui kehade maalimine kõi­ge loomulikum nähtus siin ilma peal. Ma ei ole seda teinud tead­likult, see tuleb automaatselt ja mõtlematult.

Arvan, et otsin ilu, nagu ena­mik kunstnikke ning olengi selle leidnud inimestes. Ühest küljest keha vorm, naha tekstuur, selle tonaalsus, kehakeel ning liiku­mine, teisest küljest karakter, mis modelleerib seda esimest.

Kõige kaunimad omadused inimese juures võiksid olla ausus ja inimlikkus. Need omadused üldiselt peegelduvad ka välimu­ses ning käitumises.

Täpselt seda üritan ka maa­lida. Mu maalidel ei ole otseselt olnud mingeid tugevaid mani­feste ega kontseptsioone, kuna olen väga kehv kirjutaja ning ka häbelik rääkija, kuid ajapikku on kunstihuvilistest ja sõpradest-tuttavatest publik ise teatud asjad paika pannud. Olen tänu neile aru saanud, et maalin midagi sellist, mida tänapäevane mai­nstream-ilu maailm üritab peita: loomulikku keha ning „päris“ inimest ehk siis seda inimlikku, kellel on samuti probleeme, nii negatiivseid kui ka positiivseid isikuomadusi, omad rõõmud, kired, harjumused jne. Minu maalides ei jagune inimesed ko­ledateks-ilusateks, paksudeks-peenikesteks, rikasteks-vaesteks, headeks-halbadeks jne. On liht­salt inimene. Kuna olen lapsepõl­ves lugenud tohutult muinasjutte ning naudin neid praegugi lisaks fantaasiafilmidele ning -kir­jandusele, olen oma inimlikud inimesed seganud muinasjutu­lisusega. Loomad ja eriti linnud oskavad oma värvide ning näoil­mega iseloomustada inimest fan­tastiliselt. Kogu selle kompotiga olengi loonud omad inimmust­rid, iga figuur on isemoodi ning samas on kõik üks.“

Video näitusest:

Autor Lauri Nagel. Toetas Eesti Kultuurkapital

fotogalerii   https://vorumuuseum.ee/galerii/?aid1=2993340347396546


“Rahvuslikkuse otsingud”

21 jaanuar, 2020

Näitusega „Rahvuslikkuse otsingud“ tähistatakse 25 aasta möödumist TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna esimese õppekava, talukujundus ja rahvuslik käsitöö, avamisest. Viimase ümber on kasvanud rahvuslikke käsitöötraditsioone ja -oskusi uuriv ning arendav osakond, kus saab lisaks tekstiiliga seotud käsitöövaldkondadele õppida rahvusliku ehituse ja metallitöö erialal ning pärandtehnoloogia magistrikaval.

Ärkamisajal hoogu saanud rahvuslikkuse otsingud ilmnesid kiiresti ka materiaalses kultuuris. Väljapanek annab ülevaate meie tänaseid arusaamu kujundanud protsessi olulisematest ajaloolistest etappidest ja mõjutajatest ning näitab, kuidas rahvusliku käsitöö osakond tänapäeval pärandit mõtestab.

„Esemelisel kultuuril on väga oluline roll meie identiteedi kujunemisel,” tõi rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin välja näituse teema olulisuse. Rahvusliku ehituse eriala juhi Leele Välja sõnul aitab selline tagasivaade paremini mõista mida ja miks me täna teeme. ,,Näitusel saab ilmsiks, et tegemist ei ole musealiseeritud valdkonnaga, vaid ajaga kaasas käiva ja areneva nähtusega, mida iga uus põlvkond omamoodi mõtestab,” ütles Välja.

Näitus on avatud 22.01 – 08.03


Väikelinn kui sündmus

21 jaanuar, 2020

Alates 22. jaanuarist saab Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis näha maalikunstniku,  Eesti kunstiakadeemia doktorandi Rait Rosina näitus “Väikelinna fenomen”. Väikelinnade kui kunstitegevuste asupaiku käsitlevat uurimust teeb Rait Rosin Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes.

„Väikelinn kui sündmus vol 2“ on loomeuurimuslik näitus, mis on kohandatud lähtuvalt Võru linnale. Näituse esimene osa toimus aastal 2018 Valga Muuseumis.

Kunstnik teeb sissevaate Valga ja Võru kui väikelinnade kunstimaastiku olukorda. Näitusel saab kuulata linnaelanike mõtteid, mis neil on tekkinud seoses linna külastavate kunstnikega. Videopildi vahendusel saab näha intervjuud 10 kunstnikuga, kes jagavad oma kogemusi väikelinnas isiknäitust korraldades. Näha saab ka kunstniku ja tema tütre retki kaksiklinnades Valga ja Valka, mida külastati spetsiaalselt valminud järelveetava ratastel “põikamise kastiga”.

Rait Rosin mõtestab kogukonna-sisese aruteluga, mida kunstnikud võiks ja peaks vahendama kui tegelike olude kujunemise lugu. Kunstnikele tavapärased tegevused on lähtekohaks väikelinnas ühiskondlike arutelude toimumisele. Kunstile seatud ootused ja küsimus nendele ootustele vastavusest asetuvad laiemasse arutellu sellest, mis määrab kunstnike ühiskondlikke positsioone. Kunstil on väikelinnades eriomane roll täita ja ääreala ideed väljenduvad siin kunstnike eelistuses tuua näiteid üksikjuhtumite põhjal. Ääreala ja keskuse mõisted tähistavad tinglikult ühiskondlikul pinnal koonduva tähelepanu jaotumist, mille käigus omistatakse muidu eriilmelisele kohale tavapärast või tüüpilist loomust. Väikelinnas toimuv ja seega ka väikelinn ise kas ületab sündmusena uudise künnist või jääb kohaliku tähtsusega kõlapinna piiresse. Eelnevalt on samasugune uurimus toimunud Paldiski ja Haapsalu linnades toimuva kohta.

Rohkem infot kunstniku kodulehelt www.pragmatist.ee

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.