Uudiste arhiiv

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid

Vana-Võromaa Kultuurikoda

Kunstnikud keskkonnast

27 aprill, 2022

6.mail kell 18.00 avati Vana-Võromaa Kultuurikojas koostöös Tallinna Kunstihoonega grupinäitus „Mändfulness“, mis käsitleb eestlaste suhet keskkonnaga ja on katse teadvustada tänaste tegude mõju tulevikule.

Näitusel osalevad Eike Eplik, Olimar Kallas, Reet Kasesalu, Jan Lütjohann, Georgi Markelov, Mall Nukke, Hanna Samoson, Johannes Säre, kuraator on Siim Preiman.

Juba aastaid kestab Eestis avalik konflikt, mida ajakirjanduses on nimetatud küll metsatüliks, metsapoleemikaks, aga ka metsasõjaks. Lihtsustatult võiks öelda, et konflikti ühel pool on need, kes leiavad, et raiutakse liiga palju, ja teisel pool need, kes olukorda pooldavad. Kuidas on võimalik, et metsasõda kestab ja kestab ning lõppu ei paista kusagil? Kas eestlane ei olegi siis metsarahvas?

Kuigi metsarahva kuvand võib näida eestlastele igiomane, on see tegelikult kuju võtnud alles viimase paari kümnendi jooksul. Loodust hindav rahvuslik identiteet koos keskkonnahoidliku kombestikuga võiks olla üks vasturohi aina kriitilisemale ökoloogilisele kriisile. Paraku ei lase eestlaste vankumatu usk iseenda looduslähedusse meil märgata tõelisi keskkonnaprobleeme enda ümber.

„See Valdur Mikitalt näpatud pealkirjaga näitus on eestluse, maastiku, pinnapealse hingestatuse ja riikliku rohepesu kollektiivne visand,“ ütleb näituse kuraator Siim Preiman. Ta jätkab: „Kuigi näitus algas kavala komöödiana ja on Eesti looduse käekäiku jälgides ajapikku muutunud meeleheitlikuks tragöödiaks, on kunstil siiski potentsiaal olla keeruliste ja vastandusi tekitavate teemade käsitlemisel omamoodi erapooletu vahemees. Seda muidugi tingimusel, et vaadatakse pinnast kaugemale.“

Esimest korda eelmisel sügisel Tallinna Linnagaleriis toimunud näitus kuulub Kunstihoone kestvasse näitusesarja, mis pöörab erilist tähelepanu hea olemise võimalikkusele ja ökoloogilisele vastutusele kindla huku ajal. Näitusesari on institutsionaalne katse leida põletavate teemade käsitlemiseks eetiliselt sobiv platvorm, mispärast on selle korraldamisel kaasaegse kunsti näituse standardretseptist välja jäetud kõik ühekordsed vahendid ja kasutatud ainult kohapealt leitud materjali nii vähe kui võimalik.

“Meil on ülimalt hea meel, et just see näitus rändab Võrru ning paneb aluse tulevasteks koostöödeks teiste näitusemajadega,” räägib Vana-Võromaa Kultuurikoja galerist Stella Mõttus. “Kuna Kagu-Eestis on mets nii loogiline osa inimeste igapäevasest elust, siis seda enam on näitus aktuaalne kõigi kohalike jaoks, kelle kodu lähedal on aastatega järjest rohkem metsatukkasid eemaldama hakatud,” nendib galerist.

8. mail kell 15 ning 12. juunil kell 14.30 toimuvad näitusel eestikeelsed kuraatorituurid koos Siim Preimaniga.

12 .juunil sõidab Tallinnast ja Tartust tasuta kunstibuss Võrru. Täpsem info bussi kohta avaldatakse näituse Facebooki lehel.

Näitus jääb avatuks 26. juunini.

Täname Eesti Kultuurkapitali, Eesti Filmi Instituuti, HAUS galeriid, Liisi Põllumaad, Mirjam ja Katrin Reilit, Gert Tiivast, Tanel Asmerit, Lauri Kütti, Indrek Kitse, Jaan Škerinit.

Vana-Võromaa Kultuurikoda on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10–18. Muuseumi ja galerii külastus õpilasele 2€, üliõpilasele ja pensionärile 3€, täiskasvanule 4€.

Vana-Võromaa Kultuurikoda koondab enda alla 1983. aastal avatud Võrumaa muuseumi ning kunstigalerii.

www.vorumuuseum.ee

www.facebook.com/vanavoromaakultuurikoda/

www.instagram.com/vanavoromaakultuurikoda/

SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul: kunstihoones ja samas lähedal linnagaleriis ning kunstihoone galeriis.

www.kunstihoone.ee

www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/

www.instagram.com/tallinnarthall/

Lisainfo:
Stella Mõttus
Vana-Võromaa Kultuurikoja galerist
+372 55 999 609
stella.mottus@wi.ee

 

 


Rõõmu toob keraamikute Kormašovi-Mikkeli duo

26 jaanuar, 2022

28.jaanuaril  kell 17 avatakse Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis  Jaana Kormašovi ja Maanus Mikkeli keraamikanäitus “RÕÕM”

Kunstnikud kirjeldavad oma näitust:

“Meri mühiseb, mets kohiseb, mullast kasvab rohi. Kusagil siinsealsamas on pärimused, põlisrahvad, uskumused heast ja kurjast. Hitler ja Indira Gandhi, Columbus, Erik Punane ja vanaema rohutee.

Ajapikku hakkab savi sees olemine ohtlikult heaks olema nagu arbuusisuhkrus.

Mühin-kohin kostab ikkagi, kutsub ja ajab roosast rõõmsalt edasi. Üks kuumutab kõrgelt, teine põletab madalalt. Kui need kaks kokku saavad, siis ongi RÕÕM.”

Jaana Kormašov (s. 1966) on Tallinnast pärit keraamik, kes 1993. aastal lõpetas Tallinna Kunstiülikooli ning on üle 20 aasta Tallinna Ülikooli õppejõud olnud. Viimastel aastatel on Kormašov tegutsenud stuudios MustValge koos Sofi Aršasiga.  Kormašovi keraamika paistab silma dekoratiivsuse ning sümboolsuse omavahelise ühendamisega. Ta stiliseerib oma nõudele müstilisi ning ajatuid märke, mis mõjuvad kui kaitsevaimud. Sellest sai ta inspiratsiooni ülikooli raamatukogus töötades ning seal viikingite ja Ameerika põlisrahvaste ajalugu uurides.

Maanus Mikkel (s. 1956) on Tartust pärit keraamik, kes on 1972–1976 õppinud Tartu Kunstikoolis ja 1978–1988 ERKIs ning töötanud koondises Ars, Artes ja Studio Ceramikumis. Mikkeli galerii asub Tartus, Tähe tänaval, kus on üle 20 aasta korraldatud erinevaid keraamika- ja kunstinäitusi.

Näitus jääb avatuks 13. märtsini.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Taevas külalistemaja.

 

 

 

 


Aastalõpp värvilise klaasikunstiga

29 november, 2021

Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis on avatud Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liikmete  Eili Soone ja Malle Karik-Hallimäe näitus „Kimbatus“.

Oleme kimbatuses oma olukorrast, kuhu me sattunud oleme.
Hõljume roosade ponide maailmas ja jookseme ummisjalu oma lilleliste vihmavarjudega vikerkaare alguse poole, et seda kaudu igavesti õnnelikuks saada.
Samas leiame end sageli ka olukorrast, mille tekkimist ei olegi hoomanud.
Raske on jäädagi vastuvõetud otsuste juurde, kui on sinna maani jõutudki.
Vaatajatele variatsioone õnnest ja rõõmust, mõtteainet ja silmailu, küllust ja kasinust, värve ja kahvatust, seda kõike on palju ja samas nii vähe.

Eili Soon (s. 1983) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala bakalaureuseõppe ning kunsti- ja kunstiajaloo õpetaja magistriõppe. Alates 2010. aastast juhib ta Olustvere mõisa klaasi- ja keraamikastuudiot. Soon on üks vähestest klaasikunstnikest Eestis, kellel on üle 12-aastane klaasipuhumise kogemus.

Malle Karik-Hallimäe (s. 1959) on lõpetanud 1985. aastal tollase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) klaasikunsti erialal ja tegeleb sellest ajast vabakutselise klaasikunstnikuna. Ta on osalenud erinevatel klaasikunsti näitustel alates 1988. aastast. Tema loomingusse kuulub nii tarbeesemeid kui ka väikesemõõtmelisi dekoratiivvorme ja skulptuure. Tööde valmistamiseks kasutab ta kuum- ja külmtöötlustehnikaid. Kuumtöötlustehnikas tööd on viimastel aastatel valminud Olustvere Klaasikojas.

Väljapanek jääb avatuks 23. jaanuarini.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Taevas külalistemaja, Indrek Kits, Lauri Kütt, Kristjan Sisa, Kalmer Vulla.

 


Meie põlisrahvastest sõbrad

28 oktoober, 2021

  1. ja 2019. aasta suvel korraldas Soome-Ugri Filmifond sügaval Siberi põlismetsas handi noortele Metsa Filmikooli. Eesti, ungari ja soome kunstnike ning filmitegijate juhendamisel tegid handi noored omakeelseid filme, mis on iga elava kultuuri oluline osa ning suurepärane võimalus oma ilma teistega jagada.

Filmikooli üks juhendajatest oli ka käesoleva näituse kuraator, võrumaalane Edina  Csüllög. Kohapeal kogetud elamused ja soojad sõprussuhted hantidega otsisid ka kodus olles võimalust suhelda kaugete sõpradega ja jagada kogetud elamusi laiema publikuga. Nii sündiski näitus, mis on avatud Vana-Võromaa kultuurikojas kuni 5.detsembrini, et seejärel minna rännakule üle Eesti, Siberisse, Soome ja Ungarisse.

Näitusel on võimalik vaadata laste tehtud lühifilme (60), näha portreefotodelt vastu naeratavaid  handi inimesi, tutvuda hantidele tähtsate sümbolitega, istuda traditsioonilises handi tsummis ja kuulata Vootele Ruusmaa loodud helikujundust.

Näituse kuraator Edina Csüllög – Hantidest said meie sõbrad, kellega me jätkuvalt suhtleme, ja ma isiklikult tunnen, et nendega koos olles sain ma maailma enda jaoks paremini lahti mõtestada. Ma loodan, et see näitus pakub huvi ka vaatajale ning laseb seeläbi sellest erilisest maailmast veidi osa saada.

Disain: Evelin Urm

Helidisain: Vootele Ruusmaa

Fotod & tekstid: Anti Naulainen, Liis Nimik, Outi Rossi, Tõnu Kilusk, Edina Csüllög, Martin Männik, Laura Kõiv

Tekstiilikunst: Eleriin Seim

Sotsiaalmeedia: Berta Kisand

PR: Piret Räni, Edina Csüllög

Toimetaja: Hedda Maurer

Filmid: Num Sang Joh noored

Toetajad: Soome-Eesti Kultuurifond, Eesti Kultuurkapital

Kohtumiseni näitusel!


“Escape room no 2”.

6 september, 2021

Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis saab 4.septembrist – 17.oktoobrini tutvuda  maalikunstnik Maarit Murka  (s. 1981) loominguga. Murka on kogunud tuntust  oma fotorealistlike töödega. Suur isiknäitus “Escape room no.2” on jätkunäitus Vaal galeriis olnud väljapanekule. Kultuurikoja galeriis näeb maalide kõrval ka naturaalseid objekte.

Maarit Murka  on peamiselt tuntud meisterlike maali- ning graafikateoste poolest, mis tihti kasutavad modellina kunstnikku ennast. Lisaks on Murka tegelenud ka installatsiooni, fotograafia, video, graafika jpm meediumitega. Ta on omandanud maali erialal bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemias ning magistrikraadi Helsingi Kuvataideakademias ning on lisaks ka Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, ja kunstide instituudi (BFM) stsenaristi eriala magistrant.

Kunstniku varasematele maalidele omane metsikus ja kohatine räiguski on asendunud mõneti tasakaalukamate mõtisklustega elust enesest tulenevatel teemadel. Murka viitab kaasaja ühiskonna intriigidele, kus isikud peavad võtma teatud hoiakuid ning positsioone. Vajadus ennast teostada ning teistele ühiskonnaliikmetele oma positsioon ning suhtumine teatavaks teha, tingivadki teadlikud ning kohati ka soovimatud žestid, millega oma hoiakuid edastada.

Maarit Murka näitusest – Tunne, nagu poolte valimine poleks kunagi varem nii põletav olnud. Keda kuulata, keda kaotada. Vaadates ringi, aktiveerib iga mööduva inimese pale meis kõigis halastamatu hinnangumasina. Enda eest seismine, teisest küljest kõigi vastu võitlemine tuleb jälle ringiga tagasi. Iseenesest tekkinud lahknemised toovad samal ajal värskust ning puhastust, aga külvavad hirmu ja segadust.

Metsarahva intuitiivne otsus on põgeneda metsa. Aga kuhu põgeneda, kui metsa lihtsalt enam ei ole?

 

/Fotod vaal galeriis olnud näitusest/

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Graafiline disain Henri Kutsar.

 

Lisainfo:

Stella Mõttus

Vana-Võromaa Kultuurikoja galerist

+372 55 999 609

stella.mottus@wi.ee

 

 


Põnev tekstiilinäitus kutsub vaatama

12 juuli, 2021

Vana-Võromaa Kultuurikoda esitleb Marilyn Piirsalu ja Kadi Pajupuu tekstiilinäitust “Mõteeria”.

Väljapanek kujutab kolme teematsooni jaotatud mõtteid, kus tekstiilidele omane sünniloogika ja koospüsimise kord toetab teoste sisulisi püüdlusi: kuidas vaatajat kõnetada, äratada kaaskogemishetki ja äratundmisi.

(veel …)


Eesti kunstnike ühisnäitus “PAUS”

24 november, 2020

Alates 28. novembrist kuni 24. jaanuarini on kultuurikoja galeriis avatud Eesti kunstnike ühisnäitus „Paus“.

Aasta lõpp on aeg, kus vaatame tagasi ja meenutame kõike tehtut, kogetut ning soovime ja planeerime tulevat. Kas paus kannab?  Nii küsivad ligi 50  Eesti  kunstnikku, kes osalevad Vana-Võromaa Kultuurkoja galerii korraldataval näitusel.

„ Näituse teema kõnetas pea sadat kunstnikku, kes avaldasid soovi ühisnäitusel osaleda. Raske südamega pidime paljudele ära ütlema, aga lõpptulemus on seda väärt, sest väljas on kõige huvitavamad kooslused – kõrvuti seisavad noored ja vanad tegijad, mustvalged ja värvirikkad tööd ning paarikümne sentimeetrised ja kolmemeetrised teosed“, räägib kuraator Stella Mõttus.

Esitatavad  teosed on väga mitmekülgsed oma tehnikas ja käekirjas, näha saab  maali- ja fotokunsti, skulptuure ja graafikat. Teosed on valminud 2020 aastal.

Näitusel osalevad:

Aet Ollisaar, Anna Maquet, Anne Vasar, Anu Muiste, Eero Ijavoinen, Eva Elise Oll, Eve Kruuse, Evelyn Grzinich, Gertrud Kinna, Hannah Harkes, Hülle Haab, Ingmar Roomets, Ines Erlemann, Jaan Luik, Jaanus Eensalu, Joanna Kuusk, Juka Käärmann, Jüri Arrak, Kaia Otstak, Kairo, Kaisa Eiche, Kalli Kalde, Karin Paumer, Katrin Piile, Katrina Kolk, Kristel Sergo, Kärt Kross-Merilo, Lemme Haldre, Liina Salonen, Liisa Kruusmägi, Luise Greta Vilo, Mall Nukke, Mara Ljutjuk, Marju Must, Martti Ruus, Per William Petersen, Piret Kullerkupp, Piret Uibotalu, Sergei Inkatov, Sirje Petersen, Stefani Vissel, Taavi Oolberg, Tarmo Roosimölder, Tea Lemberpuu, Temuri Hvingija, Tiiu Übi, Toomas Kuusing ja Ursula Sõber.

Näituse kuraatorid Stella Mõttus, Jana Huul.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

 


Hälli kiigutajad

14 august, 2020

Alates 14. augustis saab Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis vaadata Valga Muuseumi poolt koostatud näitust „Hälli kiigutajad“.

Valga muuseumi töötaja Marju Rebane koos Pikne Kama, Marit Külvi ja Kristel Põldmaga said tõuke Valga kogukonna õiglustunnet riivanud otsusest- sulgeda Valga Haigla sünnitusosakond 2018.a.

Näituse koostajad  süvenesid sünnituse ja laste kasvamisega seotud pärimusse ja koostasid näituse,  „Hälli kiigutaja“, mis kutsub kaasa mõtlema ja rääkima kõiki, kellel on huvi eesti rahva sünnilugude vastu. Näituse autorid  koostasid sünnipärimuse kogumiseks küsimustiku ja tegid üleskutse kogumaks esemeid, mis on seotud raseduse, sünni ja lapse kasvatamisega. Koguti lisaks vanemale teabele ka jutte ja esemeid nõukogude ajast ja tänapäevast, et saadud tulemusi võrrelda ERM-is säilitamisel olevate materjalidega. Nii saadi analüüsida, kuidas sünnitusega seonduv on viimase 100 aasta jooksul muutunud.

Näitus toob vaatajateni läbilõike sünnilugudest, lastele lauldud regilauludest ja laste sünni ning kasvamisega seotud esemetest, mis  pärinevad viimasest sajandist, keskendudes ajas muutuvatele arusaamadele sünnitusest ja lastekasvatamisest. Eksponaatideks on Eesti Rahva Muuseumi,  Valga, Võrumaa ja teiste kohamuuseumide  kogudes olevad esemed – titemütsid, -tekid, -pluusid, pudipõlled, sokid, hällid, mida täiendab emotsionaalne sõnaline materjal videol, laulukatked helikandjatel, mälestused paberil ja fotodel. Kajastatud on eri põlvkondade sünnilood ja mälestused.

Iga rahva ja rahvuse püsimise tagab häll – hoolitsemine pere, suguvõsa ja rahva hälli eest. Näitusega soovitakse austada emadust, isadust, ämmaemandaid, hällide valmistajaid, titeteki kudujaid ja hälli kiigutajaid ning säilitada infot sünniga seotud kombestikust tulevastele põlvkondadele.

Näitus jääb avatuks 4. oktoobrini


“lahtiÜhtimine”

9 juuli, 2020

19.juunist – 9. augustini on Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis avatud näitus „lahtiÜhtimine“

Kuraatorid kutsusid näitusest osa võtma ühe perekonna erinevate põlvkondade kunstnikke ja palusid valida esitlemiseks neid enim kõnetanud teose oma vanemate või laste loomingust. Oli ka kunstnikke, kes otsustasid tulla näitusele ühisteosega

Näitusesaalis kohtuvad emad ja tütred Eve Kase ja Anna Kaarma, Mall Nukke ja Regina-Mareta Soonsein, Kai Koppel ja Mara Ljutjuk, Malle Leis ja Sandra Jõgeva. Oma teosed on esitanud isad ja pojad Jaan Luik ja Johannes Luik, Vilen Künnapu ja August Künnapu, Lemming Nagel ja Karl-Kristjan Nagel, Aleksander Suuman ja Imat Suuman, Andrus Kasemaa ja Markus Kasemaa, aga ka ema ja poeg Ulvi Haagensen ja Aksel Haagensen ning vanaisa ja lapselaps Peeter Mudist ja Johanna Mudist.

Kui palju on ühist erinevate põlvkondade loojate vahel, millega nad üksteist täiendavad või millega eristuvad, saabki näha näitusel.

Fotol näituse kuraatorid  Reet Varblane, Jana Huul ja kunstnik Mara Ljutjuk näituse avamisel.

Vaata rohkem pilte näitusest  kodulehe galeriist.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital


Näitus “Kai Leetet meenutades”

22 mai, 2020

26. mail 2020 möödub 110 aastat Võrumaa tantsumemme Kai Leete sünnist.

Kai Leete tuleb võrulaste mälestustesse 1960.a.septembrist kui temast sai Võru linna elanik. Kai tegevus puudutas kõiki põlvkondi – esimesed kokkupuuted nõudliku ja loomingulise  balleti- ja rahvatantsujuhendajaga Pioneerida Maja huviringides, seejärel rahvatantsutunnid nais- ja segatantsurühmades, unustamatud tantsuharjutused Kubja mändide all rahvakunstiõhtuteks valmistudes ja lõpuks sarmikad osatäitmised teatrilaval Võru Rahvateatri etendustes.

Muuseumis välja pandud näitus aitab meenutada Kai Leetet tema mitmekülgsuses. Vaadata saab  Maimu Telgi koostatud posternäitust tantsumemme elust ja tegevusest, mitmekülgset fotovalikut, Kai Leete  rahvarõivaid ja ehteid, tantsupidude rosette ja mälestusmedaleid, samuti käsikirjalisi autoritantsude kirjeldusi ja jooniseid.

Eesti Filmi Instituudi abiga saab näitusel näha ka Peeter Toominga 1977.a. valminud dokumentaalfilmi „Aastad“, kus üheks portreteeritavaks on Kai Leete.

Tule ja meenuta ning jaga oma mälestusi meie oma tantsumemmest.

Näitus jääb avatuks 23. augustini.