Uudiste arhiiv

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid

Vana-Võromaa Kultuurikoda

Ma kuklas tunnen

1 august, 2018

Põlvamaa juurtega noor kunstnik toob vaatajate ette oma viimase paari aasta loometöö viljad. Sügatrükitehnikas graafilised lehed jutustavad erinevaid lugusid, mille tõlgendamiseks on vaatajatele antud vaba voli. Lisaks saab näha kahte animafilmi, mille režissööriks Yyhely on.

Yyhelü Hälvin on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia animatsioon bakalaureuseõppe  cum laude. Tegeleb aktiivselt estamgraafikaga, meelisvaldkonnaks on sügavtrükitehnikad.

Näitus jääb avatuks 15. septembrini.

Kohtumiseni näitusel.


LIUSTIKE ELEEGIA

21 juuni, 2018

Eestis üles kasvanud ja New Yorgis elav kunstnik Jaanika Peerna toob juunis Eestisse uue versiooni oma maailma eri paigus kahe aasta jooksul arendatud “Liustike eleegia” projektist, mis koosneb sajast õhukesest plastpaberist elemendist koosnevast installatsioonist ning koostöös publikuga sündivast performance’ist, mille käigus nii valmib kui ka sulab 15meetrine joonistus. Lisaks skulpturaalsele installatsioonile on näituse osaks joonistused, mis sisaldavad eri tugevuse ja suunaga loodusenergiat.

Projekt algas ArtDepoo galeriis Tallinnas ja  20.juunist 29.juulini on näitus avatud Vana – Võromaa kultuurikoja galeriis

Kohtumiseni Võrus!


Galeriis kohtuvad Henrik Martin ja Yimbino Vegan

11 mai, 2018

 

Ungari maalikunstnik Henrik Martin elab Budapestis ja on lõpetanud Ungari Kaunite Kunstide Akadeemia. Maalikunsti kõrval on kunstniku suureks kireks ka skulptuur. Martin on osalenud näitustel Ungaris, Prantsusmaal, Indias, Eestis. Tema teoseid on erakogudes ja Ungari muuseumis.

Henrik Martin on huvitatud asjadest, mis kannavad igaviku ideed, on inspireeritud idamaade filosoofiast, hermetismist ja kosmoseuuringutest. Oma töödes käsitleb ta ego puudumist ja seab selle olemasolu kahtluse alla. Põhiküsimused, millega kunstnik tegeleb, on universaalsed ega sõltu riikidest, kultuuridest ega ajastutest. Ta keskendub inimese eksistentsi uurimisele.

Võrus tutvustab kunstnik Vidya-seeriat, kus teosed viitavad introvertsele enesehinnangule.

 

 

 

 

 

Jimbino Vegan on kunstnik, kes elab küll Suurbritannias Bristolis, kuid on alates 2007. aastast külastanud igal aastal Eestit..

Rõõmuga oli ta nõus näitama Võru publikule taieseid, mis on valminud Eestis enam kui kümne aasta jooksul – sealhulgas portreed, linna- ja maamaastikud ning skulptuurid. Teosed annavad ülevaate viimase kümnendi jooksul Eestis toimunud muutustest. Näitusel on väljas ka mõned Liibanonis maalitud teosed, mis valmisid kunstniku reisil Süüria põgenike -laagrisse. Sinna viis teda soov aidata lapsi kunstiprojektide kaudu, aga ka huvi näha oma silmaga, mis olukorras on selle piirkonna inimesed.

Näitusel näeb kahte sarja: “Liibanon, märts 2018” (akvarellid) ja “Muutuv Eesti” (akvarellid ja keraamilised skulptuurid).

 


“PEOMEELEOLU” muuseumisaalis

7 mai, 2018


Alates 4.maist on Vana Võromaa kultuurikoja muuseumisaalis võimalik tutvuda nimeka ehtekunstniku  Jaan Pärna loominguga.  Ehete valmistamiseks kasutab kunstnik nii väärismetalle, värvikaid poolvääriskive ja hinnalisi kalliskive. Ehetele  annab idee kordumatu mustriga kivi,  mis sobivalt metalli raamistatuna muutuvad emotsionaalseteks looduspiltideks. Filigraantehnika kasutamine muudab  ehted väikesteks väärtuslikeks arhitektoonideks. Vaheldust toob ehtemaailma ka moekas taaskasutus.   Praeguseks on meister valmistanud üle 6700 ehte, mis on leidnud nimekaid kandjaid nii Eestis kui väljaspoolgi. Valik ehteid on koha leidnud ka muuseumide kollektsioonides.

Jaan Pärn on sündinud 1953. aastal Sindis. Pärast keskkooli alustas ta õpinguid ERKIs, mille lõpetas 1976. aastal arhitektina ja 1982. aastal ehtekunstnikuna. Alates 1989. aastast on ta vabakutseline ehtekunstnik, praegu töötab oma galeriis Tallinnas Meistrite Hoovis.

Näitust saab nautida 2. septembrini.

Kohtumiseni muuseumis!


Suvevärvid näitusesaalis

5 aprill, 2018


 6. aprillil kell 18.00 avatakse kultuurikoja galeriis  Vastseliinas sündinud ja Stockholmis tegutseva maalikunstniku Philip Arvo Luige maalide näitus .

Näitus Vana-Võromaa Kultuurikojas koosneb värvikirevatest õlimaalidest, mis on inspireeritud loodusest ja muusikast. Suuremõõtmelised fantaasiamaalid on julge värvikäsitlusega, ekspressiivsed, lopsakad ja kaasahaaravad. Kunstnik arvab, et tähtis on olla sisemiselt terve, ravides oma kunstiga ennast ja teisi. Vahel sünnib kunstiteos sõnast, sünonüümist või vastandsõnast. „Las tuleb nagu tuleb, ei pea punnima,“ sõnab kunstnik ise. Oluline on seesmine elu, ilu ja värvi mõju.

Arvo Philiph Luik toob oma loominguga värvilise ja sooja suve meile lähemale.

Näitus jääb avatuks 6. maini.

Olete oodatud!


Kalvetaarium

5 aprill, 2018


Vana-Võromaa kultuurikojas  saab  7.aprillist – 6. maini uudistada  Toomas Kalve plaatkaamerafotode näitust Eesti kultuuri hoidjatest.

Kalvetaariumis ei ole edetabeleid, paremusjärjestusi ega „kes ees, see mees“-võistlust. Nii nagu kogu elu on pidevas muutumises, on muutuva näoga ka Kalvetaarium – siia lisandub uusi nägusid, muutub piltide järjekord. Võrus saab otsa vaadata 30-le esimesele Kalvetaariumi kogutud portreele.

Kultuuri hoidjate portreed on kinni püütud vana plaatkaameraga, mille sünniajaks on umbes aasta 1900. Ja nagu üle saja aasta tagasi, nii ka nüüd, poeb fotograaf koos kolmjalal seisva kaamerakastiga suure musta kanga alla, kogub pildi kaadrisse ja eemaldab siis üürikeseks hetkeks kaameralt katiku, et jäädvustada hetk tuleviku jaoks.

Toomas Kalve on sündinud 1965.a Tartus. Fotograafiaga hakkas Kalve tegelema 1978.a Tartu kultuurihoone juures. 1982. aastast on ta olnud Tartu Fotoklubi liige ja 1988.-st selle president. Kalve on fotograafide rühmituste „Igavesti Sinu” (1990) ja „Kütioru Avatud Ateljee” (1996) asutajaliige. 1999.a hakkas ta Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tööle fotograafia õppejõuna. Kalvel on olnud mitukümmend isikunäitust ja ta on nii kodu- kui välismaal osalenud kümnetel rühmanäitustel. Tema loomingule on iseloomulik 19. ja 20. sajandi vahetuse plaatkaamera kasutamine, fotode toonimine, retronostalgia, manerism.

 


Uued väljapanekud muuseumisaalis

25 jaanuar, 2018

Vana-Võromaa kultuurikoja muuseumisaalis saab näha soome kujunduskunstniku, raamatugraafiku ja koolitaja Leena Mulari näitust “ARKIPITKO”

ja muuseumi kogude põhjal koostatud väljapanekut “VALGUSE OOTUSES”.  Valgustite näitus toetab lastele mõeldud küünlapäeva õppeprogrammi ja tuletab meelde kui hapra ja väreleva valguse abil tehti kõik oma tööd ja toimetused.


 

 

 

 

 

 

 

Leena Mulari “Arkipitko”

 

 


Juured ja võrsed. Album.

25 jaanuar, 2018

26. jaanuaril kell 17.00 avab Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis näituse Enno Ootsing.

 Eesti Kunstnike Liidu liige Enno Ootsing on sündinud 1940. aastal Räpinas.Lõpetanud Eesti Kunstiinstituudi graafikuna on ta osalenud Eesti kunstielus  1964. aastast.
Enno Ootsing on üks kunstnikerühmituse ANK-64 asutajaliikmetest. Ta on esinenud paljudel rahvusvahelistel ja kodumaistel näitustel ning pälvinud mitmeid tunnustusi. Ootsing on andnud silmapaistva panuse Eesti graafikute järelkasvu koolitamisse, olles aastail 1984–2005 Eesti Kunstiakadeemia professor ja graafikaosakonna juhataja, 2007. aastast on ta emeriitprofessor.

 Juured ja võrsed.Album koosneb 100-st visuaalkunsti teosest ja näitab Eesti elu rõhuga Võrumaal läbi 100 aasta. Sajast eksponaadist koosneva näituse võib jagada kolme võrdsesse plokki: Vabadussõja piltidega algav minevikuplokk, tänapäevaplokk ning lastele pühendatud tulevikuplokk. Kunstnik on ajalooploki algmaterjaliks kasutanud  vanu albumifotosid, mida komponeerib digikompositsioonideks, kasutades ka tekste ja dokumente.

Autor on 17 aastat pidanud pildipäevikuid, kuhu joonistab mälu järgi päeva jooksul kohatud või nähtud inimesi. Need joonistused on põhjaks edasisele digitöötlusele teose valmimisel. Nii kujuneb panoraampilt tänastest Eesti inimestest.  Pilti täiendavad põhiliselt 2017. aastal valminud akvarellportreed ja aastatel 1974–2016 loodud gravüürid.

 

Näitus jääb avatuks 25. veebruarini


Maalinäitusel kohtuvad Laurentsius ja Mauri Gross

6 detsember, 2017

 

Laurentsius ( Lauri Sillak) ja Mauri Gross on Tallinna kunstnikud, keda seob kirg maalikunsti vastu ja varastel 90ndatel veedetud aastad EKAs. Näitusel eksponeerivad kunstnikud läbilõiget oma viimaste aastate loomingust.

Laurentsius on eesti kunstis üks intrigeerivamaid karaktereid – ühteaegu tagasihoidlik ja eraklik, teisalt julgelt isikupärane ja produktiivne. Laurentsiuse teosed ühendavad akadeemilise maali popkunstiga. Hinnates ühelt poolt klassikalist vaikelu madalmaade 17. sajandi maalikoolkonna võtmes, on tema loomingut  seostatud ka kitši ja camp’iga. Kasutades oskuslikuks kitši leksikat, on Laurentsiuse teosed samal ajal ühtlasi kitši paroodiaks, võimendades rõõmuga kitši elemente maksimumini.

Mauri Grossi inspireerib tema aukartus traditsioonilise maali ees. Oma viimastes töödes käsitleb ta maalitud kujundite subjektiivset väärtust ja muutuvaid tähendusi. Ta maalib tavalisi igapäevaseid asju, vaadeldes, kuidas klassikalise õlimaali rambivalgus nende väärtust ja tähendust muudab. Oma töödega soovib Gross kaasata vaatajat kogema kvaliteetse maalitehnika ja igapäevaste asjade koosmõjus tekkivat dissonantsi.

 


Eesti disaini ülevaatenäitus

13 november, 2017

Alates 26. oktoobrist on Vana-Võromaa Kultuurikojas avatud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis koostatud Eesti disaini ajalugu esitlev ülevaatenäitus, mis keskendub olulisematele nähtustele ja suundumustele Eesti disainimaastikul.  Näituse eesmärgiks on aidata teadvustada kohalikku disainimaastikku ning anda ülevaade eesti disaini kihtidest, eripäradest ja mitmekülgsusest, tõstes ajaloost välja väikese valiku näiteid, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud, seda nii rakenduskunsti, tööstuskunsti kui disaini nime all.

Näitus oli esmakordselt eksponeeritud Tartu Kunstimuuseumis 2016. aastal.

Kuraator: Kai Lobjakas, Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseum

Näitus jääb avatuks 3. detsembrini 2017.