Uudiste arhiiv

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid

Vana-Võromaa Kultuurikoda

Uued väljapanekud muuseumisaalis

25 jaanuar, 2018

Vana-Võromaa kultuurikoja muuseumisaalis saab näha soome kujunduskunstniku, raamatugraafiku ja koolitaja Leena Mulari näitust “ARKIPITKO”

ja muuseumi kogude põhjal koostatud väljapanekut “VALGUSE OOTUSES”.  Valgustite näitus toetab lastele mõeldud küünlapäeva õppeprogrammi ja tuletab meelde kui hapra ja väreleva valguse abil tehti kõik oma tööd ja toimetused.


 

 

 

 

 

 

 

Leena Mulari “Arkipitko”

 

 


Juured ja võrsed. Album.

25 jaanuar, 2018

26. jaanuaril kell 17.00 avab Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis näituse Enno Ootsing.

 Eesti Kunstnike Liidu liige Enno Ootsing on sündinud 1940. aastal Räpinas.Lõpetanud Eesti Kunstiinstituudi graafikuna on ta osalenud Eesti kunstielus  1964. aastast.
Enno Ootsing on üks kunstnikerühmituse ANK-64 asutajaliikmetest. Ta on esinenud paljudel rahvusvahelistel ja kodumaistel näitustel ning pälvinud mitmeid tunnustusi. Ootsing on andnud silmapaistva panuse Eesti graafikute järelkasvu koolitamisse, olles aastail 1984–2005 Eesti Kunstiakadeemia professor ja graafikaosakonna juhataja, 2007. aastast on ta emeriitprofessor.

 Juured ja võrsed.Album koosneb 100-st visuaalkunsti teosest ja näitab Eesti elu rõhuga Võrumaal läbi 100 aasta. Sajast eksponaadist koosneva näituse võib jagada kolme võrdsesse plokki: Vabadussõja piltidega algav minevikuplokk, tänapäevaplokk ning lastele pühendatud tulevikuplokk. Kunstnik on ajalooploki algmaterjaliks kasutanud  vanu albumifotosid, mida komponeerib digikompositsioonideks, kasutades ka tekste ja dokumente.

Autor on 17 aastat pidanud pildipäevikuid, kuhu joonistab mälu järgi päeva jooksul kohatud või nähtud inimesi. Need joonistused on põhjaks edasisele digitöötlusele teose valmimisel. Nii kujuneb panoraampilt tänastest Eesti inimestest.  Pilti täiendavad põhiliselt 2017. aastal valminud akvarellportreed ja aastatel 1974–2016 loodud gravüürid.

 

Näitus jääb avatuks 25. veebruarini


Maalinäitusel kohtuvad Laurentsius ja Mauri Gross

6 detsember, 2017

 

Laurentsius ( Lauri Sillak) ja Mauri Gross on Tallinna kunstnikud, keda seob kirg maalikunsti vastu ja varastel 90ndatel veedetud aastad EKAs. Näitusel eksponeerivad kunstnikud läbilõiget oma viimaste aastate loomingust.

Laurentsius on eesti kunstis üks intrigeerivamaid karaktereid – ühteaegu tagasihoidlik ja eraklik, teisalt julgelt isikupärane ja produktiivne. Laurentsiuse teosed ühendavad akadeemilise maali popkunstiga. Hinnates ühelt poolt klassikalist vaikelu madalmaade 17. sajandi maalikoolkonna võtmes, on tema loomingut  seostatud ka kitši ja camp’iga. Kasutades oskuslikuks kitši leksikat, on Laurentsiuse teosed samal ajal ühtlasi kitši paroodiaks, võimendades rõõmuga kitši elemente maksimumini.

Mauri Grossi inspireerib tema aukartus traditsioonilise maali ees. Oma viimastes töödes käsitleb ta maalitud kujundite subjektiivset väärtust ja muutuvaid tähendusi. Ta maalib tavalisi igapäevaseid asju, vaadeldes, kuidas klassikalise õlimaali rambivalgus nende väärtust ja tähendust muudab. Oma töödega soovib Gross kaasata vaatajat kogema kvaliteetse maalitehnika ja igapäevaste asjade koosmõjus tekkivat dissonantsi.

 


Eesti disaini ülevaatenäitus

13 november, 2017

Alates 26. oktoobrist on Vana-Võromaa Kultuurikojas avatud Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis koostatud Eesti disaini ajalugu esitlev ülevaatenäitus, mis keskendub olulisematele nähtustele ja suundumustele Eesti disainimaastikul.  Näituse eesmärgiks on aidata teadvustada kohalikku disainimaastikku ning anda ülevaade eesti disaini kihtidest, eripäradest ja mitmekülgsusest, tõstes ajaloost välja väikese valiku näiteid, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud, seda nii rakenduskunsti, tööstuskunsti kui disaini nime all.

Näitus oli esmakordselt eksponeeritud Tartu Kunstimuuseumis 2016. aastal.

Kuraator: Kai Lobjakas, Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseum

Näitus jääb avatuks 3. detsembrini 2017.


OKAPI galerii näitus Võrus

15 september, 2017

OKAPI galerii on   foto- ja klaasikunstile spetsialiseerunud omanäoline näituseruum ja stuudio Tallinna vanalinnas.

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis tutvustab OKAPI fotokunstnike Riina Varoli, Kristian Saksa, Kaupo Kikkase, Amandus Pudaspea, Temuri Hvingija ning klaasikunstnike Birgit Pählapuu ja Raili Velti loomingut.

Klaasitööd saab ka omal käel proovida 20,21 oktoobril toimuvates õpitubades koos näituse lõpetamisega 20.oktoobril kell 18.00

Individuaalne õpituba (2h -40 eur) eelneval registreerimisel aadressil okapigalerii@gmail.com

Ühe helme tegemine 5 eur – 21.oktoobril (võimalik mitmekesi järgemööda teha).

 


Mina ka!

7 august, 2017


2017. aasta on  laste ja noorte kultuuriaasta, mis väärtustab last ja noort nii looja kui publikuna.

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis vastavatud näitus kannab pealkirja “Mina ka!”, mis on ka käesoleva aasta tunnuslauseks. Näitusel osalevad noored kunstnikud Siiri Jüris, Paul Kormašov, Kristin Hansen, Alisa Vasina, Karl-Erik Talvet, Agnes Liping, Miina Peterson, Mirjam Hinn, Liis Ring, Regina-Mareta Soonsein, Ruudu Sandra, Yyhely Hälvin ja Margret Paide. Näituse kuraatoriks on Piret Kullerkupp ja noorte loominguga saab tutvuda kuni 10. septembrini.

Avastamisrõõmu!

Näitust  toetab Eesti Kultuurkapital.

 

 


Jüri Arraku maalid ja graafika Võrus

15 juuni, 2017


Kunstnik Jüri Arrak on Eesti kaasaegse kunsti suurkuju ja elav legend, üks hinnatumaid ja armastatumaid Eesti kunstnikke. Lõpetanud 30-aastaselt Tallinna Kunstiinstituudi metallehistöö alal, on ta laiemalt tuntud maalija ja graafikuna. Tema looming on olnud väga mitmekesine, ta on loonud vaibakavandeid, installatsioone, olnud joonisfilmi kunstnik,  kujundanud ja illustreerinud arvukalt ilu- ja teatmekirjandust.

Ta on avaldanud graafikamapid “Eesti rahvamängud” (1979) ja “Kalevala” (1985). Oma lasteraamatuga “Panga-Rehe jutud” (1975) lõi ta isikupärase “maivi” – voolavalt deformeeritud peaga kuju, mis esineb ka joonisfilmis “Suur Tõll” (1980) ja millest kasvas välja pildist pilti esinev ning kunstipublikule hästi tuttav “arraklik” figuur. Laiem avalikkus tunneb teda varasemast avalike teoste maalijana (Halliste kiriku altarimaal) ja viimasest ajast eesti kultusansambli Metsatölli plaadi “Ulg” (2011) ümbrise kujundajana.

Näitus jääb avatuks 30. juulini.


SANATOORIUM tuleb Võrru!

2 mai, 2017

 

Suvi, Pärnu ja sanatooriumid on sünonüümid, mis rõõmustavad ja erutavad igat inimest. Seetõttu otsustasid Pärnu kunstnikud

tuua SANATOORIUMI ka Võrumaa kunstihaigusi põdevate inimeste juurde, et tuua kevadkosutust ja viia läbi mõned sanatoorsed protseduurid.

Protseduure viivad läbi Pusa, Haide Rannakivi, Andrus Joonas, Alar Raudoja ja Marko Toomast.

Kunstimeeli saab kosutada kuni 11. juunini

Kohtumiseni!

 

 

 

 

 


INIMESED

22 märts, 2017

Hüperrealismi elav klassik Ilmar Kruusamäe (s.1957) avab kolmapäeval, 22.märtsil kell 13 Vana-Võromaa Kultuurikojas näituse „Inimene“.

Valik suuremõõtmelisi portreesid on ülevaade loomingust, millega kunstnik tähistab oma juubeliaastat. Maalidelt vaatavad vastu inimesed, kes on olnud aastaid kunstniku kõrval, kellega koos kasvanud ja küpsenud. Tänu sellele on maalil säilinud ka inimese isikupära.

Näitus jääb avatuks 30.aprillini.


Harukordsel näitusel saavad kokku vana aja piltnikud

3 veebruar, 2017

Näitusel „Vana aja pilte. 1887–1930“ kohtuvad Tori ja Vastseliina kihelkonna fotograafid eri ajastutest.

Vana-Võrumaa kultuurikojas avatav väljapanek on austusavaldus kõigile Eestimaa pinnal kunagi tegutsenud päevapiltnikele – nii kutselistele kui ka amatööridele, kes kompasid oma aja kontekstis fotograafia võimalusi ja jäädvustasid väsimatult kaasaja eluolu.

Tori külje alt Randivälja külast pärit Mihkel Tilga unikaalsete fotode seeria, millel on kujutatud Tori kihelkonna maarahva elu ja sealseid vaatamisväärsusi, kannab pealkirja «Kunstnik sisemise valguse ja kaameraga aastast 1887». See on näitus, mis kustutab Eesti fotograafiaajaloo valgeid laike. Nii varajasest ajast pole peale Mihkel Tilga jäädvustuste säilinud peaaegu ühtki fotot, mis kujutaks talurahvast nende endi tavapärases elukeskkonnas – pea eranditult käis talupoegade pildistamine sel ajal ateljeeseinte vahel, kuhu minekuks aeti maha töövammused ja pandi selga linnariided. «Alles 1890. aastatel muutus selline lähenemine levinumaks ning üksikud fotograafid siirdusid maakohtadesse, et kiiresti hääbuvat talurahvakultuuri fotoplaadile püüda,» kirjutab ajaloolane Tõnis Liibek, kes on uurinud Eesti 19. sajandi fotokultuuri. Tema väitel tõuseb Mihkel Tilga fotolooming esile kõrge tehnilise ja kunstilise taseme poolest.

Käesolev väljapanek on 130 aastat tagasi pilte teinud fotograafi esimene personaalnäitus. Näituse koostajaks on Mait Laas ja Randivälja Külaselts Pärnumaalt.

Vastseliina kihelkonna fotograafide näitusel „Tsiistrenuka inimesed” on esindatud rühm päevapiltnikke. Esile tõusevad kaks aktiivset harrastusfotograafi, kes tegutsesid peamiselt 1930ndatel aastatel Tsiistres: kohalik kooliõpetaja Alfred Hollo ja talupidaja Elmar Niilo (kasutas  oma piltidel varjunime Vana Hull).

Kui kooliõpetaja Hollo oli kunstnikunatuurina otsiva loomuga pildistaja ja püüdis kombata igati fotograafia võimalusi, siis Niilo, keda huvitas lisaks pildistamisele ka paikkonna ajalugu, dokumenteeris võimalikult täpselt tollast külaelu. Sel väljapanekul ongi esmakordselt saanud kokku kahe Tsiistre harrastuspildimehe fotopärand.

Tsiistre oli 20. sajandi esimesel poolel aktiivse seltsieluga Vastseliina valla lõunapiirile jääv piirkond, kus ühel ajal tegutses korraga isegi kaks laulukoori. Näitus on omamoodi koondportree selleaegsetest Tsiistrenuka inimestest.

 Näituse koostajaks on Ago Ruus ja näitus sai teoks tänu Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupi, Tsiistre Seltsi ja Nopri Talumeierei toetusele.

Näituse avamine toimub teisipäeval, 7. veebruaril kell 15.00 Vana-Võromaa Kultuurikojas (Katariina 11).