Uudiste arhiiv

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid

Vana-Võromaa Kultuurikoda

Rahvamuusikapäev tuleb taas!

24 oktoober, 2023

Tegus  Kandle kapelli rahvas kutsub muusikasõpru juba 3. rahvamuusikapäevale. Pilli mängivad suured ja väikesed muusikud, kes kutsuvad kaasa laulma, tantsima või lihtsalt muusikat nautima.

Muusikapäev toimub pühapäeval, 5.novembril kell 12.00 Vana-Võromaa kultuurikojas, Katariina allee 11.

Muusikapäevale pääseb muuseumi piletiga, pilliga tulijatele on sissepääs prii.

Kohtumiseni!

 


Täname kuraator Mari Škerinit!

27 september, 2023

Alates oktoobrist annab meie galerist Mari Škerin ohjad üle tööle naasevale Jana Huulele. Mari aasta galeriis on olnud tegus ja toimekas. Tema kureeritud näitustest suurima kõlapinna leidis Marta Vaariku sotsiaalselt tundliku teemaga näitus „Hoia mind kaisus“.  Maria Kapajeva fotoajaloo uurimisele kutsuv näitus juhtis  vaataja võimalusteni kuidas kasutada arhiivide ja mäluasutuste andmebaase. Mitmekülgse teemaga kaasaegse kunsti väljapanekuid tuldi vaatama kaugemaltki.

Suur tänu Marile, soovime edu ja julget loomingulisust edasisel teel!

Fotol : Mari Škerin  ja Hansel Tai näituse avamisel kultuurikoja galeriis.


Torketikandi töötuba

27 september, 2023

Torketikandi töötuba

Laupäeval, 21.oktoobril kella 10–18 toimub kultuurikojas töötuba, kus saab õppida torketikandi tehnikat. Osalised võtavad koos kunstnik Maryliis Teinfeldt-Grinsiga ette retke kohalikul maastikul, loovad kavandeid ja seejärel õpivad neid tema juhendusel tekstiilis edasi andma.

Õpitoa hind on 25 eurot.

Huvilistel tuleks registreeruda: Jana.Huul@wi.ee, tel 5803 8819.

Fotol hetk õpitoast.


Uus illusoorne maailm

27 juuli, 2023

Alates 25.augustist on kultuurikojas vaadata moedisainer Tauri Västriku ja Ungari päritolu animatsioonikunstniku Cili (Cecilia) Kugleri ühine väljapanek „Illusions“. Näituseprojekt uurib nähtamatuid identiteete ja kväärikultuuri (queer culture) läbi moekunsti ja animatsiooni meediumi.

Rõivastumine on olnud läbi ajaloo üks lähtepunkte, mille põhjal määratleda oma identiteeti ja seksuaalsust. Ungari päritolu animatsioonikunstniku Cili Kugleri ja moedisainer Tauri Västriku ühisprojekt loob sümbioosi fantaasiaklubist, võttes aluseks Berliini, kus iga klubikülastaja on vaba nii vaimselt kui kehaliselt, avastamaks iseenda minapilti. Kuidas lasta end vabaks ühiskondlikest normidest ning milline on tõeline mõte vabadusest iseendaks olemisel? Muu hulgas kompavad teosed kohti armastuse piiridel või seal, kus need piirid üldse puuduvad.

Illusoorne maailm tervitab nähtamatuid identiteete ja esitab küsimusi: mis määratleb meid meheliku, naiseliku või mitte kummanagi, kas eksisteerib moodus vabaneda binaarsetest sooreeglitest ilma nendega sobitumata, kas tegu on üldse näitusega või oled lihtsalt sattunud ekstravagantsesse kvääriklubisse?

Näitus jääb avatuks 15. oktoobrini 2023.

Tauri Västrik (snd 1993) on lõpetanud EKA moedisaini bakalaureuseõppe. Ta jätkas magistriõpinguid Helsingis Aalto Ülikoolis. Tema loomingut on näidatud rahvusvahelistel konkurssidel nagu Mittelmoda (Itaalia), BIAAF (Hispaania) ja Mados Infekcija (Leedu). 2021. aasta alguses sai temast Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat. Oma loomingus keskendub ta peamiselt materjalide arendamisele eesmärgiga luua kergkudumeid, tegeldes samal ajal gender-studies-teemaga.

Cili Kugler (snd 1995) on omandanud Budapestis MOME ülikoolis bakalaureusekraadi moedisainis. Ta jätkas magistriõpinguid visuaalse kommunikatsiooni erialal Helsingis Aalto Ülikoolis. Oma töödes kombineerib Cili eksperimentaalselt moodi ja graafilist disaini animatsiooniga, selle tulemusena valmivad humoorikad narratiivipõhised projektid. Kaht tema varasemat animatsiooni näidati 2019. ja 2020. aasta Tallinn Fashion Weekil.

www.cilikugler.com

Graafiline disain: Cili Kugler

Videotöötlus / käekottide teostus: Anari Västrik

Täname: Tartmus, perekond Västrik, Indrek Kits, Lauri Kütt, Silver Marge, Filipp Škerin

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

  Foto-erakogu

 

Rohkem teavet:

Mari Škerin / galerist

mariskerin@gmail.com

+372 53449447


Näitusesaalis kogeb metsalõhna

27 juuli, 2023

 Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on 19.augustini avatud grupinäitus “See sund, mis rohelist süütenööri mööda kihutab õieks”.

Näitusel osalevad kunstnikud Nele Kurvits, Sofia Fattahhova, Aimur Takk, Mia Mari Rohumaa, Regina Tagger. Autorid tõmbavad paralleele aiapidamise ja kunsti tegemise vahele, olles teadlikud, et mõlemal juhul on tulemus ja tulusus ettearvamatud, ning kajastavad seda nii näituseprotsessis kui ka galeriis. Teoste loomise meetodid ja tehnikad on olnud paljuski ebausaldusväärsed: kangasse kootud oataimed võivad minna mädanema või hoopis kuivada, antotüüpia tehnikas tehtud pildid võivad näituse jooksul tuhmuda ja haihtuda.

Näituse loojad on katsetanud aeglaste mõtlemis- ja vaatamisviisidega ning aeganõudvate ja ettearvamatute tehnikatega. Kõik see on nähtav töödes, mida näitusel esitletakse. „Kui ma mõtlen taimele, siis ma mõtlen: ajale, aeglusele, vääramatule jõule, toorele jõule, haprusele, kordustele, märjale plekile, oksakohtadele.”

Näituse nautimist saadab metsalõhn ja muu hulgas on võimalus kududa kangast kohapeal ehitatud ainulaadsetel lõimeraskustega püsttelgedel taimedega värvitud lõngadega.

   Külastajad kangast kudumas. Foto K.Loigu

  Kangas edeneb, galerist Mari peab juba lõime järele andma. Foto – kultuurikoda

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Sport läbi aja

30 mai, 2023

Muuseum proovib tänavuse liikumisaasta ettevõtmistega sammu pidada ja on kokku pannud näituse oma kogudes olevatest spordivahenditest ja -fotodest. Väljapanekus näeb nii vanu omameisterdatud kelke ja suuski kui ka hantleid ja tõstekange.

Uhke tõstekangi valmistas kahest sangpommist ja raudlatist Lasva kandi tiitlitega jõumees August Eiche iseendale harjutamiseks. Omavoolitud jahimehesuuskade kõrval on uudistamiseks väljas ka üks paar rohkem kui sajast suusapaarist, mis valmistati pärast II maailmasõda Võru Tööstustehnikumis puidueriala õpetaja Paul Lalli juhendusel.

Rulad aitavad meelde tuletada, mida kõike Võrus on välja mõeldud ja toodetud. Omavahel saab võrrelda kolme Võru gaasianalüsaatorite tehases toodetud rula: katseeksemplari, esimest tootenäidet ja hilisemat edasiarendust. Samuti on väljapanekus sama kaubamärki kandvad rullsuusad koos tootmiseks vajaliku kooskõlastusdokumendiga. Uudistamist väärivad ka Võru nahavabrikus valmistatud spordijalatsid.

Väljapanekut rikastavad toredad fotod sportivatest võrumaalastest. Need näitavad ilmekalt, kuidas liikumisest saab rõõmu tunda ka ilma tänapäevase sisustusega jõu- ja spordisaalide ning personaaltreeneriteta.

Suur tänu panuse eest näituse tarvis Peeter Alliksoole (fotod) ja Johannes Toomele (suusad)!

Üleliia palju muuseumi kogus Vana-Võromaa spordiajalugu kajastavaid esemeid ei ole, seega astuge näituselt läbi ja kui teile tundub, et Võrumaa spordiajaloo täielikumast kajastamisest on puudu just see ese või foto, mida teie saate muuseumile jagada, siis oleme väga tänulikud.

Liikumine teeb meele rõõmsaks ja tervise tugevaks!

Foto väljapanekust.


“Armastavates kätes…”

9 mai, 2023

 

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on avatud Jaanus Samma ja Hansel Tai duo-näitus “Armastavates kätes: mineviku ühendamine tulevikuga”.

Näituse kuraator on Mari Škerin.

Kunstnikud Jaanus Samma ja Hansel Tai on armastavate käte fookuses. Juba mitmeid aastaid on mõlemad isikud olnud kuraatori tähelepanu keskmes, kuna nende looming on tugevaid emotsioone tekitanud. Näitusel on kombineeritud erinevaid meediume hõlmavaid teoseid, kuid põhirõhk on pandud installatsioonidele ja ehetele.

Näitus on austusavaldus kahele kunstnikule, kelle hoolivus ja tundlikkus nende poolt valitud teemade suhtes on kuraatori jaoks erakordselt muljetavaldav. Škerin võtab kunstnikud omakorda sooja embusesse ja esitleb nende töid parimal võimalikul viisil. Valitud teosed on olnud varasemalt näitustel nii Temnikova & Kasela galeriis kui ka Museum of Arts and Design (MAD) galeriis New Yorgis. Küll aga saavad seesuguse tandemina valgust uued tahud. Valitud kunstnike kombinatsioon on kuraatorini jõudnud väga intuitiivselt. Ta sõnab: “On tunda äratundmist ja kõhklusi – olenevalt sellest, kuidas see erinevatel päevadel välja paistab, kuid kui on esil algimpulsist tulenev tunne, siis tundub kõik nii tuttavlikult soe ja paigas”.

Näitusele valitud tööd loovad ruumi, mis kutsuvad külastajad avastama, ilma et annaks liiga palju juhiseid selle kohta, kuidas ruumis liikuda, mida tunda või mida nähtust arvata. On loodud hetke kõige ideaalilähedasem tulemus kuraatori isiklikust nägemusest, kus kohtuvad aktuaalsed teemad, meisterlik teostus, uuenduslikud mõtted ja pidev liikumine.

 

Jaanus Samma (1982) on multidistsiplinaarne kunstnik, kes on oma loomingus otsinud vastuseid minevikust, pakkudes ajaloolistele sündmustele, mõistetele ja esemetele alternatiivseid tõlgendusi ja lugemisviise. Tema laiahaardelise loomingu ampluaas leidub teoseid installatsioonidest kuni kudumite kujundusteni. Samma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide (MA) osakonna. Ta on pälvinud 2013. aasta Köler Prize’i Grand Prix’ ja publikupreemia. 2016. aastal oli Samma Kristjan Raua preemia laureaat. Samma töid on Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Kiasma ja Aine kunstimuuseumi kogudes.

https://www.jaanussamma.eu/et/

 

Hansel Tai (1994) on ehtekunstnik ja –disainer, kelle töö fookuses on internetijärgne ajajärk, kus kõike loomulikku varjutavad kehakultus, deformatsioon, subkultuurilised märgid ja kõrgläikega metall. Cybersmithi (e. k. kübersepp) suurim väljakutse seisneb selles, kuidas esitada ja materialiseerida virutuaalseid ideid.

Pärast õpinguid Hiinas lõpetas Hansel Tai Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala (MA) cum laude. Tai on 2019. aasta Barcelona Enjoia’t MISUI auhinna võitja. Tema looming on Hollandis asuvate Arnhemi ja Apeldoorn CODA muuseumite püsiekspositsioonis.

https://hanseltai.com/

 

Näitus jääb avatuks 2. juulini 2023.

Graafiline disain: Henri Kutsar

Galerii tänab: Siim Asmer, Indrek Kits, Jaan Škerin, Lauri Kütt, Merle Nisuma

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital

 

Rohkem teavet:

Mari Škerin / galerist

mariskerin@gmail.com

+372 53449447

 

https://facebook.com/vanavoromaakultuurikoda/

https://www.instagram.com/vanavoromaakultuurikoda

 


Hakkame liigutama!

27 aprill, 2023

2023.a. on liikumisaasta. Teema-aasta moto „Hakkame liigutama!“ proovib kõnetada just eelkõige vähem aktiivseid inimesi, nii laste, noorte ning kesk- ja vanemaealiste seast. Fookuses on  kõigile jõukohased ja kättesaadavad võimalused hea enesetunde ja tervise nimel liikumiseks.

Laupäeval, 20.mail toimuv muuseumiöö on samuti sellele teema-aastale pühendatud. Muuseum toob selleks puhuks näitusele välja oma kogudes olevad spordivahendid. Väljapanekut rikastavad ka toredad fotod sportivatest inimestest, mis ilmekalt näitavad, kuidas saab liikumisest rõõmu tunda ka ilma kaasaegse sisustusega jõusaalide, spordisaalide ja personaaltreenerite abita.

Samal ajal saab galeriis tutvuda kunstnike Jaanus Samma ja Hansel Tai duonäitusega „Armastavates kätes: mineviku ühendamine tulevikuga”, selgitusi jagab galerist Mari.

Väiksemad  külastaja saavad osaleda liikumis- ja osavusmängudes.

Muuseumiööl, 20.mail  on kultuurikoda avatud 18 – 23. Sissepääs külastajale 1 euro.

Liikumine teeb meele rõõmsaks ja tervise tugevaks!

 


Vanades fotodes on peidus lugusid

13 märts, 2023

 

Kuni 7. maini kultuurikoja galeriis avatud näituste „Esimesed“ ning „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ autorite sütitavaks ideeks on olnud pealtnäha juhuslik leid. Sellele järgnenud uurimise käigus on aga lahti rullunud üllatuslikud lood. Mõlema näituse fookus on suuremal või vähemal määral suunatud Võrumaa inimestele, seepärast on tõenäosus piltidel peretuttavaid või sugulasi leida suur. Varugi galeriisse tulles aega, et fotodega dialoogi astuda.

Maria Kapajeva näituse puhul on tegemist kunstilise eksperimendiga, kus uurimisprotsessi esitletakse installatsioonina. Näituse idee hakkas idanema, kui Kapajeva sattus internetis portsu vanade fotode peale, mida müüs ameeriklasest kollektsionäär, kes arvas, et need fotod võivad olla seotud Eestiga. Kollektsioon seisis kaheksa aastat unustatuna ning kui Kapajeva püüdis talle fotosid müünud inimesega ühendust võtta, polnud see kahjuks enam võimalik. Edasi tuli hakata ise harutama ning näitus ongi selle uurimuse tulem. Uurimisel saladuseks jäänud osi on võimalik külastajatel endil tuvastada ja paljastada.

Filmimees ja fotograaf Ago Ruus on ikka oma kodukandi Vastseliina ajalugu oluliseks pidanud. Tõuke tegelda vanade fotodega ja uurida omal ajal tegutsenud fotograafide tegemisi andis üllatav leid – piltnik Mihkel Timmo klaasnegatiivid, mis Vastseliinas vanast kuurialusest välja tulid. Siit sai alguse huvi, mis pole senini raugenud. Mitmed fotonäitused, suurepärane teatmeteos „Vana-Võromaa päevapiltnikud“ ja rubriigid vallalehes on jõudnud uue väljundini. Seekord on Ago Ruusi huviobjektideks Vastseliina aleviku algaastate inimesed fotodel ja nende lood, mis heidavad valgust ka aleviku saja-aastasele ajaloole. Ago ootab ka näitusekülastajate abi, sest iga veel puudu olev infokild on oluline.

Galeriisse tulles varu aega ja ole valmis fotodega dialoogi astuma (Pildil hetk näituse avamiselt).

Kohtumiseni näitustel!

 


Fotod aitavad ajalugu alles hoida.

1 märts, 2023

Juba paar aastat on muuseumipere fookuses muuseumi fotokogu. Lumepalli pani veerema Ago Ruus, kes hakkas uurima Võrumaalt pärit fotograafide tegevust. Põhjaliku uurijana andis ta muuseumile palju lisainfot fotograafide ja muuseumi kogus olevatel fotodel olevate isikute kohta ning tõi meie fotokogusse tubli täienduse. Ago töö tulemusena on ilmunud põhjalik teos „Vana-Võromaa päevapiltnikud“, mille esimene trükk müüdi kiiresti läbi. Praegu on saada teine, täiendatud trükk.

Võru tuntud fotograafi Gustav Zopa tütretütar koos lastega Austriast külastas meie muuseumi 2021.a. suvel. Nad aitasid samuti muuseumi kogu fotode ja mälestustega täiendada.

Möödunud aastal saime tänu rahvusarhiivi projektile „Eesti fotopärandi digimine“ digiteerida 1310 Võrumaa fotograafide klaasnegatiivi. Sel kevadel jõuavad need meie fotokogusse ja muuseumide veebivärava MuIS kaudu digikujutisena laiema vaatajaskonna ette. Rohkesti oli klaasnegatiivide hulgas Võrus pikalt tegutsenud (56 aastat) piltniku Gustav Zopa (1883–1962) jäädvustusi. Kuna Gustav Zopp töötas ka Otepääl, said sellest pärandist osa ka otepäälased, kellel on lähiajal kavas välja anda raamat Otepää vaadetest. Tänu sellele sai muuseum teavet fotodel olevate 20. sajandi alguse Otepää vaadete ja inimeste kohta.

Eelmisel kuul  andis Ivari Padar muuseumile üle vineerist reisikohvri, millega Gustav Zopp naasis 1956. aastal asumiselt Siberis. Kohver leiti Võrus kortermaja keldri koristamise käigus. Selle kuulumist piltnikuhärrale tõendab kiri kohvri kaane siseküljel. Gustav Zopa nimi on paljudele võrulastele teada perealbumi fotodelt, sest ta pidas oluliseks oma nimi või meistrimärk fotodele jäädvustada. Uurijate jaoks on see väga tänuväärne käitumine. Koos kohvriga tõi Ivari Padar muuseumi kogusse ka Gustav Zopa tehtud fotosuurenduse oma vanaisast, Navi küla talupidajast Jaan Zopast (15.06.1800 – 12.04.1879), kes 1860. aastatel Riias viinavooris käies oli lasknud endast visiitpostkaardi suuruses fotojäädvustuse teha.

Fotol kohver koos fotosuurendusega.

Tänu muuseumikogudes talletatule ja ajaloohuvilistele inimestele saavad üksikutest faktidest ja fotodest põnevad lood, mis aitavad meil Võrumaa ajalugu alal hoida ja edasi jutustada.

Suur tänu kõigile!