Vaata ka
Jaan Vahtra 140
23.mail tähistame Võrumaal sündinud ja Võrumaaga kokku kasvanud kunstniku, kirjaniku ja õpetaja Jaan Vahtra 140. sünniaastapäeva.
Jaan Vahtra (1882–1947) koolitee algas Vana-Koiola vallakoolis ja jätkus Räpina kihelkonnakoolis. Ta töötas vallakirjutaja, õpetaja ja ajakirjanikuna.
- aastal alustas ta kunstiõpinguid Riia kunstikoolis, seejärel Peterburis.
- aastal elas Võrus, töötas Võru Tütarlaste Gümnaasiumi ja Võru Õpetajate Seminari kunstiõpetajana. 1921. aastal asus õpetajana tööle Tartusse, oli aastatel 1926–1933 ja 1935 õppejõud kunstikoolis Pallas ja 1936.–1940. aastal Noor-Eesti kirjastuse konsultant.
- aastal määrati Võru maakonna kultuurimaja direktoriks ja 1944. aastal oli kohaliku ajalehe Töörahva Elu esimene toimetaja. Pärast lehetöölt lahkumist pühendus Vahtra kunstile. 1946. aasta novembris avati Võru Kandles Jaan Vahtra ja Rudolf Sepa ühine näitus.
Kirjanduslikku tegevust alustas Jaan Vahtra sajandivahetusel, mil ilmusid tema esimesed luule- ja proosakatsetused ning tõlketööd ajakirjanduses. Hea ülevaate autori elukäigust 1918. aastani ja tollasest kultuuriloolisest olustikust annab kolmeköiteline mälestusteraamat „Minu noorusmaa“.
Kunstnikutee algaastail oli Vahtra mõjutatud impressionismist. Esmaesinemised näitusel olid 1914. aastal Peterburis ja 1917. aastal Tallinnas. Edasises arengus pani ta rohkem rõhku joonistusele ja vormi plastilisusele. Viljakail Võru-aastail valmisid puulõigete mapid „Blanc et noir“ ja „Konstruktiivsed rütmid“. Vahtra oli ka viljakas raamatukujundaja. Tema 1930. aastate teosed olid realistlikud, maalide koloriit muutus mahedamaks ja kujutusviis looduslähedaseks.
Võrumaa muuseumi kogus olevaid Jaan Vahtra teoseid saab näha augustis Vana-Võromaa kultuurikojas.
“Maastik puuga” VK3451K84_8 Katkend J.Vahtra raamatust “Minu noorusmaa II”
Mälestusi Jaan Vahtrast saab kuulata
https://arhiiv.err.ee/vaata/lehti-uhest-elupuust-jaan-vahtra-100/similar-186637