Vaata ka
Videotutvustused
Muuseumitunnid
Tegevustunnid 2020/21 õppeaastal
Sügise seitse nägu 14. september- 25. september lasteaiale, 1.-4. klass
Sügis on saagikoristuse aeg. Läbi mängude kinnistame teadmisi metsa- ja aiasaadustest ja räägime muutustest seoses sügisega. Jäädvustame pargis nähtu ja kogetu paberile, abiks molbert nagu päris kunstnikel. Kui ilm vähegi võimaldab, toimub tegevus õues.
Uus! Aeg tulla 14. september- 2. oktoober lasteaia vanem rühm, 1.- 6.klass
Inimene sünnib siia maailma. Aeg muutub. Muutuvad kombed ja tavad. Külastame Valga Muuseumi koostatud näitust “Hälli kiigutaja” saades ettekujutuse laste elust ja tegemistest läbi erinevate ajastute, leides sarnasusi ja erinevusi oma eluga. Kõige paremini mõistame aja möödumist kella vaadates. Külastame kellade näitust, kust saame inspiratsiooni endale kella meisterdamiseks.
Linatund 6. oktoober- 16. oktoober 1.-3. klass, 4.-6. klass
Linatunnis tutvume linatöödega ja linatööriistadega. Mõnda tööd saame ise ka proovida.
Leivatund 27. oktoober- 5. november lasteaiale, 1.-3. klass
Lauanukuteatri etendus „Kanaema kook“. Tutvustame leiva pikal teekonnal kasutatud tööriistu, samuti erinevaid vilju ja neist saadavaid tooteid. Maitseme leiba ja karaskit.
Uus! Videviku tund 9.- 26. november lasteaiale, 1.-3. klass, 4.-6. klass
November on santimise kuu ja ennast kostümeerides ning lärmi tehes hoiti eemal halvad vaimud. See oli tubane aeg, mil õhtupimedus jõudis kätte kiiresti ja videvikku peeti rahulikult lugusid jutustades. Vestame rahvajutuaasta jooksul muuseumis jutustatud lugusid, ilmestades neid muuseumifondist välja toodud esemetega.
Jõulud 2. -18. detsember lasteaiale, 1.-3. klass
Lauanukuteatri etendus. Räägime jõuludest vanasti ja tänapäeval. Mängime jõulumänge ja meisterdame.
Uus! Muuseumimatemaatika 11. – 27. jaanuar lasteaia vanem rühm, 1.-3. klass, 4.-6. klass
Muuseumis on vanad ja väga vanad asjad. Igal ühel neist on oma lugu. Matemaatikat appi võttes ja mängides saame teada erinevate ajastute esemetest.
Uus! Mu koduke 2.- 12. veebruar lasteaiale, 1.-4. klass
Meil kõigil on ühine kodumaa – Eestimaa aga meie kodud on erinevad. Tutvume muuseumikogude abil erinevate ajastute tarbeesemetega ja arutleme toimunud muutuste teemadel. Mängime.
Sõbrapäev 2.- 12. veebruar lasteaiale, 1.-3. klass, 4.-6. klass
Rahvajutt kolmest vennast. Räägime Valentinipäeva kujunemisest ja sõprusest. Külla tuleb inimese suur sõber- koer. Teeme sõbrale vahva kingituse.
Vastlapäev 15.-19. veebruar lasteaiale, 1.-3. klass
Räägime vastlapäeva kommetest, teeme vurri ja võistleme vigursuusatamises ning tekikelgutamises
Uus! Koolilinn Võru 1.- 12. märts 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9.klass, gümnaasium
Käesoleval aastal on tähtpäev nii muuseumi majas asunud Krümmeri koolil kui ka Võru Õpetajate Seminaril. Räägime Võrust kui koolilinnast ja linnatuuril tutvustame koolimajadeks olnud hooneid.
Munapühad 29. märts- 1. aprill lasteaiale, 1.-4. klass
Räägime lihavõtte kommetest, mängime ja meisterdamine.
Uus! Mis ilm on? 6.- 30. aprill lasteaiale, 1.-3. klass, 4.-6. klass
Päike seab meile väiksemad ja suuremad rütmid nagu päev ja öö ning aastaajad, mil on erinev õhutemperatuur, sademed, tuul, pilved ja vahel ka vikerkaar. Räägime neist õues ja vaatleme tänast ilma. Nähtu ja kogetu maalime, võttes abiks molberti nagu päris kunstnikud.
Õue mängima alates 3. mai lasteaiale, 1.-4. klass
Vahest tahaks ainult mängida. Selles tunnis me ainult mängimegi erinevaid mänge, nii vanemaid kui ka uuemaid.
Uus! Võru linna ajalugu alates 3. mai 4.-6. klass, 7.-9.klass, gümnaasium
Linnatuuril räägime Võru linna loomisest, tähtsamatest ajaloosündmustest ja eredatest isikutest.
Muuseumitunde viib läbi muuseumipedagoog Airi Rüütli.
Muuseumitunni maksumus on 2.- euro õpilane, õpetajad tasuta. Muuseumitunni kestvus on 1,5 tundi.
Info ja broneerimine airi.ryytli[at]wi.ee 58046692
Teile sobival ajal:
1940. aastate valikud 7-9. klass, gümnaasium
Meil kõigil tuleb teha elus palju valikuid, osa neist on olulisemad kui teised. Ajaloo õppimise mõte on otsustusvõime arendamine. Ajalugu annab võimaluse vaadata meie eelkäijate tehtud otsuste tulemusi. Muuseumitunnis mõtiskleme valikute üle, mis olid Võrumaa noortel 1940. aastatel. Ajastusse sisse elamiseks proovime astuda päris inimeste kingadesse, olgu see metsa läinud Alfred, Rootsi põgenenud Karl või koju jäänud August. Mõtleme, millised olid nende valikud ja mida meie nende asemel teeks. Meil on võimalus teada saada, mis neist sai. Vaatame metsavennapunkri sisustust ja eluolu ning metsavendluse kohta käivat uut väljapanekut.
Ajaloo allikal 4.-6. klass, 7.-9.klass
Muuseumikogus on vanad ja veel vanemad asjad. Miks just need? Kust ajaloolased teavad, mis ajaloos juhtunud on? Millised on kirjalikud ja millised esemelised allikad, kuidas neid lugeda? Mis siis, kui sündmused pole kirja pandud? Kes on arheoloog ja mida ta uurib?
Tunnis vaatame kiviaegseid Tamula, Kääpa ja Villa haua- ja asulaleide ning ka hilisematest aegadest pärit arheoloogilisi ja ajaloolisi museaale ja ürikuid ning räägime nende leidmis- ning interpreteerimislugusid.
Muuseumitunde viivad läbi muuseumitöötajad Mirja Ots (56297354) mirja.ots[at]wi.ee ja Karin Tohvri karin.tohvri[at]wi.ee.
Muuseumitunni maksumus on 1.- euro õpilane, õpetajad tasuta. Muuseumitunni kestvus on 45 minutit.
Vastavalt eksponeeritud kunstinäitusele on võimalik kokku leppida muuseumitund, mida viib läbi galerist Jaana Huul (jana.huul[at]wi.ee).
Vaata kõikide Vana-Võromaa muuseumite muuseumitundide ja teemaõppe infot 2019/2020 õppeaastal Karilatsi Vabaõhumuuseumis, Mõniste Talurahvamuuseumis, Vana-Võromaa Kultuurikojas ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis:
https://wi.ee/et/muuseumid/elamusope-muuseumis
See aasta tuleb kevad teisiti, tiu tiu tiu! ja teisiti, see aasta teisiti…
(H. Visnapuu)
Märts 2020. Aeg on kummaline ja ootamatu, uus kõigile. Paljud tegemised toimetamised on „pandud“ ootele ja sünnivad uued. Peatunud on meie jaoks nii tavaline elu ja asendunud teismoodi päevadega. On võimalus ja vajadus rohkem mõelda, mida ja milleks?
Mina muuseumiõpetajana küsin, kuidas saan abiks olla ja toetada lapsi, lapsevanemaid, õpetajaid. Mõtisklen, mis oleks olnud ja mis on võimalik praegu.
Üks tund, mis ära jääb on „Mina ja meeled“. Seda virtuaalselt edasi anda ei saa ja pole vajadustki. Selleks on tarvis päriselt-päriselt maitsta, kompida, kuulata, vaadata ja haista. Tegelikult me ju teemegi seda kogu aeg, aga meie tähelepanu võib lihtsalt vahel mujal olla.
Teine tund oli planeeritud „Kevadet otsimas“.
See, mis sa ise teha saad, on supervariant nendest kahest tunnist:)
Me plaanisime minna Kreutzwaldi parki ja otsida looduses kevade märke. Sinul on võimalus ja lausa soovitus või isegi kohustus minna õue, loodusesse. RMK on edastanud sõnumi, et mitte külastada massiliselt populaarseimaid matkaradu s.t. me ei peaks otsima Lõuna-Eesti kauneimaid kohti, näiteks Taevaskoda, või minema rappa laudteele. Minna saab lihtsalt metsa, parki, järve äärde.
Vaatle ise loodust. Otsi ise looduses kevade märke. Kui täiskasvanu seda teeb, siis laps hakkab sind matkima, jäljendama. Pole tarvis juhendamist. Seisata ise ja vaatle. Vaata, kas pungadest paistavad juba lehepojad. Kas mõni taim on suutnud nina mullast välja pista. Ka peenardel on esimesed kevadlilled õitses. Nuusuta õhku, nuusuta taimi. Kuula. Järjest saabub uusi linde, kuulda on nende laulu ja hea õnne korral neid nähagi. Lastel on lihtne olla hetkes ja kõike päriselt teha. Täiskasvanul tuleb tihti selleks oma teadlikku tähelepanu kasutada. Olla kohal, mitte muretseda ega mõelda ette või taha. Väljas on juba soe ja saab olla ka ilma kinnasteta. Katsu kive, oksi, maapinda. Lastele meeldib tohutult asju korjata. Hea mõte on võtta enne retkele minekut kaasa kotike, kuhu looduses leiduvat korjata. Kuigi võib tunduda, et see näeb välja nagu praht, siis laste jaoks on asjadel oma väärtus ja nendest hiljem meisterdamine pakub neile suurt rõõmu. Meisterdamine ei peaks tulema sel viisil, et nii, hakkame nüüd kohe nendest midagi tegema. Alustuseks pange näiteks koos asjad ajalehele kuivama. Peagi leiab laps ise, kuidas neid oma mängus ära kasutab ja kaasab sindki sellesse. Mine tegemistega lihtsalt kaasa. Miks mitte maitsta või korjata kaasa kohast, kus on sinu arvates puhas loodus ka taimede pungi jne.
Kõik see moodustabki kokku tunni „Mina ja meeled“ ja „Kevadet otsimas“ ehk on sündinud uus tund- „Looduse tunnetamine meeltega“, mida sa just koos lapse, laste või perega läbisid.
Ja pane see kirja, nagu on soovitus kodusõppe juhendajatele. Laps võib selle omamoodi kirja panna, joonistades oma meelolu, tundeid, mälestusi matkast. Aga kui tihti haarame me ise pliiatsid või värvid ja joonistame, maalime? Kas võiksime seda tihedamini teha? Kindlasti! Proovi ja seeläbi on jälle midagi muutunud. Ja seda ikka paremuse poole!
Võib tekkida küsimus, et kus on õpimoment? Pole ju kedagi, kes ütleb mulle, mis taim see on, kui ma ei tea või nimetab laulja puu otsas. Vastavalt huvi suurusele on võimalik ise edasi uurida. Internet pakub tohutus koguses infot. Nüüd on meie enda valik, kui palju on meil aja- ja energiaressurssi meid huvitavat uurida. Võime õppida linnulaulu või taimi jne. Minna mingis teemas süvitsi. Või ka mitte. Aga hea on teada, et meil on need võimalused olemas. Ei peaks aga laskma ennast häirida mõttest, et ma tunnegi taimi või ühtegi lindu laulu järgi ära. Kui sa käid väljas ja märkad, oled teinud suure sammu. Järgmisena võidki ennast huvitanud linnu laulu salvestada või teha foto taimest, mida sa ei tundud ja hiljem uurida. Loomade kohtamine on veelgi põnevam. Kuigi sa neid ei näe, jätavad nad endast järgi erinevaid jälgi. Märka neid! Maailm on põnev ja rikas! Hoiame ennast ja seeläbi kogu maailma! Lapsed oma loomulikus uudishimus panevad meid tegutsemaJ. Olge terved!
Kui sul tekkis küsimusi, mõtteid, soove- kirjuta Airi.Ryytli@wi.ee
Vana-Võromaa kultuurikoja muuseumiõpetaja, lapsevanem
Tegevustunnid lasteaia ja algkooliõpilastele 2019/20 II poolaastal
Apteegi programm 6. jaanuar – 31. märts (1.-3. klass, 4.-6. klass)
Tutvume Võru vana apteegi ajalooga. Saame teada, mis omamoodi koht oli vanasti apteek ja mida kõike seal müüdi. Oleme ise apteekrid, kes peavad tundma taimi. Selleks määrame neid, uurime mikroskoobiga, kaalume ja saame teada, milleks neid kasutada. Iga laps saab kaasa teesegu enda volditud pakendisse.
Mina ja meeled 6. jaanuar – 31. märts (lasteaiale, 1.-3. klass, 4. klass)
Kogeme looduses leiduvate esemete omadusi mitmel erineval viisil: nähes, kuuldes, kompides, haistes ja maitstes. Mängime mänge, kus saab oma meeli kasutada, võrdleme lõhnu ja maitseid.
Sõbrapäeva programm 10.-14. veebruar (lasteaiale, 1.-3. klass, 4.-6. klass)
Rahvajutt kolmest vennast. Räägime Valentinipäeva kujunemisest ja sõprusest. Külla tuleb inimese suur sõber- koerakutsikas. Teeme magusa ampsu ja meisterdame sõbrale vahva kingituse.
Kevadet otsimas (lasteaiale, 1.-3. klass, 4. klass)
Jüripäev (lasteaiale, 1.-3. klass, 4. klass)
Volbripäev (lasteaiale, 1.-3. klass, 4. klass)
Õue mängima!
Elu ümber Tamula teile sobival ajal
Tegevustunde viib läbi muuseumipedagoog Airi Rüütli (58046692) airi.ryytli[at]wi.ee
Programmi hind 2.- eurot laps, õpetajad tasuta. Programmide kestvus 1,5 tundi.
Muuseumitunnid põhikooli ja gümnaasiumiõpilastele
1940. aastate valikud
Meil kõigil tuleb teha elus palju valikuid, osa neist on olulisemad kui teised. Ajaloo õppimise mõte on otsustusvõime arendamine. Ajalugu annab võimaluse vaadata meie eelkäijate tehtud otsuste tulemusi. Muuseumitunnis mõtiskleme valikute üle, mis olid Võrumaa noortel 1940. aastatel. Ajastusse sisse elamiseks proovime astuda päris inimeste kingadesse, olgu see metsa läinud Alfred, Rootsi põgenenud Karl või koju jäänud August. Mõtleme, millised olid nende valikud ja mida meie nende asemel teeks. Meil on võimalus teada saada, mis neist sai. Vaatame metsavennapunkri sisustust ja eluolu ning metsavendluse kohta käivat uut väljapanekut.
Ajaloo allikal (põhikoolile)
Muuseumikogus on vanad ja veel vanemad asjad. Miks just need? Kust ajaloolased teavad, mis ajaloos juhtunud on? Millised on kirjalikud ja millised esemelised allikad, kuidas neid lugeda? Mis siis, kui sündmused pole kirja pandud? Kes on arheoloog ja mida ta uurib?
Tunnis vaatame kiviaegseid Tamula, Kääpa ja Villa haua- ja asulaleide ning ka hilisematest aegadest pärit arheoloogilisi ja ajaloolisi museaale ja ürikuid ning räägime nende leidmis- ning interpreteerimislugusid.
Muuseumitunde viivad läbi muuseumitöötajad Mirja Ots (56297354) mirja.ots[at]wi.ee ja Karin Tohvri karin.tohvri[at]wi.ee.
Muuseumitunni maksumus on 1.- euro õpilane, õpetajad tasuta. Muuseumitunni kestvus on 45 minutit.
Vastavalt eksponeeritud kunstinäitusele on võimalik kokku leppida muuseumitund, mida viib läbi galerist Jaana Huul (jana.huul[at]wi.ee).
Vaata kõikide Vana-Võromaa muuseumite muuseumitundide ja teemaõppe infot 2019/2020 õppeaastal Karilatsi Vabaõhumuuseumis, Mõniste Talurahvamuuseumis, Vana-Võromaa Kultuurikojas ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis:
https://wi.ee/et/muuseumid/elamusope-muuseumis
Tegevustunnid lasteaia ja algkooliõpilastele 2019/20 I poolaastal
Sügise seitse nägu 11.september-18 oktoober
Mihklipäev 23.- 27. september
Leivapäev 8. – 18. oktoober
Hakkame santima! 4.- 26.november
Jõuluprogramm Apteegi eri 3. – 18. detsember
Jõuluprogramm Metsa eri 3. – 18. detsember
Pildimeenutusi muuseumitundidest
“Mardid jõudsid muuseumisse”
Vana-Võrumaa kultuurikojas toimuvad mardipäeva teemalised muuseumitunnid. Piltidel olevad “mardid” jõudsid meile Parksepa lasteaiast. Fotod 2017. aastast
“Kii-kaa, kii-kaa, laske kadrid sisse tulla”
Selliste laulusõnadega palusid väiksed kadrid luba sissetulekuks. Kadrinädal Vana-Võromaa kultuurikojas.
Kadridele esitatakse tarkuseteri. Kadritüdrukud kaunistavad kadrikübara ja poisid saavad valida lamba- või hanemaski vahel.
Head karjaõnne!
Kontakt – muuseumiõpetaja AIRI tel. 580 46692
airi.ryytli@wi.ee