Muuseumitunnid

Pakume muuseumitunde õues

Ilm paberile

Päike seab meile väiksemad ja suuremad rütmid, nagu päev ja öö ning aastaajad, mil on erinev õhutemperatuur, sademed, tuul, pilved ja vikerkaar. Vaatleme ja räägime õues, mis ilm täna on. Nähtu ja kogetu maalime, võttes abiks molberti nagu päris kunstnikud.

Õue mängima!

Vahel on tunne, et tahaks vaid puhata ja mängida. Muuseumitunnis mängimegi mänge, millega veetsid oma aega karjapoisid ja talulapsed ja proovimata ei jää praegusedki mängud. Saab joosta, osavust ja oskusi proovile panna.

Tunde viib läbi muuseumipedagoog Airi Rüütli (58046692) airi.ryytli[at]wi.ee

Programmi hind 2.- eurot laps, õpetajad tasuta. Grupi suurus sõltub eriolukorra hetkeseisust.

See aasta tuleb kevad teisiti, tiu tiu tiu! ja teisiti, see aasta teisiti…

(H. Visnapuu)

Aeg on kummaline ja ootamatu, uus kõigile. Paljud tegemised toimetamised on „pandud“ ootele ja sünnivad uued. Peatunud on meie jaoks nii tavaline elu ja asendunud teismoodi päevadega. On võimalus ja vajadus rohkem mõelda, mida ja milleks?

Mina muuseumiõpetajana küsin, kuidas saan abiks olla ja toetada lapsi, lapsevanemaid, õpetajaid. Mõtisklen, mis oleks olnud ja mis on võimalik praegu.

Üks tund, mis ära jääb on „Mina ja meeled“. Seda virtuaalselt edasi anda ei saa ja pole vajadustki. Selleks on tarvis päriselt-päriselt maitsta, kompida, kuulata, vaadata ja haista. Tegelikult me ju teemegi seda kogu aeg, aga meie tähelepanu võib lihtsalt vahel mujal olla.

Teine tund oli planeeritud „Kevadet otsimas“.
See, mis sa ise teha saad, on supervariant nendest kahest tunnist:)

Me plaanisime minna Kreutzwaldi parki ja otsida looduses kevade märke. Sinul on võimalus ja lausa soovitus või isegi kohustus minna õue, loodusesse. RMK on edastanud sõnumi, et mitte külastada massiliselt populaarseimaid matkaradu s.t. me ei peaks otsima Lõuna-Eesti kauneimaid kohti, näiteks Taevaskoda, või minema rappa laudteele. Minna saab lihtsalt metsa, parki, järve äärde.

Vaatle ise loodust. Otsi ise looduses kevade märke. Kui täiskasvanu seda teeb, siis laps hakkab sind matkima, jäljendama. Pole tarvis juhendamist. Seisata ise ja vaatle. Vaata, kas pungadest paistavad juba lehepojad. Kas mõni taim on suutnud nina mullast välja pista. Ka peenardel on esimesed kevadlilled õitses. Nuusuta õhku, nuusuta taimi. Kuula. Järjest saabub uusi linde, kuulda on nende laulu ja hea õnne korral neid nähagi. Lastel on lihtne olla hetkes ja kõike päriselt teha. Täiskasvanul tuleb tihti selleks oma teadlikku tähelepanu kasutada. Olla kohal, mitte muretseda ega mõelda ette või taha. Väljas on juba soe ja saab olla ka ilma kinnasteta. Katsu kive, oksi, maapinda. Lastele meeldib tohutult asju korjata. Hea mõte on võtta enne retkele minekut kaasa kotike, kuhu looduses leiduvat korjata. Kuigi võib tunduda, et see näeb välja nagu praht, siis laste jaoks on asjadel oma väärtus ja nendest hiljem meisterdamine pakub neile suurt rõõmu. Meisterdamine ei peaks tulema sel viisil, et nii, hakkame nüüd kohe nendest midagi tegema. Alustuseks pange näiteks koos asjad ajalehele kuivama. Peagi leiab laps ise, kuidas neid oma mängus ära kasutab ja kaasab sindki sellesse. Mine tegemistega lihtsalt kaasa. Miks mitte maitsta või korjata kaasa kohast, kus on sinu arvates puhas loodus ka taimede pungi jne.

Kõik see moodustabki kokku tunni „Mina ja meeled“ ja „Kevadet otsimas“ ehk on sündinud uus tund- „Looduse tunnetamine meeltega“, mida sa just koos lapse, laste või perega läbisid.

Ja pane see kirja, nagu on soovitus kodusõppe juhendajatele. Laps võib selle omamoodi kirja panna, joonistades oma meelolu, tundeid, mälestusi matkast. Aga kui tihti haarame me ise pliiatsid või värvid ja joonistame, maalime? Kas võiksime seda tihedamini teha? Kindlasti! Proovi ja seeläbi on jälle midagi muutunud. Ja seda ikka paremuse poole!

Võib tekkida küsimus, et kus on õpimoment? Pole ju kedagi, kes ütleb mulle, mis taim see on, kui ma ei tea või nimetab laulja puu otsas. Vastavalt huvi suurusele on võimalik ise edasi uurida. Internet pakub tohutus koguses infot. Nüüd on meie enda valik, kui palju on meil aja- ja energiaressurssi meid huvitavat uurida. Võime õppida linnulaulu või taimi jne. Minna mingis teemas süvitsi. Või ka mitte. Aga hea on teada, et meil on need võimalused olemas. Ei peaks aga laskma ennast häirida mõttest, et ma tunnegi taimi või ühtegi lindu laulu järgi ära. Kui sa käid väljas ja märkad, oled teinud suure sammu. Järgmisena võidki ennast huvitanud linnu laulu salvestada või teha foto taimest, mida sa ei tundud ja hiljem uurida. Loomade kohtamine on veelgi põnevam. Kuigi sa neid ei näe, jätavad nad endast järgi erinevaid jälgi. Märka neid! Maailm on põnev ja rikas! Hoiame ennast ja seeläbi kogu maailma! Lapsed oma loomulikus uudishimus panevad meid tegutsemaJ. Olge terved!

Kui sul tekkis küsimusi, mõtteid, soove- kirjuta Airi.Ryytli@wi.ee
Vana-Võromaa kultuurikoja muuseumiõpetaja, lapsevanem

Tegevustunnid lasteaia ja algkooliõpilastele 2019/20 II poolaastal

Apteegi programm 6. jaanuar – 31. märts (1.-3. klass, 4.-6. klass)

Tutvume Võru vana apteegi ajalooga. Saame teada, mis omamoodi koht oli vanasti apteek ja mida kõike seal müüdi. Oleme ise apteekrid, kes peavad tundma taimi. Selleks määrame neid, uurime mikroskoobiga, kaalume ja saame teada, milleks neid kasutada. Iga laps saab kaasa teesegu enda volditud pakendisse.

Mina ja meeled 6. jaanuar – 31. märts (lasteaiale, 1.-3. klass, 4. klass)

Kogeme looduses leiduvate esemete omadusi mitmel erineval viisil: nähes, kuuldes, kompides, haistes ja maitstes. Mängime mänge, kus saab oma meeli kasutada, võrdleme lõhnu ja maitseid.

Sõbrapäeva programm 10.-14. veebruar (lasteaiale, 1.-3. klass, 4.-6. klass)

Rahvajutt kolmest vennast. Räägime Valentinipäeva kujunemisest ja sõprusest. Külla tuleb inimese suur sõber- koerakutsikas. Teeme magusa ampsu ja meisterdame sõbrale vahva kingituse.

Kevadet otsimas (lasteaiale, 1.-3. klass, 4. klass)

Kevadine pööripäev toob meile uue aastaaja. Lähme õue kevadet otsima. Vaatleme, millised muutused toimuvad looma- ja taimeriigis. Arutleme, kuidas see mõjutab mind ja kuidas see on mõjutanud inimesi läbi ajaloo. Teadmisi kinnistav mäng. Soovi korral jäädvustame kogetud looduselamuse lõuendile.

Jüripäev (lasteaiale, 1.-3. klass, 4. klass)

Räägime Jüripäeva kommetest, karjapoistest, karja väljalaskmisest ja sulaste määramisest. Teeme Jüripäeva ilutoiminguid. Proovime ära tunda loomade jälgi, meisterdame karjaloomi.

Volbripäev (lasteaiale, 1.-3. klass, 4. klass)

Räägime volbripäeva kujunemisest. Meisterdame, riietume nõidadeks ja mängime.

Õue mängima!

Vahest tahaks ainult mängida. Selles programmis me ainult mängimegi erinevaid mänge, nii vanemaid kui ka uuemaid.

Elu ümber Tamula teile sobival ajal

Saame teada, kuidas Tamula järv on läbi ajaloo muutunud ja mida head on meile järv andud. Vaatame muuseumifondis olevaid kalapüügiriistu. Püüame kalu mitmel erineval moel (kalapüük on mänguline). Meisterdame endale kala.

Tegevustunde viib läbi muuseumipedagoog Airi Rüütli (58046692) airi.ryytli[at]wi.ee

Programmi hind 2.- eurot laps, õpetajad tasuta. Programmide kestvus 1,5 tundi.

Muuseumitunnid põhikooli ja gümnaasiumiõpilastele

1940. aastate valikud

Meil kõigil tuleb teha elus palju valikuid, osa neist on olulisemad kui teised. Ajaloo õppimise mõte on otsustusvõime arendamine. Ajalugu annab võimaluse vaadata meie eelkäijate tehtud otsuste tulemusi. Muuseumitunnis mõtiskleme valikute üle, mis olid Võrumaa noortel 1940. aastatel. Ajastusse sisse elamiseks proovime astuda päris inimeste kingadesse, olgu see metsa läinud Alfred, Rootsi põgenenud Karl või koju jäänud August. Mõtleme, millised olid nende valikud ja mida meie nende asemel teeks. Meil on võimalus teada saada, mis neist sai. Vaatame metsavennapunkri sisustust ja eluolu ning metsavendluse kohta käivat uut väljapanekut.

Ajaloo allikal (põhikoolile)

Muuseumikogus on vanad ja veel vanemad asjad. Miks just need? Kust ajaloolased teavad, mis ajaloos juhtunud on? Millised on kirjalikud ja millised esemelised allikad, kuidas neid lugeda? Mis siis, kui sündmused pole kirja pandud? Kes on arheoloog ja mida ta uurib?

Tunnis vaatame kiviaegseid Tamula, Kääpa ja Villa haua- ja asulaleide ning ka hilisematest aegadest pärit arheoloogilisi ja ajaloolisi museaale ja ürikuid ning räägime nende leidmis- ning interpreteerimislugusid.

Muuseumitunde viivad läbi muuseumitöötajad Mirja Ots (56297354) mirja.ots[at]wi.ee ja Karin Tohvri karin.tohvri[at]wi.ee.

Muuseumitunni maksumus on 1.- euro õpilane, õpetajad tasuta. Muuseumitunni kestvus on 45 minutit.

Vastavalt eksponeeritud kunstinäitusele on võimalik kokku leppida muuseumitund, mida viib läbi galerist Jaana Huul (jana.huul[at]wi.ee).

Vaata kõikide Vana-Võromaa muuseumite muuseumitundide ja teemaõppe infot 2019/2020 õppeaastal Karilatsi Vabaõhumuuseumis, Mõniste Talurahvamuuseumis, Vana-Võromaa Kultuurikojas ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis:

https://wi.ee/et/muuseumid/elamusope-muuseumis

Tegevustunnid lasteaia ja algkooliõpilastele 2019/20 I poolaastal

Sügise seitse nägu 11.september-18 oktoober

Mihklipäev 23.- 27. september

Leivapäev 8. – 18. oktoober

Hakkame santima! 4.- 26.november

Jõuluprogramm Apteegi eri 3. – 18. detsember

Jõuluprogramm Metsa eri 3. – 18. detsember

Pildimeenutusi muuseumitundidest

“Mardid jõudsid muuseumisse”

Vana-Võrumaa kultuurikojas toimuvad mardipäeva teemalised muuseumitunnid. Piltidel olevad “mardid” jõudsid meile Parksepa lasteaiast. Fotod 2017. aastast