Vaata ka
Muuseumitunnid
Muuseumitunnid 2024/2025 õppeaastal
Sügise nägu 9.-27. september
Räägime muutustest looduses, seoses sügise saabumisega. Tutvume erinevate köögiviljadega ja puuviljadega, saame teada kui kasulikud nad meie tervisele on. Maitseme mõnda aiasaadust. Tutvume toidupüramiidiga. Tuletame meelde puid ja lehti. Arutleme, millise puu leht on kõige kirevam, millisel puul püsivad lehed kõige kauem. Mängime ja meisterdame.
Mihklipäevaks loomad lauta 23.-27. september
Tutvume taluloomadega. Püüame loomalapse emaga kokku viia ja vaatame, kas teame, kuidas neid kutsutakse. Räägime, miks mihklipäevast alates loomad laudas elama hakkasid. Tutvume mõne huvitavama mihklipäeva kombega. Mängime ja meisterdame.
Inimese 5 meelt 1.-31. oktoober
Tutvume inimese 5 meelega. Teeme katsetusi, kus paneme proovile erinevad meeled. Näiteks proovime kompimise abil esemeid ära tunda. Räägime ja proovime, kuidas mõjutab ühe meele kadumine inimese elu(n: kui inimene ei näe, kas ta tunneb siis lõhnu paremini? Kuidas saab süüa nägemata? Jne.) Mängime mänge, kus kasutame oma meeli.
Eestlaste toit ja toidunõud 1.-31. oktoober
Leib on alati olnud eestlase põhitoit. Tutvume selle saamislooga ja erinevate teraviljadega. Vaatame, mida peale leiva veel vanasti söödi ja räägime kui palju mõjutas aastaaegade vaheldumine meie toidulauda. Teeme kai se midagi kõhutäiteks. Vaatame muuseumifondis olevaid toidunõusid ja tutvume vanaaegsete lauakommetega.
Kaalud ja vanaaegsed mõõtühikud 1.-31. oktoober
Muuseumis on palju erinevaid kaale. Tutvume nendega ja vaatame, mida erinevate kaaludega kaaluti. Proovime kai se asju kaaluda. Teeme tutvust vanaaegsete mõõtühikutega (n: jard, vaks, süld, küünar), proovime ka nendes mõõta.
Hingede aeg on käes 1.-29. november
Räägime hingedeaja kommetest. Tutvume, kes olid hingesandid, mis nad tegid ja soovisid. Vaatame, mis tööd olid sel ajal keelatud. Hingedele pandi isegi saun valmis, koos viha ja rätikuga, lauale pandi söögipoolist. Meisterdame ja mängime.
Mardipäev 4.-8. november
Tutvume mardipäeva kommetega. Mängime läbi mardiõhtu. Vaatame, mida tegid mardid, mida pidi pererahvas tegema. Mõned julgemad maskeerime ära. Mängime, mõistatame, meisterdame ja laulame.
Kadripäev 18.-22. november
Tutvume kadripäeva kommetega. Kuna kadrid pidid ilusad ja valged olema, maskeerime meiegi ennast ära. Meisterdame endale kaunistuse. Laulame, mängime, mõistatame.
Töökad mesilased 11.-29. november
Tutvume mesilaste eluringiga. Räägime, kes seal tarus kõik koos elavad. Mesitarus valitseb range kord ja tööjaotus, tutvume sellega. Saame teada kui palju mesilane elujooksul mett kogub, mitut lille päeva jooksul külastab. Proovime mett, mängime ja meisterdame.
Erinevate maade jõulumängud 2.-20. detsember
Seekordses jõuluprogrammis tutvume erinevate maade jõulumängudega. Kuna on jõulud, siis teeme ühe magusa ampsu ja kindlasti ka meisterdame.
Metsaelu talvel 6.-31. jaanuar
Vaatame, millised loomad talveund magavad, kus on nende urud. Tutvume metsloomadega, kes talvel ärkvel on. Uurime loomade jälgi, proovime neid ära tunda. Räägime, kuidas loomad talvel süüa saavad. Mängime ja meisterdame.
Sõbrapäev 10.-14. Veebruar
Räägime valentinipäeva kujunemisest ja tutvume mõne huvitavama kombega. Mängime, ennustame, meisterdame. Teeme suu magusaks.
Eesti sümbolid 17.-28. veebruar
Tutvume Eesti sümbolitega. Räägime, miks on Eesti lip just sinimustvalge. Vaatame meie vappi ja proovime ära arvata, kes seal peal on. Arutleme, miks peetakse eestlasi laulurahvaks. Teeme ühe piduliku ampsu. Mängime ja meisterdame.
Vastlapäev 3.-7. märts
Räägime vastlapäeva kommetest, ennustame luude abil. Vurritame, laseme liugu, ajame vastlad kotti, mängime ka teisi mänge. Küpsetame karaskit. Meisterdame.
Kevade märgid 3.-28. märts
Räägime kevade saabumise märkidest. Vaatame, millised linnud meile esimesena kohale jõuavad, millised lilled kasvama hakkavad. Kinnistame läbi mängude Eestis elevate tuntumate lindude nimesid. Proovime ka lilli ära tunda. Meisterdame.
Rahvarõivaste programm – 3.-28. märts
Tutvume muuseumifondis olevate rahvarõivastega. Räägime nende kandmiskommetest, lõngade värvimisest, mustrite kujunemisest. Lahendame mõned ülesanded ja proovime ka ise midagi ilusat luua.
Elu rehetares 3.-28. märts
Räägime maarahva elu olust rehetares. Vaatame, milline rehetare seest välja nägi, millised kõrvalhooned sinna juurde kuulusid. Tutvume talutöödega, mida naised ja mehed tegema pidid. Millised olid laste tööd? Sisustame rehetare. Mängime ja meisterdame.
Jürikuu toimetused 1.-23. aprill
Jüripäevast mihklipäevani on talus elu väga kiire, see on õuetööde aeg. Räägime, mis tööd pidid selle ajaga tehtud saama. Saame teada, kes olid karjapoisid, sulased. Tutvume jüripäeva kommetega. Töötame, mängime ja meisterdame.
Munapühad 7.-17. aprill
Räägime lihavõtete kombestikust, peseme nägusid kasemahlaga. Lööme pajuurvastega, seome punaseid paelu okstele, otsime mune ja veeretame neid. Mängime veel teisigi traditsioonilisi mänge ja meisterdame.
Vana-aegne koolipäev – 5.-30. mai
Loeme “Meie isa” palvet ja Jakobsoni lugemiseraamatut. Rehkendame puupulkadel. Proovime kirjutada linnusule, tavalise sule ja tuššiga. Teeme karglemise tundi, ulakamad paneme hernestele põlvitama.
Kuidas hoida maailm? 5.-30.mai
Inimene on teinud loodusele palju kahju. Räägime ülemaailmalistest keskkonnaprobleemidest-kliimasoojenemisest, jäätmeprobleemidest, taime-ja loomaliikide hävinemisest, veekriisist, happevihmadest jne. Proovime jäätmeid sorteerida. Meisterdame taaskasutavatest materjalidest.
Mäng värvidega 2.-20. juuni
Värvid mõjutavad inimese igapäevast elu – meie tundeid, mõtteid, vererõhku, kehatemperatuuri, hingamist. Programmis proovime mõelda, kuidas mingi värv meid mõjutab, mis tundeid tekitab. Tuletame meelde soojad ja külma värvid. Vaatame, millised on 6 põhivärvi, proovime neid kokku segades värvivalikut suurendada. Oleme ise ka väikesed kuntsnikud. Mängime.
Elu Tamula ääres 2.-20. juuni
Saame teada, millal tekkis elu Tamul ääres. Milliseid töid siis inimesed tegid, mida sõid, seljas kandsid. Vaatame ka milliseid toredaid esemeid on Tamula äärest väljakaevamistel leitud. Räägime Tamula järves elavatest kaladest ja tutvume lindudega, kes siin pesitseda armastavad. Mängime ja meisterdame.
Muuseumitunni kestus 1,5 tundi, hind osavõtjatele 3.-
Täpsem info ja registreerimine tundidest osavõtuks muuseumiõpetaja Laglelt
Lagle.Lindenberg[at]wi.ee
Lagle.Lindenberg[at]gmail.com
tel.56616862
Ajalugu inimsaatuste kaudu”.
2022.a. möödus 100 aastat legendaarse Võrumaa metsavenna Alfred Käärmanni (1922–2010) sünnist. Alfred Käärmann läks metsa noore mehena pärast teise Nõukogude okupatsiooni algust 1944. aasta sügisel. Aasta hiljem sai ta haarangus lõhkekuuliga vasakust käest haavata ja pääses üle noatera eluga tänu Läti metsavendadele, kes organiseerisid arstiabi. Alfred kaotas vasaku käe. Vaatamata sellele suutis ta vastu panna veel seitse aastat ja ainult MGB agendiks hakanud reeturi pakutud mürgitatud joogiga saadi metsavend elusalt kätte. Ta mõisteti kahekümne viieks aastaks sunnitööle, sellele utoopilisele karistusajale lisandus veel viieks aastaks asumisele saatmine. Tagasi okupeeritud Eestisse sai Alfred naasta 1981. aastal, tema tagakiusamine lakkas alles laulva revolutsiooni aastatel.
Alfred Käärmanni algatusel on Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulisse kirjutatud põhimõte, et Eesti riik ja selle põhiseadus peavad tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.
Alfred Käärmann oli iseseisvuse taastamisel üks aktiivsemaid mehi Võrumaal: aitas Kaitseliitu taasluua ja valiti Eesti Kongressi saadikuks. Ta on avaldanud raamatuid, tuntumad neist on „Surmavaenlase vastu“ (2000) ja „Vabaduse vaim“ (2000). Teda on autasustatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga.
Meil kõigil tuleb teha elus valikuid, osa neist on olulisemad kui teised. Ajaloo õppimise mõte on otsustusvõime arendamine. Ajalugu annab võimaluse vaadata eelkäijate tehtud otsuste tulemusi. Muuseumitunnis mõtisklemegi valikute üle, mis olid Võrumaa noortel 1940. aastatel. Ajastusse sisseelamiseks proovime astuda mitme päris inimese kingadesse, olgu see metsa läinud Alfred, Rootsi põgenenud Karl või koju jäänud Aleksander. Mõtleme, millised olid nende valikud ja mida meie nende asemel teeksime. 80-aastane distants nendest sündmustest annab meile võimaluse teada saada, millised olid nende valikute tagajärjed.
Muuseumitund „Metsavend Alfred Käärmann ja 1940. aastate valikud“. Teema: ajalugu, ühiskonnaõpetus. Seos õppekavaga: 20. sajandi ajalugu, kodukoha lugu.
Tunni tellimiseks võta ühendust muuseumi peavarahoidja Mirja Otsaga /Mirja.Ots[at]wi.ee tel.562 97354/
Vaata kõikide Vana-Võromaa muuseumite muuseumitundide ja teemaõppe infot 2023/2024 õppeaastal Karilatsi Vabaõhumuuseumis, Mõniste Talurahvamuuseumis, Vana-Võromaa Kultuurikojas ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis:
https://wi.ee/et/muuseumid/elamusope-muuseumis
Muuseumitunnid 2023/24 õppeaasta I poolaastal
1.Sügisannid 6.-15. september
2. Mihklipäevaks loomad lauta 19.-29. september
3. Inimese 5 meelt 3.- 31. oktoober
4. Mida vanasti söödi 3. – 13. oktoober
5. Mäng värvidega 24.oktoober – 17. november
6. Millal inimesed end pesema hakkasid 1. – 30. november
7. Mardipäev 6.- 10. november
8. Kadripäev 20. – 24. november
9. Millal kuusk talutarre jõudis 4. – 20. detsember
Muuseumitunnid 2022/23 õppeaasta II poolaastal
1. Mäng kaaludega 11.- 26. jaanuar
2. Kindaprogramm 11.- 26. jaanuar
3. Küünlapäev 1.-9. veebruar
4. Sõbrapäev 13.-17. veebruar
5. Vastlapäev 15.-23. veebruar
6. Kevadekuulutajad looduses 6.-31. märts
7. Rahvarõivaste programm 6.-31. märts
8. Lihavõtted ehk munapühad 3.-6. aprill
9. Jürikuu tegemised 12.-20. aprill
10. Volbriöö salapära 24.- 28. aprill
11. Vana-aegne koolipäev 3.-12. mai
12. Elu ümber Tamula 15.- 26. mai
13. Kuidas aidata maailma? 3.-31. mai
14. Muuseumi mänguasjad 1.- 9. juuni
15. Nutikuse tuleproov 1.- 9. juuni 2022
I poolaasta
1. Maaliline sügis on käes 7.-22. september
2. Mihklipäev 26.-30. september
3. Inimese 5 meelt 5.-27. oktoober
4. Leivatund 11.-21. oktoober
5. Puu – üks vägev materjal 5.-27. oktoober
6. Hingesaun 1.-25. november
7. Mardipäev 7.-11. november
8. Kadripäev 21.-25. november
9. Jõuluprogramm 5.-20. detsember
Pildimeenutusi muuseumitundidest
“Mardid jõudsid muuseumisse”
Vana-Võrumaa kultuurikojas toimuvad mardipäeva teemalised muuseumitunnid. Piltidel olevad “mardid” jõudsid meile Parksepa lasteaiast. Fotod 2017. aastast
“Kii-kaa, kii-kaa, laske kadrid sisse tulla”
Selliste laulusõnadega palusid väiksed kadrid luba sissetulekuks. Kadrinädal Vana-Võromaa kultuurikojas.
Kadridele esitatakse tarkuseteri. Kadritüdrukud kaunistavad kadrikübara ja poisid saavad valida lamba- või hanemaski vahel.
Head karjaõnne!