“Rahvuslikkuse otsingud”

21 jaanuar, 2020

Näitusega „Rahvuslikkuse otsingud“ tähistatakse 25 aasta möödumist TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna esimese õppekava, talukujundus ja rahvuslik käsitöö, avamisest. Viimase ümber on kasvanud rahvuslikke käsitöötraditsioone ja -oskusi uuriv ning arendav osakond, kus saab lisaks tekstiiliga seotud käsitöövaldkondadele õppida rahvusliku ehituse ja metallitöö erialal ning pärandtehnoloogia magistrikaval.

Ärkamisajal hoogu saanud rahvuslikkuse otsingud ilmnesid kiiresti ka materiaalses kultuuris. Väljapanek annab ülevaate meie tänaseid arusaamu kujundanud protsessi olulisematest ajaloolistest etappidest ja mõjutajatest ning näitab, kuidas rahvusliku käsitöö osakond tänapäeval pärandit mõtestab.

„Esemelisel kultuuril on väga oluline roll meie identiteedi kujunemisel,” tõi rahvusliku käsitöö osakonna juhataja Ave Matsin välja näituse teema olulisuse. Rahvusliku ehituse eriala juhi Leele Välja sõnul aitab selline tagasivaade paremini mõista mida ja miks me täna teeme. ,,Näitusel saab ilmsiks, et tegemist ei ole musealiseeritud valdkonnaga, vaid ajaga kaasas käiva ja areneva nähtusega, mida iga uus põlvkond omamoodi mõtestab,” ütles Välja.

Näitus on avatud 22.01 – 08.03


Väikelinn kui sündmus

21 jaanuar, 2020

Alates 22. jaanuarist saab Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis näha maalikunstniku,  Eesti kunstiakadeemia doktorandi Rait Rosina näitus “Väikelinna fenomen”. Väikelinnade kui kunstitegevuste asupaiku käsitlevat uurimust teeb Rait Rosin Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes.

„Väikelinn kui sündmus vol 2“ on loomeuurimuslik näitus, mis on kohandatud lähtuvalt Võru linnale. Näituse esimene osa toimus aastal 2018 Valga Muuseumis.

Kunstnik teeb sissevaate Valga ja Võru kui väikelinnade kunstimaastiku olukorda. Näitusel saab kuulata linnaelanike mõtteid, mis neil on tekkinud seoses linna külastavate kunstnikega. Videopildi vahendusel saab näha intervjuud 10 kunstnikuga, kes jagavad oma kogemusi väikelinnas isiknäitust korraldades. Näha saab ka kunstniku ja tema tütre retki kaksiklinnades Valga ja Valka, mida külastati spetsiaalselt valminud järelveetava ratastel “põikamise kastiga”.

Rait Rosin mõtestab kogukonna-sisese aruteluga, mida kunstnikud võiks ja peaks vahendama kui tegelike olude kujunemise lugu. Kunstnikele tavapärased tegevused on lähtekohaks väikelinnas ühiskondlike arutelude toimumisele. Kunstile seatud ootused ja küsimus nendele ootustele vastavusest asetuvad laiemasse arutellu sellest, mis määrab kunstnike ühiskondlikke positsioone. Kunstil on väikelinnades eriomane roll täita ja ääreala ideed väljenduvad siin kunstnike eelistuses tuua näiteid üksikjuhtumite põhjal. Ääreala ja keskuse mõisted tähistavad tinglikult ühiskondlikul pinnal koonduva tähelepanu jaotumist, mille käigus omistatakse muidu eriilmelisele kohale tavapärast või tüüpilist loomust. Väikelinnas toimuv ja seega ka väikelinn ise kas ületab sündmusena uudise künnist või jääb kohaliku tähtsusega kõlapinna piiresse. Eelnevalt on samasugune uurimus toimunud Paldiski ja Haapsalu linnades toimuva kohta.

Rohkem infot kunstniku kodulehelt www.pragmatist.ee

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.


Võrumaal tegutsevate keraamikute ühisnäitus

25 november, 2019

Käsitöökeraamika on midagi mõnusat ja intiimset: seotud koduste toimetuste ning puhkehetkedega, pere ja lähedaste sõpradega. Keraamika on kodusoojuse osa – esemed meie ümber on kasutaja nägu ja tegu. Isikupärane keraamika toob meeled ja mõtted käesolevasse hetkesse ning muudab igapäevased toimetused mõtestatud rituaaliks.

Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna emeriitprofessori Leo Rohlin on öelnud: „hea tarbevorm, olgu selleks siis tarbenõu või vaas, väärib samasugust lugupidamist nagu vabakunsti piirimail hõljuv taies. Seninähtu põhjal on just Kagu-Eesti keraamikud suutnud mitte ainult järgida, vaid ka uuendada ning isikupärastada sealset saviesemete valmistamise traditsiooni ning säilitada savi kui materjali võlu.“

Vana-Võromaa keraamikute esimesel ühisnäitusel „Rutiin või rituaal?“ osalevad savisepad: Aivar Rumvolt, Helemall Maask, Karmen Kevvai, Krista Nagel, Meelis Krigul, Signe Krigul ja Urve Konksi.

Lisaks väljapanekule on külastajal võimalus vaadata filmi kunstnike tegemistest ja  osta keraamikute teoseid .

 

 

Näituse kuraator: Jana Huul
Kaaskuraator: Urve Konksi, Jane Ansmann
Näituse mentor: Leo Rohlin
Filmi autor: Lauri Nagel

Tehniline teostus Indrek Kits ja Lauri Kütt

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, OÜ Saviukumaja, OÜ Hobbiton, OÜ Sisustuskoda.

 

 


Salajase linna lood

2 oktoober, 2019

Annela Samuel (s. 1974) on vabakutseline fotograaf, kes elab ja töötab Tallinnas, kuid on sündinud ja õppinud Võrus.

Ta on lõpetanud fotograafia täiendõppekursuse Eesti Kunstiakadeemias ning osalenud arvukates fotoalastes meistriklassides nii Eestis kui ka väljaspool. Sügavam huvi dokumentaalfotograafia vastu tärkas mõned  aastad tagasi ning sellest kasvas välja mahukas projekt „Salajase linna lood“, mis räägib Paldiski linnast. Omamoodi jätkuks sellele võib pidada ka praegu töös olevat  dokumentaalprojekti Sillamäe linnast ja inimestest.

Näitusel on väljas valik 2017-2019 tehtud fotodest. Kuna inimeste pildistamisega kaasneb pea alati lugude jagamise moment, siis saab näitusel kuulata salvestatud jutuajamisi Paldiski elanikega, nende mõtteid linna minevikust ja tänapäevast.


Kaido Rätsepa värviline maailm

2 oktoober, 2019

 

Kaido Rätsepa metsik noorusaeg möödus Pärnus, kus tegutses sel ajal palju punkbände. Kaido sattus solistiks Shithead-nimelisse kollektiivi.  Pungi juurde kuulusid ka uimastid ning alkohol koos sellest tulenevate tagajärgedega. ”Olin allakäinud narkar, kellest endised tuttavad kaarega mööda käisid,” on Kaido ühes leheintervjuus rääkinud. Kõige suuremas kriisis leidis Kaido toetust religioossest maailmast. Punkmuusika on aga siiani osa tema elust, lisaks taasleitud lapsepõlveharrastus – joonistamine.

Enamus tema maalidest kõnelevad Lõvikuninga elust, kes on üdini positiivne tegelane – seega Superlõvi, kaastundlik, üllas, võitja natuur. Läbi ja lõhki optimistlik ning varjatult peegeldab endas ka kristlikku sõnumit.

Kaido Rätsepa kunst on vägagi naivistlik. Kuigi teoste sõnum on kristlik, on see väga mitmekihiline. Värvide maailm ja teemade grotesksus meenutavad mingil määral Mehhiko kunsti.

Näitus jääb avatuks 17. novembrini


Klaasikunstnike Ühenduse aastaüritus Võrus

16 august, 2019

 

Võrus esitletaval  Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastaüritusel on  peamisteks märksõnadeks võnked, lained, resonants.

Missuguste nähtuste või võnkesagedustega kunstnikud kaasa helisevad ja millistega põrkuvad? Millised mõjutused vallandavad kaose ja millistega resoneerutakse? Mis on resonants? Jne. Need on küsimused, millele Eesti klaasikunstnikud sel aastanäitusel vastuseid püüavad leida.

Erinevaid kunsti-võnkeid omavahel kokku kõlama panna ja tervikut kujundada aitab Kati Kerstna (valgus, kujundus ja graafiline disain).

Näituse korraldaja ja kuraator on Sofi Aršas. Näitus toimub Eesti Kultuurkapitali toel ja on avatud

Vana-Võromaa Kultuurikojas  17.augustist – 29.septembrini.

Imelisi elamusi!


“Raua taga”

3 juuli, 2019

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis avatud näituse autor IVAR FELDMANN tutvustab oma näitust nii:

“Kuigi sepis on oma olemuselt tarbekunsti kalduv, siis mind on viimastel aastatel rohkem köitnud sepis kui kujutav kunst.

Saades 50, tajusin teatavat sotsiaalset survet teha näitus. Sellele survele allavandudes see väljapanek sündis. Arutu raiskamine ja planeedi kurnamine on pannud mind otsima oma töödes taaskasutamise võimalusi.

Lammutades vana keldrit avastasin selle konstruktsioonist arvestatava koguse raudteerelsse. Vanarauda viimise asemel otsustasin anda neile uue elu. Huvitav ju mõelda… kavandati raudtee, ehitati valmis ja siis polnud seda enam vaja ning relsid leidsid uuskasutuse keldriehituses.

Kelder kaotas oma aktuaalsuse ja relsid muutusid skulptuurideks. Kas näeme, milleks muutub relss, kui kunstiobjektina oma kasutuse kaotab või on skulptuur see, milleks ta jääb aegade lõpuni?

Niisiis, palun rauda!”

Näitust saab nautida 11. augustini


MURMURMURMUR

3 juuli, 2019

Andres Koort (s. 1969 Tallinnas) on eesti maalikunstnik, stsenograaf, kujundaja ja kuraator. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia lavakujunduse eriala ja täiendanud end Hollandis Groningenis Academia Minervas maali erialal. Koort on osalenud näitustel alates aastast 1991 ja tegutseb Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse liikmena 2002. aastast. Ta on loonud lavakujundusi lavastustele Eesti Draamateatris, Tallinna Linnateatris, Pärnu teatris Endla, Eesti Nukuteatris ja Theatrumis. Kunstniku teoseid leidub Tartu Kunstimuuseumi ja Leedu Kunstimuuseumi kogudes.

Näitusel esitletud suureformaadilised autoritehnikas maalid kutsuvad avastama esmapilgul monokroomsetena näivaid lõuendeid. Üksteisele liimitud tekstiilikihid moodustavad lõuendil maastikke, virvendusi, kortsukesi, mulle. Teoste valmimisse on kirjutatud sisse ettenägematus kui erinevate maalikihtide kuivades ilmuvad mustrid ning maal omandab kolmanda dimensiooni, sügavuse, kus materjal üllatab kunstnikku ja kunstnik materjali.

Andres Koort ise on öelnud: “Kui materjali rütm ja iseloom peaks saama minu maailmaga üheks, kui tekib resonants, siis sünnib ka hea maal”.

Toredat avastamist !


Katrin Kasesalu mälestusnäitus

6 juuni, 2019

Vana-Võromaa kultuurikoja muuseumisaalis on avatud  Katrin Kasesalu (14.05.1956 – 20.01.2018) moekavandite väljapanek.

Võrus sündinud ja siin keskkooli lõpetanud  Katrin Kasesalu alustas Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (praeguses EKAs) moealal õpinguid 1978. aastal, saades diplomi 1983. Algaja moekunstniku unistuste töökoht toimetaja ja illustraatorina ajakirjas Siluett (1983–1984) kindlustas veelgi hoogsama karjääri Tallinna Moemaja – tollase Eesti moekeskuse – kunstnikuna (1984–1994). Arvukad kaastööd ajakirjadele Siluett, Nõukogude Naine ja Eesti Naine ja Tallinna Moemaja moedemonstratsioonidel esitletud kollektsioonid tegid kunstniku laiemalt tuntuks.

Moemaja tegevuse lõpetamise järel töötas Katrin kunstnikuna väikefirmas Modern (1990–1992), kunstikombinaadi ARS tekstiiliateljees (1994–1995) ja kudumitootmises Uljas & Daughters (1998–1999). Aastail 2000–2017 töötas ta Akadeemilise Raamatukogus paberirestauraatorina.

Näitus on tagasivaateline austusavaldus  1980. aastate ja 1990. aastate esimese poole eesti moekunsti ühele säravamale esindajale.

Väljapanek jääb avatuks septembri alguseni.


“Abstraktne hüperreaalsus”

9 mai, 2019

 

 

Maalikunstnik Katrin Piile isiknäitus Võrus  „Abstraktne hüperreaalsus“ on mõtteliseks jätkuks autori eelmise aasta näitusele Haus galeriis Tallinnas

Võru väljapanekul saab näha vormilt abstraktseid maale, hüperrealistlike maalidokumentatsioone, väikest ruumiinstallatsiooni ning üksikuid objekte, mis kõik kokku moodustab ühe tervikliku näituse. Autor on andnud lubaduse ka ise pikemalt Võrus viibida ja galeriis oma molberti üles seada (täpsem teave meie facebooki lehel).

Näitus jääb avatuks 26. juunini.


Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid