Eesti meeskunstnike ühisnäitus “Meestest naistele”

10 aprill, 2024

Maali autor Mauri Gross

Selleks et lilli kinkida või kingitus ulatada, ei pea olema tähtpäev. Vahel on hea tunne hoopis pärast sündmust või tähtpäeva. Nii on ka selle näitusega, mis 12. aprillil Vana-Võromaa Kultuurikojas avaneb.

Esmalt rahvusvahelisel naistepäeval 8. märtsil Tallinna kahes esinduslikus galeriis – Haus Galeriis ja ArtDepoos – avatud näitus leidis suurt tähelepanu ja vastukaja. Eksponeeritud oli üle kahekümne Eesti tuntud meesmaalikunstniku teose.

Võrus on nende kahe väljapaneku jätkuna hea võimalus saada terviklik ülevaade, millised on Eesti meesmaalijate praegusaja kunstinägemused, mida ja kuidas nad kujutavad ja millele mõtlevad.

Näituse kuraator ja kujundaja on Mauri Gross.

Näitusel osalevad Laurentsius, Ilmar Kruusamäe, Valeri Vinogradov, Andro Kööp, Jaan Elken, Erki Kasemets, Sven-Erik Stamberg, Kaido Ole, Valev Sein, Karl-Kristjan Nagel, Andres Koort, Toomas Kuusing, Jaan Toomik, Mauri Gross, Margus Meinart, Marko Mäetamm, Peeter Must, Uno Roosvalt, Sven Saag, Siim-Tanel Annus, Vano Allsalu, Paul Kormasov, Ivo Vinogradov, Vilen Künnapu, Indrek Aava, Orest Kormasov, Ashot Jekikjan, Jan Tammik,Edgar Tedresaar, Sorge.

Peale stiilide ja laadide mitmekesisuse avab näitus soorolle ja kutsub sellel tänaselgi päeval tundlikul teemal kaasa mõtlema. Kuigi meie suhtumine soorollidesse ja isiklikku soomääratlusse on oluliselt vabam ja lubavam kui aastakümneid tagasi ning naistel ja meestel on võrdlemisi võrdsed eneseteostuse ja -väljenduse võimalused, kannavad mõlema soo esindajad siiski erinevat bioloogilist rolli. Sellest tulenevalt on erinev ka nende psühholoogiline emotsioonikood, mis dikteerib teatud olemuse ja käitumismustrite eripära.

Kui selgelt väljendub see eripära Eesti meesmaalijate loomingus? Kui selgelt on praegu üldse välja loetav, kas teose autor on mees või naine? Kuidas oleksid maaliolukordi, mida esitavad mehed, lahendanud naised? Kõigile neile ja kindlasti veel paljudele muudele teemat inspireerinud küsimustele saavad näitusekülastajad selle väljendusvärvika ekspositsiooni ajendil vastust otsida. Niisamuti mõlgutada meid alati intrigeeriva mehe ja naise kooseksisteerimise ja suhte üle, teadmisega, et SEE näitus on naistepäevaga köidetuna teadlikult pühendatud MEESTELT NAISTELE, nagu lill, mis üle näitusesaali ukse ulatatakse.

Tekst: Piia Ausman

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

 


Läti rahvusliku käsitöö näitus “Meie”

29 jaanuar, 2024

Laupäeval, 3.veebruaril kell 12 Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis avatud näitus „Meie“ on väike osa 2023. aasta suvel Riias toimunud Läti üldlaulu- ja tantsupeo ajaks loodud väljapanekust, mis andis ülevaate Läti käsitöömeistrite – kudujate, keraamikute, seppade, ehtekunstnike, nahakunstnike, puidutöötlejate ja punujate viimaste aastate loomingust. Väljapanek kinnitab taas, et käsitööl on tähtis osa rahvuslikus identiteedis ja tänapäeva käsitöömeistrite pärandile toetuv looming on rõõmuga kantav ja kasutatav.

Näitusel „Meie“ Riias osales ligikaudu 1300 autorit 3500 teosega, mis valiti välja 129 rahvakunstikollektiivi tööde, samuti individuaalselt tegutsevate meistrite, käsitööliste ja disainerite loomingu hulgast. Siiski ei olnud rahvakunsti rikkuse ja mitmekesisuse näitamine näituse ainus eesmärk. Väljapanekut täiendasid praktiline teave ja juhised, videomaterjalid käsitööoskuste ja meistrite kohta. Näituse raames toimusid ka meistriklassid.

Näitus oli avatud ainult kuu aega, kuid seda jõudis külastada 15 000 inimest. Väljapanek kinnitas taas, et käsitööl on rahvuslikus identiteedis tähtis osa. Rahvakultuuripärand ei ole pelgalt muuseumides talletatu. See on ka praegusaja meistrite katkematu loovtegevus. Nende loodud esemed leiavad koha tänapäeva olmes ja sisustuses.

Näituse kunstiline kontseptsioon („Allikas, kool, kunstnikud, töö“) põhineb ideel tutvustada rahvakunstimeistrite inspiratsiooniallikaid – arheoloogilist ja etnograafilist pärandit – ning mitmesuguseid käsitöö õppimise võimalusi, samuti käsitööühendusi ja nende liikmete loomingulist tegevust viimase viie aasta jooksul (2018–2023).

ALLIKAS. Ühised traditsioonid, kombed ja oskused on aidanud meil saada rahvaks, alates eelajaloost kuni ajani, mil maailma veel ei mõjutanud globaliseerumislaine. Selge allikas, millest ammutame motivatsiooni ja inspiratsiooni tänaseni, on näited etnograafilisest ja arheoloogilisest pärandist Läti muuseumide kogudes.

KOOL. Kus õpitakse rahvuslikke käsitöötraditsioone ja omandatakse käsitöötehnikaid? Kas rahvakunsti rakenduskoolides, käsitöö- ja disainikoolides, põlvest põlve? Kust ja mida on praegused kudujad, keraamikud, sepad, ehtekunstnikud, nahakunstnikud, puidutöötlejad, punujad ja kudujad õppinud? Just haridus, traditsioonide edasiandmine ja traditsiooniliste käsitööoskuste omandamine koolis ja kodus, on sild vanast uude, antiigist tänapäeva, on vana ja tänapäevase kokkupuutepunkt.

ESITAJAD. Näitusel on esindatud loojad, kes on meile rahvakunstitraditsioonide ja käsitööoskuste alleshoidmisel eeskujuks: käsitööstuudiod ja eraühendused, rahvakunstimeistrid, käsitöölised ja kunstnikud-disainerid.

TÖÖ. Meie traditsioonilised käsitöövaldkonnad ja mustrid teevad meid maailmas ainulaadseks. On muidugi käsitöövaldkondi ja ornamente, mis ei ole tuttavad ainult Lätis, vaid ka Jaapanis, Peruus, Marokos ja Argentinas. Aga selle kõrval on ka töid, mis on meile eriti lähedased: neid nähes tunneme soojust ja äratundmisrõõmu nagu vaadates Läti pilvi, taevast, niite, mägesid, jõgesid, järvi või mereäärt.

Näituse meeskond, kunstiline kontseptsioon ja teostus: Mārtiņš Heimrāts, Baiba Vaivare, Juris Leitāns ja Dace Pudāne.

Näitust korraldab Vana-Võromaa Kultuurikoda koostöös Läti Rahvuskultuuri Keskusega.

Toetab Eesti Kultuurkapital.

Jana Huul, galerist

 


Uus aasta algab „Suvenäitusega“

20 detsember, 2023

Kultuurikoja galerii on 28. jaanuarini Eesti noorte kunstnike päralt. Saanud inspiratsiooni Eesti Kunstnike Liidu iga-aastasest menukast „Kevadnäitusest“, tutvustab „Suvenäitus“ Eesti alustavate kunstnike eriilmelist loomingut, sidumata neid ühegi teemaga. Noortel autoritel on võimalus esitleda seda, mis neid parasjagu kõnetab ja köidab. Näitusega soovitakse tuua galeriiruumi rohkem uusi mõtteid ja noori nii külastajate kui ka kunstnikena, samuti vahendada värsket loomingut. Näitusel on eksponeeritud paremik Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liikmete 2023. aastal valminud teostest.

Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit (ENKKL) loodi 2022. aasta kevadel ajendatuna soovist pakkuda platvormi värske lähenemisega, kuid vähe tunnustust pälvinud noortele kunstnikele. Liit tunnustab iga nädal mõnd kunstimaastikul aktiivset loomeinimest nädalapreemiaga. Nüüdseks on selle pälvinud üle 40 noore looja. Alatest 2023. aasta maikuust saab laureaat lisaks diplomile Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ajakirja A Shade Colder eksemplari. 2023.aasta märtsis korraldas liit oma esimese kunstiteemalise konverentsi „Konverents“. Augustis toimus Tallinna Kunstihoone galeriis aga liidu esimene ülevaatenäitus „Suvenäitus“, mis nüüd ka Võru vaatajate ette jõuab.

Osalevad kunstnikud:

Karola Ainsar, Karl Joonas Alamaa, Kärt Heinvere, Irma Holm, Erik Hõim, Liisa-Lota Jõeleht, Saara Liis Jõerand, Loora Kaubi, Joosep Kivimäe, Kertu Klementi, Ats Kruusing, Lisette Lepik, Sidney Lepp, Daria Morozova, Katariin Mudist, Reigo Nahksepp, Eke Ao Nettan, Anna Ovtšinnikova, Kertu Rannula, Mia Maria Rohumaa, Laura Ruuder, Raahel Rüütel, Lisette Sivard, Sonja Sutt, Rebeca Žukovitš, Elo Vahtrik, Mattias Veller, Nelli Viisimaa, Elisa Margot Winters.

Graafiline disainer Nelli Viisimaa

Galerist Jana Huul

Toetajad: EKA üliõpilasesindus, Põhjala, Punch, Säsi Kombucha, Eesti Kultuurkapital

Eriline tänu: Mari Škerin


Muistiseid maapõuest

6 november, 2023

ARHEOLOOGILISTE VÄLITÖÖDE NÄITUS
Alates 9. novembrist saab  Vana-Võromaa Kultuurikojas uudistada 2022. aasta arheoloogiliste välitööde näitust, mis  annab põhjaliku ülevaate möödunud aasta arheoloogiliste uuringute tulemustest.

Läinud aastal uuriti 243 arheoloogilist paika üle kogu Eesti, millest näitusel on pikemalt tutvustatud 22  objekti. Uuriti nii linnu (Tallinn, Tartu, Narva), muinas- ja keskaegseid linnuseid (Rosma, Viljandi, Tarvastu, Kuressaare), kalmistuid jt muistiseid.

Võrumaal eksponeeritaval näitusel saavad külastajad lisaks plakatnäitusele tutvuda  arheoloogiliste leidudega  viimastel aastatel Võrumaal toimunud uuringutelt. Välja on pandud Ala-Kõrtsi, Soe kõrtsi ja Loosi kalmeleiud, aga ka Vana-Vastseliina asulaleiud ja Võru linna juhuleiud, mis on hoiul Tartu Ülikooli arheoloogiakabineti ja Võrumaa muuseumi kogudes. Esemed valis näituse jaoks muuseumi peavarahoidja Mirja Ots, kes meelsasti huvilistele ka selgitusi jagab.

Näitus on üleval 7. detsembrini.

Näituse koostajad: Arvi Haak, Ulla Kadakas ja Erki Russow (Eesti Arheoloogide Liit) ning uuringuid juhatanud arheoloogid
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, OÜ Arheograator, MTÜ Arheoloogiakeskus, OÜ Arheox, OP Muinasprojekt, Eesti Kultuurkapital

Maryliis Trinfeldt-Grinsi tekstiilinäitus

3 november, 2023

  1. oktoobril avas tekstiilikunstnik Maryliis Teinfeldt-Grins Vana-Võromaa Kultuurikojas isikunäituse „Suuremjault mälëstustes”, mis jääb avatuks 10. detsembrini.

Maryliis Teinfeldt-Grinsi isikunäitusel kohtuvad tema suve hakul välja antud debüütluulekogu „Kivi alla kükakile“ luulepildid ja igatsuslood tikandis. Näitus tutvustab tekstiilikunstniku viimaste aastate loometööd. Kunstnik eksponeerib tikandiseeriat maastikumeenutustest – paikadest, mis on kuju võtnud ainuüksi tema mälestustes.

Kunstniku kirg on gobelään tehnika, mis on aeganõudev ja töömahukas. Noore kunstnikuna tuli tal leida tehnika, mille abil saab kiiremini oma sõnumi edasi öelda ja näituse jagu teoseid vormistada. Torketikandi tehnika on kujunenud tema loomeprotsessi imeliseks vormikeeleks.  Näitusesaalis uusim ja eriliseim on suureformaadiline „Sõjaväelinnak“, mis oli sel suvel väljas ka Läti Rahvusvahelisel Tekstiilitriennaalil. Torketikandi tehnikas ligi kolme meetrine vaip on arvatavasti üks maailma suuremaid, selles tehnikas. Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis eksponeeritakse seda tööd Eestis esmakordselt.

Hetk näituse avamiselt. Autorit õnnitleb Eesti Tekstiilikunstnike Liidu poolt Aet Ollisaar. Foto- D.Ruitlane-Rüütli

Maryliis Teinfeldt-Grins (1993) on tekstiili- ja installatsioonikunstnik, kes jutustab igatsuslugusid läbi maastikukujutiste. Ta kombineerib oma loomingus tikandit, fotot, gobelääni, joonistust ja murdekeelset luulet.

Teinfeldt-Grins on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli tekstiili eriala (BA, 2015). Õpingute ajal täiendas ta end Läti Kunstiakadeemia tekstiilikunstikateedris. Ta jätkas õpinguid Eesti Kunstiakadeemia nüüdisaegse kunsti õppekaval (MA, 2022). Teda on hinnatud mitme Eesti kunstipreemiaga: Eduard Wiiralti stipendium (2019) ja Adamson Ericu stipendium (2021). Ta on pälvinud ka mitu kirjanduspreemiat, näiteks on ta Prima Vista „Esimese sammu” kirjanduspreemia laureaat ja Hendrik Adamsoni murdeluulevõistluse peapreemia võitja. 2019. aastal pälvis ta aasta noore tekstiilikunstniku preemia. Kunstniku töid on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kogus ning ta on võitnud preemiaid (Pärnu riigimaja) avaliku kunsti konkurssidel. Kunstnik kuulub Eesti Tekstiilikunstnike Liitu ja Eesti Kunstnike Liitu.

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.


Tikanditesse kätketud igatsused

25 oktoober, 2023

Alates 20. oktoobrist saab kultuurikoja galeriis nautida tekstiili- ja installatsioonikunstnik Maryliis Trinfeldt-Grinsi loomingut.

(veel …)


Kunstnikud keskkonnast

27 aprill, 2022

6.mail kell 18.00 avati Vana-Võromaa Kultuurikojas koostöös Tallinna Kunstihoonega grupinäitus „Mändfulness“, mis käsitleb eestlaste suhet keskkonnaga ja on katse teadvustada tänaste tegude mõju tulevikule.

Näitusel osalevad Eike Eplik, Olimar Kallas, Reet Kasesalu, Jan Lütjohann, Georgi Markelov, Mall Nukke, Hanna Samoson, Johannes Säre, kuraator on Siim Preiman.

Juba aastaid kestab Eestis avalik konflikt, mida ajakirjanduses on nimetatud küll metsatüliks, metsapoleemikaks, aga ka metsasõjaks. Lihtsustatult võiks öelda, et konflikti ühel pool on need, kes leiavad, et raiutakse liiga palju, ja teisel pool need, kes olukorda pooldavad. Kuidas on võimalik, et metsasõda kestab ja kestab ning lõppu ei paista kusagil? Kas eestlane ei olegi siis metsarahvas?

Kuigi metsarahva kuvand võib näida eestlastele igiomane, on see tegelikult kuju võtnud alles viimase paari kümnendi jooksul. Loodust hindav rahvuslik identiteet koos keskkonnahoidliku kombestikuga võiks olla üks vasturohi aina kriitilisemale ökoloogilisele kriisile. Paraku ei lase eestlaste vankumatu usk iseenda looduslähedusse meil märgata tõelisi keskkonnaprobleeme enda ümber.

„See Valdur Mikitalt näpatud pealkirjaga näitus on eestluse, maastiku, pinnapealse hingestatuse ja riikliku rohepesu kollektiivne visand,“ ütleb näituse kuraator Siim Preiman. Ta jätkab: „Kuigi näitus algas kavala komöödiana ja on Eesti looduse käekäiku jälgides ajapikku muutunud meeleheitlikuks tragöödiaks, on kunstil siiski potentsiaal olla keeruliste ja vastandusi tekitavate teemade käsitlemisel omamoodi erapooletu vahemees. Seda muidugi tingimusel, et vaadatakse pinnast kaugemale.“

Esimest korda eelmisel sügisel Tallinna Linnagaleriis toimunud näitus kuulub Kunstihoone kestvasse näitusesarja, mis pöörab erilist tähelepanu hea olemise võimalikkusele ja ökoloogilisele vastutusele kindla huku ajal. Näitusesari on institutsionaalne katse leida põletavate teemade käsitlemiseks eetiliselt sobiv platvorm, mispärast on selle korraldamisel kaasaegse kunsti näituse standardretseptist välja jäetud kõik ühekordsed vahendid ja kasutatud ainult kohapealt leitud materjali nii vähe kui võimalik.

“Meil on ülimalt hea meel, et just see näitus rändab Võrru ning paneb aluse tulevasteks koostöödeks teiste näitusemajadega,” räägib Vana-Võromaa Kultuurikoja galerist Stella Mõttus. “Kuna Kagu-Eestis on mets nii loogiline osa inimeste igapäevasest elust, siis seda enam on näitus aktuaalne kõigi kohalike jaoks, kelle kodu lähedal on aastatega järjest rohkem metsatukkasid eemaldama hakatud,” nendib galerist.

8. mail kell 15 ning 12. juunil kell 14.30 toimuvad näitusel eestikeelsed kuraatorituurid koos Siim Preimaniga.

12 .juunil sõidab Tallinnast ja Tartust tasuta kunstibuss Võrru. Täpsem info bussi kohta avaldatakse näituse Facebooki lehel.

Näitus jääb avatuks 26. juunini.

Täname Eesti Kultuurkapitali, Eesti Filmi Instituuti, HAUS galeriid, Liisi Põllumaad, Mirjam ja Katrin Reilit, Gert Tiivast, Tanel Asmerit, Lauri Kütti, Indrek Kitse, Jaan Škerinit.

Vana-Võromaa Kultuurikoda on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10–18. Muuseumi ja galerii külastus õpilasele 2€, üliõpilasele ja pensionärile 3€, täiskasvanule 4€.

Vana-Võromaa Kultuurikoda koondab enda alla 1983. aastal avatud Võrumaa muuseumi ning kunstigalerii.

www.vorumuuseum.ee

www.facebook.com/vanavoromaakultuurikoda/

www.instagram.com/vanavoromaakultuurikoda/

SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul: kunstihoones ja samas lähedal linnagaleriis ning kunstihoone galeriis.

www.kunstihoone.ee

www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/

www.instagram.com/tallinnarthall/

Lisainfo:
Stella Mõttus
Vana-Võromaa Kultuurikoja galerist
+372 55 999 609
stella.mottus@wi.ee

 

 


Rõõmu toob keraamikute Kormašovi-Mikkeli duo

26 jaanuar, 2022

28.jaanuaril  kell 17 avatakse Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis  Jaana Kormašovi ja Maanus Mikkeli keraamikanäitus “RÕÕM”

Kunstnikud kirjeldavad oma näitust:

“Meri mühiseb, mets kohiseb, mullast kasvab rohi. Kusagil siinsealsamas on pärimused, põlisrahvad, uskumused heast ja kurjast. Hitler ja Indira Gandhi, Columbus, Erik Punane ja vanaema rohutee.

Ajapikku hakkab savi sees olemine ohtlikult heaks olema nagu arbuusisuhkrus.

Mühin-kohin kostab ikkagi, kutsub ja ajab roosast rõõmsalt edasi. Üks kuumutab kõrgelt, teine põletab madalalt. Kui need kaks kokku saavad, siis ongi RÕÕM.”

Jaana Kormašov (s. 1966) on Tallinnast pärit keraamik, kes 1993. aastal lõpetas Tallinna Kunstiülikooli ning on üle 20 aasta Tallinna Ülikooli õppejõud olnud. Viimastel aastatel on Kormašov tegutsenud stuudios MustValge koos Sofi Aršasiga.  Kormašovi keraamika paistab silma dekoratiivsuse ning sümboolsuse omavahelise ühendamisega. Ta stiliseerib oma nõudele müstilisi ning ajatuid märke, mis mõjuvad kui kaitsevaimud. Sellest sai ta inspiratsiooni ülikooli raamatukogus töötades ning seal viikingite ja Ameerika põlisrahvaste ajalugu uurides.

Maanus Mikkel (s. 1956) on Tartust pärit keraamik, kes on 1972–1976 õppinud Tartu Kunstikoolis ja 1978–1988 ERKIs ning töötanud koondises Ars, Artes ja Studio Ceramikumis. Mikkeli galerii asub Tartus, Tähe tänaval, kus on üle 20 aasta korraldatud erinevaid keraamika- ja kunstinäitusi.

Näitus jääb avatuks 13. märtsini.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Taevas külalistemaja.

 

 

 

 


Aastalõpp värvilise klaasikunstiga

29 november, 2021

Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis on avatud Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liikmete  Eili Soone ja Malle Karik-Hallimäe näitus „Kimbatus“.

Oleme kimbatuses oma olukorrast, kuhu me sattunud oleme.
Hõljume roosade ponide maailmas ja jookseme ummisjalu oma lilleliste vihmavarjudega vikerkaare alguse poole, et seda kaudu igavesti õnnelikuks saada.
Samas leiame end sageli ka olukorrast, mille tekkimist ei olegi hoomanud.
Raske on jäädagi vastuvõetud otsuste juurde, kui on sinna maani jõutudki.
Vaatajatele variatsioone õnnest ja rõõmust, mõtteainet ja silmailu, küllust ja kasinust, värve ja kahvatust, seda kõike on palju ja samas nii vähe.

Eili Soon (s. 1983) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala bakalaureuseõppe ning kunsti- ja kunstiajaloo õpetaja magistriõppe. Alates 2010. aastast juhib ta Olustvere mõisa klaasi- ja keraamikastuudiot. Soon on üks vähestest klaasikunstnikest Eestis, kellel on üle 12-aastane klaasipuhumise kogemus.

Malle Karik-Hallimäe (s. 1959) on lõpetanud 1985. aastal tollase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) klaasikunsti erialal ja tegeleb sellest ajast vabakutselise klaasikunstnikuna. Ta on osalenud erinevatel klaasikunsti näitustel alates 1988. aastast. Tema loomingusse kuulub nii tarbeesemeid kui ka väikesemõõtmelisi dekoratiivvorme ja skulptuure. Tööde valmistamiseks kasutab ta kuum- ja külmtöötlustehnikaid. Kuumtöötlustehnikas tööd on viimastel aastatel valminud Olustvere Klaasikojas.

Väljapanek jääb avatuks 23. jaanuarini.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Taevas külalistemaja, Indrek Kits, Lauri Kütt, Kristjan Sisa, Kalmer Vulla.

 


Meie põlisrahvastest sõbrad

28 oktoober, 2021

  1. ja 2019. aasta suvel korraldas Soome-Ugri Filmifond sügaval Siberi põlismetsas handi noortele Metsa Filmikooli. Eesti, ungari ja soome kunstnike ning filmitegijate juhendamisel tegid handi noored omakeelseid filme, mis on iga elava kultuuri oluline osa ning suurepärane võimalus oma ilma teistega jagada.

Filmikooli üks juhendajatest oli ka käesoleva näituse kuraator, võrumaalane Edina  Csüllög. Kohapeal kogetud elamused ja soojad sõprussuhted hantidega otsisid ka kodus olles võimalust suhelda kaugete sõpradega ja jagada kogetud elamusi laiema publikuga. Nii sündiski näitus, mis on avatud Vana-Võromaa kultuurikojas kuni 5.detsembrini, et seejärel minna rännakule üle Eesti, Siberisse, Soome ja Ungarisse.

Näitusel on võimalik vaadata laste tehtud lühifilme (60), näha portreefotodelt vastu naeratavaid  handi inimesi, tutvuda hantidele tähtsate sümbolitega, istuda traditsioonilises handi tsummis ja kuulata Vootele Ruusmaa loodud helikujundust.

Näituse kuraator Edina Csüllög – Hantidest said meie sõbrad, kellega me jätkuvalt suhtleme, ja ma isiklikult tunnen, et nendega koos olles sain ma maailma enda jaoks paremini lahti mõtestada. Ma loodan, et see näitus pakub huvi ka vaatajale ning laseb seeläbi sellest erilisest maailmast veidi osa saada.

Disain: Evelin Urm

Helidisain: Vootele Ruusmaa

Fotod & tekstid: Anti Naulainen, Liis Nimik, Outi Rossi, Tõnu Kilusk, Edina Csüllög, Martin Männik, Laura Kõiv

Tekstiilikunst: Eleriin Seim

Sotsiaalmeedia: Berta Kisand

PR: Piret Räni, Edina Csüllög

Toimetaja: Hedda Maurer

Filmid: Num Sang Joh noored

Toetajad: Soome-Eesti Kultuurifond, Eesti Kultuurkapital

Kohtumiseni näitusel!


Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid

Videotutvustused

Vana-Võromaa Kultuurikoda