Võrumaal tegutsevate keraamikute ühisnäitus

25 november, 2019

Käsitöökeraamika on midagi mõnusat ja intiimset: seotud koduste toimetuste ning puhkehetkedega, pere ja lähedaste sõpradega. Keraamika on kodusoojuse osa – esemed meie ümber on kasutaja nägu ja tegu. Isikupärane keraamika toob meeled ja mõtted käesolevasse hetkesse ning muudab igapäevased toimetused mõtestatud rituaaliks.

Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna emeriitprofessori Leo Rohlin on öelnud: „hea tarbevorm, olgu selleks siis tarbenõu või vaas, väärib samasugust lugupidamist nagu vabakunsti piirimail hõljuv taies. Seninähtu põhjal on just Kagu-Eesti keraamikud suutnud mitte ainult järgida, vaid ka uuendada ning isikupärastada sealset saviesemete valmistamise traditsiooni ning säilitada savi kui materjali võlu.“

Vana-Võromaa keraamikute esimesel ühisnäitusel „Rutiin või rituaal?“ osalevad savisepad: Aivar Rumvolt, Helemall Maask, Karmen Kevvai, Krista Nagel, Meelis Krigul, Signe Krigul ja Urve Konksi.

Lisaks väljapanekule on külastajal võimalus vaadata filmi kunstnike tegemistest ja  osta keraamikute teoseid .

 

 

Näituse kuraator: Jana Huul
Kaaskuraator: Urve Konksi, Jane Ansmann
Näituse mentor: Leo Rohlin
Filmi autor: Lauri Nagel

Tehniline teostus Indrek Kits ja Lauri Kütt

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, OÜ Saviukumaja, OÜ Hobbiton, OÜ Sisustuskoda.

 

 


Salajase linna lood

2 oktoober, 2019

Annela Samuel (s. 1974) on vabakutseline fotograaf, kes elab ja töötab Tallinnas, kuid on sündinud ja õppinud Võrus.

Ta on lõpetanud fotograafia täiendõppekursuse Eesti Kunstiakadeemias ning osalenud arvukates fotoalastes meistriklassides nii Eestis kui ka väljaspool. Sügavam huvi dokumentaalfotograafia vastu tärkas mõned  aastad tagasi ning sellest kasvas välja mahukas projekt „Salajase linna lood“, mis räägib Paldiski linnast. Omamoodi jätkuks sellele võib pidada ka praegu töös olevat  dokumentaalprojekti Sillamäe linnast ja inimestest.

Näitusel on väljas valik 2017-2019 tehtud fotodest. Kuna inimeste pildistamisega kaasneb pea alati lugude jagamise moment, siis saab näitusel kuulata salvestatud jutuajamisi Paldiski elanikega, nende mõtteid linna minevikust ja tänapäevast.


Kaido Rätsepa värviline maailm

2 oktoober, 2019

 

Kaido Rätsepa metsik noorusaeg möödus Pärnus, kus tegutses sel ajal palju punkbände. Kaido sattus solistiks Shithead-nimelisse kollektiivi.  Pungi juurde kuulusid ka uimastid ning alkohol koos sellest tulenevate tagajärgedega. ”Olin allakäinud narkar, kellest endised tuttavad kaarega mööda käisid,” on Kaido ühes leheintervjuus rääkinud. Kõige suuremas kriisis leidis Kaido toetust religioossest maailmast. Punkmuusika on aga siiani osa tema elust, lisaks taasleitud lapsepõlveharrastus – joonistamine.

Enamus tema maalidest kõnelevad Lõvikuninga elust, kes on üdini positiivne tegelane – seega Superlõvi, kaastundlik, üllas, võitja natuur. Läbi ja lõhki optimistlik ning varjatult peegeldab endas ka kristlikku sõnumit.

Kaido Rätsepa kunst on vägagi naivistlik. Kuigi teoste sõnum on kristlik, on see väga mitmekihiline. Värvide maailm ja teemade grotesksus meenutavad mingil määral Mehhiko kunsti.

Näitus jääb avatuks 17. novembrini


Klaasikunstnike Ühenduse aastaüritus Võrus

16 august, 2019

 

Võrus esitletaval  Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastaüritusel on  peamisteks märksõnadeks võnked, lained, resonants.

Missuguste nähtuste või võnkesagedustega kunstnikud kaasa helisevad ja millistega põrkuvad? Millised mõjutused vallandavad kaose ja millistega resoneerutakse? Mis on resonants? Jne. Need on küsimused, millele Eesti klaasikunstnikud sel aastanäitusel vastuseid püüavad leida.

Erinevaid kunsti-võnkeid omavahel kokku kõlama panna ja tervikut kujundada aitab Kati Kerstna (valgus, kujundus ja graafiline disain).

Näituse korraldaja ja kuraator on Sofi Aršas. Näitus toimub Eesti Kultuurkapitali toel ja on avatud

Vana-Võromaa Kultuurikojas  17.augustist – 29.septembrini.

Imelisi elamusi!


“Raua taga”

3 juuli, 2019

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis avatud näituse autor IVAR FELDMANN tutvustab oma näitust nii:

“Kuigi sepis on oma olemuselt tarbekunsti kalduv, siis mind on viimastel aastatel rohkem köitnud sepis kui kujutav kunst.

Saades 50, tajusin teatavat sotsiaalset survet teha näitus. Sellele survele allavandudes see väljapanek sündis. Arutu raiskamine ja planeedi kurnamine on pannud mind otsima oma töödes taaskasutamise võimalusi.

Lammutades vana keldrit avastasin selle konstruktsioonist arvestatava koguse raudteerelsse. Vanarauda viimise asemel otsustasin anda neile uue elu. Huvitav ju mõelda… kavandati raudtee, ehitati valmis ja siis polnud seda enam vaja ning relsid leidsid uuskasutuse keldriehituses.

Kelder kaotas oma aktuaalsuse ja relsid muutusid skulptuurideks. Kas näeme, milleks muutub relss, kui kunstiobjektina oma kasutuse kaotab või on skulptuur see, milleks ta jääb aegade lõpuni?

Niisiis, palun rauda!”

Näitust saab nautida 11. augustini


MURMURMURMUR

3 juuli, 2019

Andres Koort (s. 1969 Tallinnas) on eesti maalikunstnik, stsenograaf, kujundaja ja kuraator. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia lavakujunduse eriala ja täiendanud end Hollandis Groningenis Academia Minervas maali erialal. Koort on osalenud näitustel alates aastast 1991 ja tegutseb Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse liikmena 2002. aastast. Ta on loonud lavakujundusi lavastustele Eesti Draamateatris, Tallinna Linnateatris, Pärnu teatris Endla, Eesti Nukuteatris ja Theatrumis. Kunstniku teoseid leidub Tartu Kunstimuuseumi ja Leedu Kunstimuuseumi kogudes.

Näitusel esitletud suureformaadilised autoritehnikas maalid kutsuvad avastama esmapilgul monokroomsetena näivaid lõuendeid. Üksteisele liimitud tekstiilikihid moodustavad lõuendil maastikke, virvendusi, kortsukesi, mulle. Teoste valmimisse on kirjutatud sisse ettenägematus kui erinevate maalikihtide kuivades ilmuvad mustrid ning maal omandab kolmanda dimensiooni, sügavuse, kus materjal üllatab kunstnikku ja kunstnik materjali.

Andres Koort ise on öelnud: “Kui materjali rütm ja iseloom peaks saama minu maailmaga üheks, kui tekib resonants, siis sünnib ka hea maal”.

Toredat avastamist !


Katrin Kasesalu mälestusnäitus

6 juuni, 2019

Vana-Võromaa kultuurikoja muuseumisaalis on avatud  Katrin Kasesalu (14.05.1956 – 20.01.2018) moekavandite väljapanek.

Võrus sündinud ja siin keskkooli lõpetanud  Katrin Kasesalu alustas Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (praeguses EKAs) moealal õpinguid 1978. aastal, saades diplomi 1983. Algaja moekunstniku unistuste töökoht toimetaja ja illustraatorina ajakirjas Siluett (1983–1984) kindlustas veelgi hoogsama karjääri Tallinna Moemaja – tollase Eesti moekeskuse – kunstnikuna (1984–1994). Arvukad kaastööd ajakirjadele Siluett, Nõukogude Naine ja Eesti Naine ja Tallinna Moemaja moedemonstratsioonidel esitletud kollektsioonid tegid kunstniku laiemalt tuntuks.

Moemaja tegevuse lõpetamise järel töötas Katrin kunstnikuna väikefirmas Modern (1990–1992), kunstikombinaadi ARS tekstiiliateljees (1994–1995) ja kudumitootmises Uljas & Daughters (1998–1999). Aastail 2000–2017 töötas ta Akadeemilise Raamatukogus paberirestauraatorina.

Näitus on tagasivaateline austusavaldus  1980. aastate ja 1990. aastate esimese poole eesti moekunsti ühele säravamale esindajale.

Väljapanek jääb avatuks septembri alguseni.


“Abstraktne hüperreaalsus”

9 mai, 2019

 

 

Maalikunstnik Katrin Piile isiknäitus Võrus  „Abstraktne hüperreaalsus“ on mõtteliseks jätkuks autori eelmise aasta näitusele Haus galeriis Tallinnas

Võru väljapanekul saab näha vormilt abstraktseid maale, hüperrealistlike maalidokumentatsioone, väikest ruumiinstallatsiooni ning üksikuid objekte, mis kõik kokku moodustab ühe tervikliku näituse. Autor on andnud lubaduse ka ise pikemalt Võrus viibida ja galeriis oma molberti üles seada (täpsem teave meie facebooki lehel).

Näitus jääb avatuks 26. juunini.


“AJATUS”

22 märts, 2019

 

 

Vana-Võromaa kultuurikoja galerii saab taas võõrustada meie võrratute käsitöömeistrite loomingut. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu korraldatud  väljapanek „AJATUS“ on pärast külastajate rohkeid näitusi Tallinnas Katariina kirikus ja Eesti Rahva Muuseumis jõudnud Võrru.

Kuraatorid Mae Kivilo ja Kaarel Kuusk on koos 32 käsitöömeistriga loonud  ajatute tehnikate planetaariumi, mis tõstab esile  rahvapärimuse kirjad ja rütmid. Näituse idee –  soov näidata igiammuseid teada-tuntud materjale ja töövõtteid uue nurga alt on kummardus, õigemini südamest tulev hümn eestlaste ajaga kogunenud käsitööoskusele, maitsele ja materjalitunnetusele ehk sellele, mis tallel Eesti Rahva Muuseumis ja mida meistrid üle Eesti elus hoiavad ja uute põlvkondadega jagavad.

Täname Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liitu, näituse kuraatoreid ja meistreid, AD Experti

ja meie toredaid abilisi Indrekut ja Laurit, tänu kellele „planetaarium“   vaatajatele avaneb.

Kohtumiseni ajatus käsitöömaailmas!

 

 

Näitusel osalevad

Urmas Veersalu- rookroon

Eve Tiidolep- märgvilditud kangas lõikamise tehnikas

Lembe Maria Sihvre- Läänemaa tikand

Mareli Rannap- pilutehnikad Sõrve meestesärgi ainetel

Alliki Oidekivi- Muhu tikand

Liina Langi- Haapsalu salli ainetel

Katti Muru- märgvilditud kangas. Kihnu lambavillast kootud kõlavöö ja kaaskuraator Toomas Mägi linnud pronksivalu tehnikas,

Marju Tamm- kurrutatud kangas Vormsi seeliku ainetel

Angelika Nöps- niplispits

Andres Rattasepp- traditsiooniline tohutöö

Külli Jacobson- silmuskudumine kirikinda tehnikas

Anu Randmaa- roosimine Tõstamaa kinnaste ainetel, kaasautoriteks meistrid: Juuli Aavik, Zeena Kask, Silvi Heindla, Anu Pink- silmuskudumine, kirikindad ja koekirjad

Mirje Sims- Haapsalu sall, kaasautorid Haapsalu Pitsikeskuse meistrid: Heli Huul, Enbi Hunt, Mare Kadanik, Aasa Jõelaid, Silvi Koppelmaa, Ilme Kaaberma

Ulve Kargro- heegeldatud Seto pits

Airi Gailit- heegeldatud seened seentega värvitud lõngades

Aet Reha- Hiiumaa heegelpits

Kristina Rajando- traditsiooniline nahatöö (nahk, sooled, mahu, jäärakotid)

Liis Luhamaa- telgedel kootud kangas, käsitsi kedratud ja potisinisega värvitud lõngad

Julika Roos- lambavillast ja erinevate loomade karvadest käsitsi kedratud villane lõng

Maret Sikstus- kootud kalavõrk

Katre Arula- lapitöö autoritehnikas

Katrin Kabun- silmuskudumine Eesti maalamba villast

Kadi Pajupuu- multiweave-tehnika

Merle Suurkask- telgedel kootud kangas

Margus Rebane- vitspunumine

Piia Rand- kirivöö

Anu Pink – silmuskudumine

Väino Niitvägi- sepis

Joonas Kiri- sepis

Kristi Jõeste- silmuskudumine kirjamise tehnikas

Jane Nikola- pronksspiraalkaunistused e. vaselised

Meelis Kihulane- painutatud puit, puidulõige.

Täname Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liitu, näituse kuraatoreid ja meistreid, AD Experti

ja meie toredaid abilisi Indrekut ja Laurit, tänu kellele „planetaarium“   vaatajatele avaneb.

Kohtumiseni ajatus käsitöömaailmas!


Puud ja inimesed

7 veebruar, 2019

Vana – Võromaa kultuurikoja galeriis on avatud põhjalik ja õpetlik näitus puidu rahvapärastest kasutusviisidest.
Näituse autor Meelis Kihulane, vilunud tisler, mööblirestauraator ja puukäsitöömeister, on võtnud südameasjaks tutvustada traditsioonilisi töövõtteid kasutades ja materjali omadusi jälgides puidu erinevaid kasutusvõimalusi. Näituse tarbeks on valminud hulk taludes kasutusel olnud  tarberiistu. Lisaks esemetele on stendidel informatsioon 15 puuliigi olulisusest ja kasutusvõimalustest.

Näituse autor leiab, et teadmised eestlastele nii olulisest käsitööharust on hääbumas või juba kadunud, seetõttu on tema missiooniks  vanu oskusi taaselustada, propageerida ja edasi anda.

Näituse idee ja  pealkiri pärineb Ants Viirese samanimelisest raamatust ja on austusavaldus tuntud etnoloogile.

Näitus  ja teadmised on tulnud meie juurde -heal näitusekülastajal ei jää muud kui kohale tulla, üllatuda, tunnetada, meenutada ja tarvilikke teadmisi enda tarbeks ära kasutada. Kohtumiseni näitusel!

 

 


Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid