Vaata ka
Püsinäitus
Muuseumi püsinäitus annab kokkuvõtliku ülevaate Võrumaa ajaloost.
Vaata ülevaadet püsinäitusest:
Video autor Lauri Nagel
Esimesed märgid inimasustusest Võrumaal on pärit Roosisaarelt ja ulatuvad 8000 aastat tagasi. Vanima asustusaja väljapanekut ilmestavad mammuti võhk, tarva sarved, mehe ja naise matus koos kaasapandud hauapanustega, samuti juhuleidudena ja arheoloogilistel väljakaevamistel leitud töö-ja tarberiistad, ehted ning Rõuge linnuse makett.
Muistse vabadusvõitluse, Liivi- ja Põhjasõja aegu on jäänud meenutama Võrumaalt leitud kivikuulid, mündid, ehted, tinast joogikann ja muuseumi varade hulgas vanim trükis 1644.aastal Nürnbergis trükitud piibel, pühendusega Rootsi kuninganna Kristinale. Võru linna asutamist 1784.a. märgivad linna vapp ja plaan, 1775.a. kubermanguseadus ja koopia keisrinna Katariina II ukaasist.
Interjööridena on kujundatud talutare, legendaarse metsavenna Alfred Käärmanni juhatuste järgi rekonstrueeritud metsavenna punker, rätsepa ja kingsepa töönurk. Näha saab Võrumaa legendaarsete orelimeistrite, vendade Kriisade tööriistu ja lõõtsameister August Teppo pilli.
Metsavendlust käsitlev osa on saanud täiendust muuseumikogusse jõudnud leidude näol. Eksponeeritud on Lükkä punkri kirjutusmasin, Hindriku-Määritsa talulahingust allesjäänud vare väljakaevamiste leiud, metsavend Simu Pihlapuu rahatasku, Siili talu palkhoonest leitud püssipeidik ja August Sabbe püstol. Näituse koostaja ja idee autor on Arnold Unt Eesti Sõjamuusemist. Kaasautorid: Mari ja Eduard Pukkonene, Mirja Ots; kujundaja: Eva Parv, teostaja: ADexpert.
Vana-Võromaale omase suitsusaunakombestikuga aitab tutvuda suitsusauna makett ja võrokeelne saunatavade tutvustus. See eripärane kombestik on 2015.a. kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Eksponeeritud on ka tunnistuse koopia.
Võru keele enam kui 2000 aasta pikkuse ajaloo tutvustamiseks on ekspositsioonis ainulaadne keelepuu koos erikeelsete näitelausetega. Keeleteadlased on modelleerinud ka paar keelenäidet sellest, kuidas võisid kõlada algläänemeresoome keel ning sellest esimesena eraldunud sisemaa läänemeresoome, millest ajapikku kujunes lõunaeesti keel.
Ekspositsioonis tutvustatakse võru keele ajaloos märgilise tähtsusega trükiseid ning kirjanikke ja luuletajaid.
Mõned väljavõtted ekspositsioonist:
2. Vanim säilinud lõunaeestikeelse tekstiga raamat on 1622.aastal ilmunud katoliku preestri käsiraamat Agenda Parva. Selles on sama tekst kõrvuti ladina, läti, lõunaeesti, poola ja saksa keeles. Agenda Parva kirjaviis on ladinapärane, keel meenutab Lääne-Võrumaa keelt, kuid on ka väidetud, et 17. saj Tartu linnakeel võiski olla selline. Liturgiatekstide aluseks on tartu keelt väga hästi oskava preestri, võibolla koguni tartu keelt emakeelena valdava preestri keelekasutus.
10. Wastne Wõro keeli ABD raamat (1885). Johann Hurda koostatud võrukeelne aabits. Olles jätkuks senisele nimeliselt tartukeelsele lõunaeesti koolivarale, on see esimene nii nimelt kui sisult võrukeelne aabits. Autor põhjendab aabitsa ilmumist sellega, et kuigi eestikeelseid („Tallinna keele“) raamatuid on juba palju saada, on ka võru keel laialt ja kindlalt kasutusel, kuid häid võrukeelseid raamatuid on vähe.
Vana-Võromaa kihelkondade rahvarõivaid tutvustav väljapanek annab ülevaate, milliseid rõivaid on paikkonnas kantud. Kihelkondade kaardilt on näha rõivaste erinevused, vitriinides on valik ehetest, vöödest ja kirikinnastest. Teid tervitavad Katri ja Jakap Rõuge kihelkonna pidulikes rahvarõivastes. Rahvarõivaste väljapanekul põhineva mängu “Otsi ja lövvä!”piltküsimused ja vastused tutvustavad rõivaid ning nende tegemise ja kandmisega seotud kombeid. Lisaks saab tuttavaks paljude uute võru keelsete väljenditega.
47. 1994. aastal jäädvustab ansambel Ummamuudu Eesti levimuusika ajalukku Jan Rahmani võrukeelse loo „Kõnõtraat“. Video on pärit Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist.
53. 2004. aastal esindab Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel Aapo Ilvese sõnadele loodud võrukeelne laul „Tii“ ansambli Neiokõsõ esituses (viis: priit Pajusaar, Glen Pilvre). Video on pärit Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist.
Ekspositsioonisaalis vahetuvad temaatilised fondiväljapanekud ja viiakse läbi koduloo ja ajalooteemalisi muuseumitunde kooliõpilastele ja rahvakalendri tähtpäevadega seotud tegevustunde lasteaia ja noorema kooliastme õpilastele.