1961.a. loodi Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis (asutatud 1941.a.) Võru kodulooline fond, kuhu hakati talletama Võrumaaga seotud materjale: esemeid, dokumente, fotosid.

23.novembril 1966.a. loodi toonase kultuuriministri käskkirjaga Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi kodulooline filiaal Võru Koduloomuuseum. Filiaali oli lihtsam luua, piisas kultuuriministri käskkirjast, iseseisva muuseumi loomiseks oleks olnud vaja otsust ministrite nõukogu tasemel. Omaette muuseumi rajamist takistas ka asjaolu, et olemas oli 1955.a. loodud Valga Rajoonidevaheline Koduloomuuseum, mille ülesandeks oli koguda ka Võrumaa materjale. Võru Koduloomuuseumi asus tööle kaks teaduslikku töötajat, kes lisaks tavapärasele muuseumitööle korraldasid koos TA Ajalooinstituudiga rea arheoloogilisi kaevamisi Tamula kaldal Roosisaarel, Villakülas, Kääpal, Põlgastes ja Tabinas.

Peagi ei mahtunud täienenud  fondid enam memoriaalmuuseumi hoidlasse. 10. veebruaril 1983.a. avati pärast pikki aastaid kestnud pingelist ehitustööd pidulikult Võru Koduloomuuseum, mis ehitati kunagise Krümmeri kooli pargiallee poolsele vundamendiosale. Siin asunud Võru üks vanemaid, suuremaid ja nägusamaid kivihooneid, milles töötas aastail 1831 – 1866 Liivimaal tuntud Heinrich Krümmeri poeglaste eraõppeasutus, lammutati 1960.- 70. aastatel. Esimese järguna oli juba valminud Tartu ja Kreutzwaldi tänavate poolsele hooneosale Võru Spordikool. Võru Koduloomuuseumi maja oli toona esimene spetsiaalselt muuseumi jaoks projekteeritud hoone, üldpindala 1100 m².

Muuseumi avati näitustega “Võrumaa tööstus ja põllumajandus” ning “Eesti rahvarõivad”, mille koostas Eesti Rahva Muuseum. Esimene osa püsinäitusest valmis 1984.a., mil tähistati Võru linna 200. juubelit, lõplikult valminud püsinäitus (teostus Kunstikombinaat ARS) Võrumaa ajaloost avati 7.veebruaril 1985.a. Püsinäitus teostati nõukoguliku ideoloogilise surve all ja toonaseid ettekirjutusi arvestades. Siiski suutsid muuseumitöötajad koostada ajalooliselt usaldusväärse püsinäituse, mille sisu ei ole aegunud ka täna, arsilik kujundus on täna juba ise muutumas eesti kujunduskunsti tutvustavaks ajalooliseks vaatamisväärsuseks. 1992.a. algas hoogne kogumistöö 20. sajandit puudutava ekspositsiooniosa uuendamiseks ja kaasajastamiseks. Ajutistel fondinäitustel tutvustati Eesti Vabariigi ajalugu aastatel 1918 – 1940, Võrumaa osa taasiseseisvumisel. Järgides ja säilitades olemasolevat kujundust reeksponeeriti püsinäituse Vabadussõda, Võrumaa kultuurielu 1920-1940, II maailmasõda, metsavendlust Võrumaal käsitlevad püsinäituse osad.

Lisaks ajaloo püsinäitusele tegutseb muuseumimajas ka galerii. Laia temaatikaga kõrgetasemelised vahetuvad näitused toovad galeriisse kunstisõpru üle Eestimaa. Muuseum pakub mitmeid haridusprogramme ja tegevustunde nii lasteaialastele  kui ka kooliõpilastele. 2017.a. külastas Vana-Võromaa Kultuurikoda 5248 inimest, eksponeeriti 21 näitust ja väljapanekut. Muuseumi haridusprogrammides osales 2169 õpilast.

1.jaanuarist 2015 kannab muuseum Vana-Võromaa kultuurikoja nime ja on osa Võru Instituudi muuseumiosakonnast ehk Vana-Võromaa muuseumidest. Tegemist on Võru Instituudi struktuuriüksusega ja riigimuuseumiga muuseumiseaduse tähenduses. Osakonda kuuluvad veel Dr.Fr.R.Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, Mõniste Talurahvamuuseum ja Põlva Talurahvamuuseum.

 

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid