Mõtte vanad postkaardid uuesti välja anda andis muuseumile Võrumaa Keskraamatukogu direktriss Inga Kuljus. Meie haarasime sellest kohe kinni, sest ilu on jagamiseks.

Eelmise sajandi algul oli levinud kena komme oma perele, sõpradele ja tuttavatele peale õnnitluste ka tervituspostkaarte saata. Postkaartide trükkimine oli populaarne. Ka Võrus hakkasid ettenägelikud ärimehed nagu magister F. Kestner (Võru rohu- ja värvikauplus) ja raamatukaupmees Walter von Gaffron oma kulu ja kirjadega postkaarte välja andma. Enamik neist trükiti algul Riias või Stockholmis. Veidi hiljem asusid postkaarte kirjastama ka Peeter Samuel Songi, Johannes Semmi ja Eesti kirjastusühisuse Täht kirjastus. Ka trükkima hakati kaarte Võrus.

Võru muuseumi kogus on omajagu vanu linnavaateid. Nendes piltides on talletatud linna ajalugu ja ilu. Teadmine, kui palju hoolt ja armastust on eelkäijad meie linna pannud, ärgitab ehk meidki pingutama. Et omakorda meie järeltulijatel oleks põhjust ahhetada: küll see maja oli kaunis – teeks ta taas korda!

Valiku tegemine, millised postkaardid uuesti välja anda, on alati subjektiivne. Meie lähtekohad: 15 postkaarti, kõik Võrumaa Muuseumi kogust, kõik värvilised, 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest, et need oleksid Võrule olulised kohad ja hooned ning muidugi, et need oleksid kaunid.

Uuesti said postkaardiks vaated Tamula järvele ja Tamula järvelt linnale, 19. sajandi lõpu promenaadi ja pargi vaade, vaated mõlemale Võru peatänavale – Georgi ehk Jüri ja tollasele Riia (1908–1923), praegusele Kreutzwaldi tänavale, Tartu poolt linna sissesõidul olevale Villa Unterwaldtile, muidugi Võru Katariina kirikule ja turuplatsile. Mõned postkaardivaated näitavad linnaruumi muutumist, teised jälle selle samaks jäämist. Nii on taas postkaardil peaaegu muutumatuna säilinud Kreutzwaldi maja. Täiesti muutunud on vaade kunagisele Krümmeri koolihoonele, linna omaaegsele uhkeimale kivihoonele, mida enam ei ole. Praegu asub sellel kohal Võrumaa muuseum. Samuti pole meie linnaruumis enam Kandle seltsimaja, mis ehitati 1899. aastal arhitekt Johann Rattuse projekti järgi ja 1962. aastal lammutati, et anda võimalus uuele. Veel on postkaardil vaade vaksalile ning omaaegne gümnaasiumihoone Jüri tänaval.

Need huvilised, keda ilusast pealispinnast enam huvitab museoloogiline vaatenurk, saavad postkaardi tagaküljel oleva kogunumbri järgi selle muis.ee keskkonnas üles otsida. Seal avaneb kogu postkaardi lugu: olemas on tagakülg koos saatjate tekstide, adressaatide, postmarkide, postitemplite ja kõige muu selle juurde kuuluvaga.

Postkaardikomplekti väljaandmist rahastasid Võru Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja Võru Instituut. Komplekti kujundas Seri Disain. Soetada saab neid muuseumist Katariina allee 11.

Võru linna 240. sünnipäeva aastal tahame inspireerida kõiki saatma postkaarte samalaadse kauni tervitusega, nagu P. Arrak 17. augustil 1923 lähetas Võrust Suure-Jaani alevi Thomsoni majja preili Thomsonile. See kõlas nii: „Tervisi ilusama järve kaldalt ja ilusamast Eesti linnast!“

Et selliseid postkaarte palju teel oleks!

 

---