Maarit Murka “Escape room no.2”

30 august, 2021

Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis saab 4.septembrist – 17.oktoobrini tutvuda  maalikunstnik Maarit Murka  (s. 1981) loominguga. Murka on kogunud tuntust  oma fotorealistlike töödega. Suur isiknäitus “Escape room no.2” on jätkunäitus Vaal galeriis olnud väljapanekule. Kultuurikoja galeriis näeb maalide kõrval ka naturaalseid objekte.

Maarit Murka on õppinud maalikunsti erialal Eesti Kunstiakadeemias (BA, 2004) ja Helsingi Kunstiakadeemias (MA, 2006) ning stsenaristikat Balti Filmi- ja Meediakoolis (lõpetamata). Ta on Eesti Kunstnike Liidu ja Maalikunstnike Liidu liige, näitustel osaleb alates 2001. aastast. Teda on autasustatud Peterburi I Balti biennaali preemiaga (2008), Vaal galerii kunstipreemiaga (2005). Tema teoseid leidub Tartu Kunstimuusemi kogus ning erakogudes Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Prantsusmaal, Ungaris, Itaalias, Venemaal ja Taanis.


Kreutzwaldi tänava “Peidus pärand”

30 august, 2021

9.–12. septembrini toimuvate muinsuskaitsepäevade peateema on „Peidus pärand“ ja kultuurikoda avab sel puhul Kreutzwaldi tänava mahajäetud hoonete akendel näituse „Võru linna unustatud pärlid“. Äratame muuseumikogude pärandi toel mälestused vanadest kaunitest Võru linna majadest. Valitud Kreutzwaldi tänava hoonete akendele jõuavad plakatid endisaegsete ehitusplaanide ja fotodega. Näitus täieneb ajas ja jätkub virtuaalnäitusena muuseumi kodulehel. Muuseum ootab juba olemasolevatele majalugudele lisa ka linnarahvalt.

Näitus on avatud 9. septembrist.


Pidurõivastes võrokese moodi

30 juuli, 2021

Vana-Võromaa kultuurikoja muuseumisaali väljapanek täienes  Vana-Võromaa kihelkondade rahvarõvaid tutvustava osaga. Rahvarõivatarre kolisid  Rõuge kihelkonnast pärit Katri ja Jakap, kes on end uudistajate ootuses pidulikesse rahvarõivastesse sättinud ja lubavad end lahkelt imetleda. Kihelkondade kaardilt saab näha, millised rõivaid on Võromaal kantud. Välja on toodud  Võrumaa naiste- ja meesterõivaste erisused .

Mõnel päeval on Katri ja Jakap argirõivais ning siis saavad soovijad pidulikke rõivaid abilise juhatuse ning asjatundlike selgituste saatel ise selga proovida. Lisaks proovimisele saab rõivastes promenaadil patseerida ning soovi korral ka pilti teha.

Pikemalt  veebilehel  kylas.ee:    https://kylas.ee/et/teenused/sae-hinnast-vorokoso-muudu-pidoroivilo

Täpsemalt küsi: Vilve Oja, vilve.oja@gmail.com, tel 554 1999.

 

 

 


Võrumaa laulu- ja tantsupidude 140 aastat

29 juuli, 2021

Võru linnagaleriis Kandles on  kuni 27. augustini avatud näitus, millega tähistatakse Võrumaa laulupeotraditsiooni 140. aastapäeva. Näituse vanem osa (1881–2000) on koostatud Vana-Võromaa muuseumi kogudes oleva materjali põhjal. See pilguheit on sügav tänukummardus kõikidele osalejatele, korraldajatele ja pealtvaatajatele, tänu kellele on pidudest saanud traditsioon, mis liidab eri põlvkondi ja hoiab võrumaalasi ühtse kogukonnana.

Link: http://www.vorulinnagalerii.ee/naitused_405.html

 


Põnev tekstiilinäitus kutsub vaatama

12 juuli, 2021

Vana-Võromaa Kultuurikoda esitleb Marilyn Piirsalu ja Kadi Pajupuu tekstiilinäitust “Mõteeria”.

Väljapanek kujutab kolme teematsooni jaotatud mõtteid, kus tekstiilidele omane sünniloogika ja koospüsimise kord toetab teoste sisulisi püüdlusi: kuidas vaatajat kõnetada, äratada kaaskogemishetki ja äratundmisi.

Kujutamine. Mõtlus.

Marilyn Piirsalult (s 1981) valmis selleks näituseks vaipade seeria, kus mõtlik üksiolija paigutub õhurikkale taustale, värvid on sordiini all. Seeria räägib askeesist ja unistamise luksusest, kujutusviisis on taotluslikult ühendatud põime pealesunnitud kohmakus ja tikandi üle- ja ümberjutustav vabalt ratsutav joon.

Kadi Pajupuult (s 1963) lisandub möödunud sajandil valminud teos „Kestev ennetulevik“, kus autor tegeles samade unistuslike teemadega, mis Marilyni tänased vaibad ja ka visuaalne võttestik: tähendusega laetud element lihtsal taustal, on kuidagi sarnane.”

Leiutamine. Jonn

Autorite töö firmas Kadipuu sisaldab kunstiprojekte ja tekstiiltehniliste vahendite leiutamist ja müüki. Näitusele Mõteeria on toodud Kadi leiutatud unikaalse töövahendi RailReediga kootud tekstiile, kus lõimetiheduse kontrollitud muutmine loob voolavaid jooni ja kanga tiheduse muutmine kudumise käigus lubab kangasse luua kontrollitud struktuurimuutusi.

Pinnast põgenevad koeaasad loovad seeria karvaseid metsikuid kangaid, ka siin loob jonn, võitlus tavapärase ja oodatud tehnikapärasusega teistmoodi ilmega tekstiile.

Traditsioonide vastu jonnimisest on sündinud ka MultiWeave tehnika: kangakudumismeetod, kus koelõng juhitakse vabalt valitud viisil siuglema ümber ajutiselt toestatud lõimeaasade. MultiWeave on Kõrgemas Kunstikoolis Pallas läbi viidud rakendusuuringu osa.

Valge võtab ruumi. Rutiin

Marilyn Piirsalu installatsioon aastast 2020, kannab nime Loetud. See koosneb käsitsi silmuskootud palakatest, mis lubab vaatajal liikuda rutiinist raskete tuhandetest silmustest koosnevate sammaste vahel. Sammastele on projitseeritud nägu hääletult liikuvate huultega, numbreid loendav autor rõhutab selle maailma sündi element-elemendi, hetk-hetke haaval.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

www.kadipuu.ee

www.railreed.ee

 


Linnaarheoloogia päev tutvustab kiviaja asulakohta Roosisaarel

27 mai, 2021

18.–21. juunini toimuvad järjekordsed Euroopa arheoloogiapäevad, mille fookuses on seekord linnaarheoloogia. Päevade raames toimub Võrus 18. juunil „Tark jalutuskäik“, mis viib Tamula kiviaja asulakohale Roosisaarel. Jalutuskäigul saavad osalejad teada, mida huvitavat on peitnud endas siinne maapõu enne Võru linna rajamist 1784. aastal.

Kogunemine on reedel, 18. juunil  kell 11 Vana-Võromaa kultuurikojas, kus esmalt vaatame üle muuseumis olevad arheoloogilised leiud.

Pere noorematel on võimalik osaleda otsimismängus „Mängime arheoloogilisi väljakaevamisi“, mille käigus saab kogeda arheoloogiks olemist. Selleks on tarvis teada, millised reeglid kehtivad kaitsealusel mälestisel, kes ja kuidas seal kaevata tohib ning mida juhuslikult leitud vanade esemetega tegema peaks. Mäng toimub Tamula rannas, asulakoha vastaskaldal.

Samasugused jalutuskäigud toimuvad 18.–20. juunil paljudes Eesti vanades linnades https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/euroopa-arheoloogiapaevad-2021

 

 


Kas väel on väge?

12 mai, 2021

Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim 

Esimene peatuspaik „Vägi“ Vana-Võromaa Kultuurikojas 15.05. – 04.07.2021

„Väe“ näituse juhatab sisse kuraatorite Jana Huule, Marje Taska ja Reet Varblase visualiseeritud väekontseptsioon: mõtteliselt laetud hõbedane objekt tekstiga “Sanctus praesens“ ning Kütioru pühapaigas Tammetsõõris kuu loomise aegu varahommikul filmitud teatepulga pühitsemise rituaal. Tehnika ja teaduse areng ei ole ainult aidanud kaasa heaolu ühiskonna loomisele, vaid oma hoolimatusega toonud kaasa ka ökoloogilise kriisi. Ürgne loodus ja esivanemate tarkus tuletavad meelde väe allikat.

Näitusel osalevad kunstnikud Anna Hints, Peeter Laurits, Ivo Lill, Elo Liiv, Raul Meel, Len Murusalu, Terje Ojaver, Villu Plink ja Silja Saarepuu, Uku Sepsivart ning Sanne Sihm (Rootsi).

Peeter Laurits on näinud väge inimesest suuremana, kõiksuse ja igaviku vaatenurgast („Gordioni sõlm”). Ivo Lille värviline klaasist objekt „Murdvalgus” toimib valguse ja sellest tuleneva väe sümbolina. Anna Hintsi heliinstallatsioon „Kõnelused surnud vanaemaga. Unenägu nr 26122020“ ja rootsi kunstniku Sanne Sihmi hiiglasuured näod kõnelevad esivanemate väest. Nendega haakub Terje Ojaveri skulptuur „Ühe jalaga kündja“ vana naise sitkuse väe kehastusena. Uku Sepsivart ning Elo Liiv mõtisklevad inimese jälje tähenduse üle maailmas: Sepsivart parajalt absurdivõtmes, Liiv inimkonna väe kadumise ja looduse vastuhakuna. Len Murusalu on tõlgendanud väge („Otsides Kuldajastut“) distantseeritumalt silmapiiri vaatlejana, kes otsib oma hetke – sanctus praesens’it. Villu Plingi ja Silja Saarepuu videoteoste paarik („Daami portree“ ja „Härra portree“) on näide peaaegu nähtamatute, näiliselt tühiste tegurite väest. Väljapaneku lõppakordiks on Raul Meeli „Armuloitsud“, armastuse väe manifestatsioon.

Näituse kuraatorid Jana Huul, Marje Taska ja Reet Varblane, koordinaator Stella Mõttus, kujundaja Villu Plink.

Näituse teostavad Indrek Kits ja Lauri Kütt.

Teatepulga teine peatuspaik „Vaim“ on järgmise aasta kevadel Tartu Ülikooli muuseumis ja kolmas „Võim” 2023. aastal Tallinnas Kadrioru pargis. „Väe“ kunstnikud annavad oma teatepulga üle „Vaimu“ kunstnikele ja need omakorda „Võimu“ omadele. Näituse triloogia eesmärk on ühendada võim vaimu abil väega ja leida ka võimukoldes väepaik.

 

Täname: Eesti Kultuurkapital, KUMU, Külalistemaja Taevas, Irene Lill, Ilmar Taska, Indrek Vainu, Tanel Asmer, Indrek Kits, Lauri Kütt, Ago Paabusk, Tiina Mõttus, Andri Ksenofontov, Mirjam McFatrick-Ksenofontov, Toomas Übner.

 

 

 

 

 

 

 


Kevad kutsub õue!

27 aprill, 2021

Vana-Võromaa Kultuurikoda ootab külla lasteaia- ja kooligruppe. Selleks et nautida kena kevadet ja hoida tervist, oleme lasteaia- ja koolilastele kokku pannud kaks õues peetavat muuseumitundi.

Muuseumitunnis „Mis ilm on?“ räägime ööpäevarütmist, aja kulgemisest ning aastaaegadest, mis erinevad õhutemperatuuri, sademete hulga ja muude ilmaolude poolest. Hetke ilma vaatleme Kreutzwaldi pargis. Nähtu ja kogetu maalime paberile, võttes nagu päris kunstnikud abiks molberti.

Muuseumitunni „Õue mängima!“ pealkiri ütleb juba ise, et põhirõhk tunnis on lustimisel. Tuleme kokku selleks, et tutvustada ja õpetada lastele vanemate ja vanavanemate mänge, samuti püüame koos välja selgitada praegusaja popimad mängud.

Kooliõpilastele pakume veel ülevaadet Võru kui koolilinna ajaloost linnatuuril „Koolilinn Võru“.

Sel aastal  on tähtpäev nii muuseumi majas asunud Krümmeri koolil kui ka Võru Õpetajate Seminaril. Kooliõpilastele mõeldud tunni  käigus teeme väikese linnatuuri ja tutvume hoonetega, kus on tegutsenud kool. Tund lõpeb mänguga, kus kuuldud teadmistest ka kohe kasu on.

Muuseumitunnid kestavad 1,5 tundi. Broneerimiseks võta ühendust airi.ryytli@wi.ee või telefonil 5804 6692.

 


Kultuurikoja akendel saab näha Valgevene protestikunsti

6 aprill, 2021

Vana-Võromaa Kultuurikoda toob koostöös Telliskivi Loomelinnaku galeriiga oma akendele Julia Rebase ning Diana Olesjuki korraldatud pop-up näituse “Valgevene. Protest. Kunst”.

Kaasaegse valgevene protestikunsti näituse idee sündis vajadusest juhtida tähelepanu Valgevene protestide rahumeelsele iseloomule ja sellele vastanduvale võimude poolsele vägivallale ning otsida solidaarsust Eestis elavate inimeste seas. Väljapanek koosneb nelja valgevene illustraatori Olga Balai (Rumadelima), Sykhodz, Ekaterina Zagarodniaya (Cactuss.art) ja Iryna Žydkova (Allkimiya) 11 protestikunsti teosest. Kõik tööd on näituse jaoks annetatud kunstnike poolt solidaarsuse märgiks.

Eelnevalt on näitus üleval olnud Telliskivi Loomelinnaku ning Aparaaditehase õuealadel.

Näitusega saab tutvuda  Vana-Võromaa Kultuurikoja (Katariina allee 11) akendel kuni 2. maini.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Stella Mõttus

Vana-Võromaa Kultuurikoja galerist

+372 55 999 609

stella.mottus@wi.ee


Võru Õpetajate Seminar 100

26 märts, 2021

Tänavu märtsis  möödus 100 aastat päevast, mil asutati Võru Õpetajate Seminar. Tuntud koolimehe Johannes Käisi juhtimisel tegutses õppeasutus aastatel 1921–1930 praeguse Võru Gümnaasiumi hoones. Oma koolimaja nimetas seminaripere tol ajal Valgeks majaks. Võru Õpetajate Seminar ei olnud tähtis mitte ainult Võrumaal, vaid laiemaltki. Seminaris sai väljaõppe 162 algkooliõpetajat, kes asusid tööle Eest eri maakondadesse.

  1. märtsil 1921 korraldati Võrus seminari avamise puhul aktus. Seda päeva pidas seminar oma sünnipäevaks. Juubeliaastat sobivad ära märkima seminari abijuhataja, saksa keele ja usuõpetuse õpetaja, hilisema tunnustatud poola kirjanduse eestindaja Liidia Skomorovska (1897–1991) mälestuskillud Võru seminarist:

„Võib küll ütelda, et Võru seminari – Valge Maja – ümber oli koondatud õpilaste elu töös, rõõmus ja mures, ega tulnud küll mitte just paljudele meelde otsida lõbustust väljastpoolt kooli…

Rõõmustav ja armas oli ka õpilaste omaalgatus mitmeis asjus. – Mäletan, kuidas üks III või IV klass pöördus kord minu poole palvega, et selgitaksin neile kõiksugu seltskondlikke kombeid ja räägiksin neile seltskondlikust viisakusest. Sellega oli juba loodud kontakt. Käisime koos mitu õhtut, vabalt vesteldes ja arutades neid „maailmaasju“./…/ Isegi saksa keele tunnid olid algkoolis huvitavad. Laulsime, mängisime ja vestlesime nii palju, kui seda lubas meie väike sõnavara. Kord esinesime IV õppeaasta klassiõhtul isegi väikese saksakeelse jõulunäidendiga. See õnnestus nii, et kordasime seda isegi suurel jõulupeol. Seda vaatas ka päält Võru saksa kooli juhataja, kes etenduse lõppedes avaldas kiitust, lisades küsimuse: „Eks ole, need lapsed, kes sääl välja astusid, on juba kodus õppinud saksa keelt, seda on tunda nende korralikust hääldamisest?“ Tegelikult aga olid lapsed alles III klassis hakanud saksa keelt õppima (pr A. Budkovsky juures). Algusest pääle oli pandud rõhku hääle hääldamisele ja huvitavale, lastekohasele õpetamisele, mistõttu edusammud olid võrdlemisi väikese vaevaga laste poolt otse silmatorkavad. Õpilastest on mulle meele jäänud alaliselt rõõmsad, säravad silmad.“ (Võru õpetajateseminar, 1936, 167–168)

Aastatel 1921–1930 Võrus tegutsenud seminari tähtsust Võru linnale meenutame muuseumis selleks puhuks valmiva näitusega, mida saab vaadata, kui muusuemid on külastajatele taas avatud.


Uudiste arhiiv

Vaata ka

Siin on turvaline
Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid

Videotutvustused

Vana-Võromaa Kultuurikoda

Vaata ka: