VÕRU-teema näitusel Võrus

29 juuli, 2022

Võru linna 238. sünnipäeva puhul avatakse Vana-Võromaa Kultuurikojas 19. augustil kell 17 võru-teemaline grupinäitus „Teisel pool Võru“. Näituse kuraator on võrokene Danil Taro ehk tänavakunstnik Sänk, osalevad Pallase tudengid ja õppejõud Jaanus Eensalu, Kait Kübar, Mari Mägi, Mart Männik, Uku Sepsivart ja Sänk ise. Näitusele tuuakse maalid, graafika, video- ja heliinstallatsioonid, digimaalid, seinamaalid.

Seinamaalid teostatakse kohapeal ja on huvilistele näha  ainult 2. oktoobrini.

 

 


Galeriituur tuleb taas

29 juuli, 2022

20. augustil kell 16 algab Vana-Võromaa Kultuurikoja juurest ringkäik, mis viib Võru linna galeriidesse. Tuuri käigus käiakse koos giidiga läbi näitused kultuurikojas, Võru Showcase’is, kultuurimajas Kannel ja Kanal-galeriis. Osalustasu on vabatahtlik.

 

 

 


 

 


Ainulaadne värvimäng Võrus

28 juuni, 2022

Südasuvi on täitnud Katariina allee mesimagusa pärnalõhnaga. Jalutades mööda alleed ära astu mööda selle aasta kõige värvilisemast väljapanekust, Eesti ja Soome kunstnike grupinäitusest „Colour Go-Go!“. Väljapanek hõlmab skulptuure õues ja mitmekesist väljapanekut galeriis. Muuseumisaali väljapanekut täiendavad Ulvi  Haagenseni poolt valmistatud valgustid, mis lasevad särada kunstniku poolt muuseumikogudest välja valitud esemetel. Terve majatäis avastamist!

Näituse mänguline raamistik annab kunstnikele võimaluse käsitleda laia valikut teemasid nagu inimsuhted, elu eri etapid ja linnade kultuuriline omapära, aga ka valupunkte nagu keskkonna- ja kliimakriis. Eksponeeritavad tööd ulatuvad maalidest, joonistustest ja skulptuuridest installatsioonideni ning neid kirjeldavad kõige paremini sõnad „värvirikas“ ja „positiivne“.

Näituste seeria sai alguse 2016.a. Soome-Vene kunstnike eestvõttel ja on senini toimunud nime all „Colour Attack!“. Näitustel on osalenud kunstnikud Helsingist ja mujalt Soomest ning Petroskoist, Onega järve rannikult Karjalast. Näitused on toimunud Peterburis (2016, 2017), Helsingis (2018), Petroskois (2019) ja Novgorodis (2020).

Näitusel  „Colour Go-Go!“  osaleb 15 kunstnikku. Lisaks grupinäitusele Võrus, toimuvad näitused ka Soomes Hamina Ruutikellari galeriis ja Tartus Tampere Maja galeriis.

Võru näitus jääb avatuks 14. augustini.

Kuraatorid: Michael Haagensen, Katrin Repnau, Tiina Hallakorpi

Graafiline disainer: Henri Kutsar

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, MTÜ Vaba Kunst, OÜ Aiaoru, Ltd Oras

Lisainfo: Stella Mõttus, Vana-Võromaa Kultuurikoja galerist

 


Aita uurida ajalugu!

30 mai, 2022

Judeikinite perekond asus Võrru elama 1860-ndate aastate teisel poolel, pärast seda, kui keiser Aleksander II ukaasiga said mõned juudid õiguse asuda elama väljapoole Venemaa keisririigis kehtestatud juudi asustuspiirkonda. Eelmise sajandi alguses elas Võrus koos perega neli Judeikini venda ja kaks õde. Perekonnale kuulusid mitu maja, saeveski, riide- ja teised ärid.

Nagu tõendavad ajalooürikud ja perepärimus, avati 1875. aastal perekonna eestvõttel Võru linnas juudi palvemaja. Esimese palvemaja asukohta ei ole dokumentides mainitud.

Esimest korda nimetatakse juudi palvemaja Võru magistraadi raportis Liivimaa kubernerile 1883. aasta märtsikuus. 1885. aastal avaldab aga Eesti Postimees ehk Näddalaleht reisikirja „Reis Munamäele“. Kirjutise autor Johannes Parv loetleb ka Võru linna vaatamisväärsusi ja tähtsamaid asutusi, teiste hulgas leiab mainimist „Juudi kirik, mis lihtsas majas on“.

Eesti Vabariigi ajal tegutses juudi sünagoog aadressil Petseri 16 – Judeikini ja Sibula maja vahelisel lõigul ning Kübarsepa maja vastas üle tänava.

Seni pole leitud täpseid andmeid maja ehitamisaasta kohta ega ka ühtki fotot – kui mitte arvestada paari aerofotot Võru linnast, millel Petseri 16 krundil on näha suurte akende ja plekk-katusega maja.

Palvemaja tegutses 1940. aastani. Sõja ajal kasutati seda aeg-ajalt kinnipidamiskohana, nagu on meenutanud vanad võrulased.

Võrru jäi paarkümmend juudi naist lastega, kes arreteeriti sakslaste poolt ja hoiti kinni juudi kirikus ning kolm meesjuuti, väikekaupmehed Kaplanid ja Teitmann. (Karl Robert Lina mälestused)

Kui sõja ajal sakslased Võrru jõudsid, oli ema olnud Liiva ja Kreutzwaldi tänava nurgal ja vaadanud, kuidas sõjavägi Kreutzwaldi tänaval mööda läheb. Tema taga oli seisnud juudist rätsepast naabrimees ja öelnud: „Kuldsed päevad läbi …“ Ühel õhtul viidigi kogu naabripere ära. Ema oli kusagilt teada saanud, et nad viidi juudi kirikusse. Ema tegi hommikul naabrilastele võileibu ja me läksime koos õega Petseri tänavale palvemajja neid ära viima. Aga kui uksest sisse läksime, oli meil vastas sõdur, kes ütles: „Siin ei ole enam kedagi, kõik viidi öösel ära.“ Kuhu nad viidi, seda me ei teadnud. (Eha Tamra mälestused)

Käisime Petseri tänaval, kus ma elasin 1938.–42. a – just juudi sünagoogi vastas. Seal pidasid sakslased kinni juute, nägin ärklikorra aknast, kuidas mõnda neist aeda maeti. (Vello Helki mälestused)

Mõnda aega pärast sõja lõppu oli natsionaliseeritud palvemajas Võru Tööstuskombinaadi tisleritöökoda. Hoone hävis tulekahjus 1947. aasta novembris. Selle vundamendile ehitati Võru Tööstuskombinaadi tööliste ja teenistujate elumaja. Mälestuste põhjal võis see olla pärast küüditamist tühjaks jäänud talumaja, mis võeti koost lahti ja ehitati linnas uuesti üles.

Võru juudi palvemaja ajaloo uurija Ilja Judeikin otsib sõjaeelseid fotosid Petseri tänavast, eriti Kreutzwaldi ja Vabriku tänava vahelisest lõigust. Väga oodatud on ka võrulaste mälestused ja vanematelt sugulastelt-tuttavatelt kuuldud lood selle piirkonna, eriti juudi palvemaja/sünagoogi (rahvasuus tuntud ka kui kirik) kohta.

Mälestusi saab jagada Võrumaa Muuseumile või kirjutades Ilja Judeikinile e-aadressil juudipalvemaja@gmail.com või helistades Helle Laanperele (tel 514 7123). Fotod võib saata Ilja Judeikinile e-aadressil juudipalvemaja@gmail.com. Paberfotod võib tuua või edastada tavapostiga Helle Laanperele Võrumaa Keskraamatukogu lasteosakonda, (Jüri 54, 2. korrus). Fotod digiteeritakse ja tagastatakse omanikule.

Väljavõte fotost VK F 725: ½ Aerofoto Võru linnast on teinud 1932. aasta paiku Eesti Vabariigi üksiku lennuväedivisjoni nr 1 lendurvaatleja. https://opendata.muis.ee/object/29671

 


Kunstnikud keskkonnast

27 aprill, 2022

6.mail kell 18.00 avati Vana-Võromaa Kultuurikojas koostöös Tallinna Kunstihoonega grupinäitus „Mändfulness“, mis käsitleb eestlaste suhet keskkonnaga ja on katse teadvustada tänaste tegude mõju tulevikule.

Näitusel osalevad Eike Eplik, Olimar Kallas, Reet Kasesalu, Jan Lütjohann, Georgi Markelov, Mall Nukke, Hanna Samoson, Johannes Säre, kuraator on Siim Preiman.

Juba aastaid kestab Eestis avalik konflikt, mida ajakirjanduses on nimetatud küll metsatüliks, metsapoleemikaks, aga ka metsasõjaks. Lihtsustatult võiks öelda, et konflikti ühel pool on need, kes leiavad, et raiutakse liiga palju, ja teisel pool need, kes olukorda pooldavad. Kuidas on võimalik, et metsasõda kestab ja kestab ning lõppu ei paista kusagil? Kas eestlane ei olegi siis metsarahvas?

Kuigi metsarahva kuvand võib näida eestlastele igiomane, on see tegelikult kuju võtnud alles viimase paari kümnendi jooksul. Loodust hindav rahvuslik identiteet koos keskkonnahoidliku kombestikuga võiks olla üks vasturohi aina kriitilisemale ökoloogilisele kriisile. Paraku ei lase eestlaste vankumatu usk iseenda looduslähedusse meil märgata tõelisi keskkonnaprobleeme enda ümber.

„See Valdur Mikitalt näpatud pealkirjaga näitus on eestluse, maastiku, pinnapealse hingestatuse ja riikliku rohepesu kollektiivne visand,“ ütleb näituse kuraator Siim Preiman. Ta jätkab: „Kuigi näitus algas kavala komöödiana ja on Eesti looduse käekäiku jälgides ajapikku muutunud meeleheitlikuks tragöödiaks, on kunstil siiski potentsiaal olla keeruliste ja vastandusi tekitavate teemade käsitlemisel omamoodi erapooletu vahemees. Seda muidugi tingimusel, et vaadatakse pinnast kaugemale.“

Esimest korda eelmisel sügisel Tallinna Linnagaleriis toimunud näitus kuulub Kunstihoone kestvasse näitusesarja, mis pöörab erilist tähelepanu hea olemise võimalikkusele ja ökoloogilisele vastutusele kindla huku ajal. Näitusesari on institutsionaalne katse leida põletavate teemade käsitlemiseks eetiliselt sobiv platvorm, mispärast on selle korraldamisel kaasaegse kunsti näituse standardretseptist välja jäetud kõik ühekordsed vahendid ja kasutatud ainult kohapealt leitud materjali nii vähe kui võimalik.

“Meil on ülimalt hea meel, et just see näitus rändab Võrru ning paneb aluse tulevasteks koostöödeks teiste näitusemajadega,” räägib Vana-Võromaa Kultuurikoja galerist Stella Mõttus. “Kuna Kagu-Eestis on mets nii loogiline osa inimeste igapäevasest elust, siis seda enam on näitus aktuaalne kõigi kohalike jaoks, kelle kodu lähedal on aastatega järjest rohkem metsatukkasid eemaldama hakatud,” nendib galerist.

8. mail kell 15 ning 12. juunil kell 14.30 toimuvad näitusel eestikeelsed kuraatorituurid koos Siim Preimaniga.

12 .juunil sõidab Tallinnast ja Tartust tasuta kunstibuss Võrru. Täpsem info bussi kohta avaldatakse näituse Facebooki lehel.

Näitus jääb avatuks 26. juunini.

Täname Eesti Kultuurkapitali, Eesti Filmi Instituuti, HAUS galeriid, Liisi Põllumaad, Mirjam ja Katrin Reilit, Gert Tiivast, Tanel Asmerit, Lauri Kütti, Indrek Kitse, Jaan Škerinit.

Vana-Võromaa Kultuurikoda on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10–18. Muuseumi ja galerii külastus õpilasele 2€, üliõpilasele ja pensionärile 3€, täiskasvanule 4€.

Vana-Võromaa Kultuurikoda koondab enda alla 1983. aastal avatud Võrumaa muuseumi ning kunstigalerii.

www.vorumuuseum.ee

www.facebook.com/vanavoromaakultuurikoda/

www.instagram.com/vanavoromaakultuurikoda/

SA Kunstihoone on kaasaegse kunsti asutus, mille näituseprogrammi näeb kolmes galeriis Tallinna keskväljakul: kunstihoones ja samas lähedal linnagaleriis ning kunstihoone galeriis.

www.kunstihoone.ee

www.facebook.com/TallinnaKunstihoone/

www.instagram.com/tallinnarthall/

Lisainfo:
Stella Mõttus
Vana-Võromaa Kultuurikoja galerist
+372 55 999 609
stella.mottus@wi.ee

 

 


Jaan Vahtra 140

27 aprill, 2022

 

23.mail tähistame Võrumaal sündinud ja Võrumaaga kokku kasvanud kunstniku, kirjaniku ja õpetaja Jaan Vahtra 140. sünniaastapäeva.

Jaan Vahtra (1882–1947) koolitee algas Vana-Koiola vallakoolis ja jätkus Räpina kihelkonnakoolis. Ta töötas vallakirjutaja, õpetaja ja ajakirjanikuna.

  1. aastal alustas ta kunstiõpinguid Riia kunstikoolis, seejärel Peterburis.
  2. aastal elas Võrus, töötas Võru Tütarlaste Gümnaasiumi ja Võru Õpetajate Seminari kunstiõpetajana. 1921. aastal asus õpetajana tööle Tartusse, oli aastatel 1926–1933 ja 1935 õppejõud kunstikoolis Pallas ja 1936.–1940. aastal Noor-Eesti kirjastuse konsultant.
  3. aastal määrati Võru maakonna kultuurimaja direktoriks ja 1944. aastal oli kohaliku ajalehe Töörahva Elu esimene toimetaja. Pärast lehetöölt lahkumist pühendus Vahtra kunstile. 1946. aasta novembris avati Võru Kandles Jaan Vahtra ja Rudolf Sepa ühine näitus.

Kirjanduslikku tegevust alustas Jaan Vahtra sajandivahetusel, mil ilmusid tema esimesed luule- ja proosakatsetused ning tõlketööd ajakirjanduses. Hea ülevaate autori elukäigust 1918. aastani ja tollasest kultuuriloolisest olustikust annab kolmeköiteline mälestusteraamat „Minu noorusmaa“.

Kunstnikutee algaastail oli Vahtra mõjutatud impressionismist. Esmaesinemised näitusel olid 1914. aastal Peterburis ja 1917. aastal Tallinnas. Edasises arengus pani ta rohkem rõhku joonistusele ja vormi plastilisusele. Viljakail Võru-aastail valmisid puulõigete mapid „Blanc et noir“ ja „Konstruktiivsed rütmid“. Vahtra oli ka viljakas raamatukujundaja. Tema 1930. aastate teosed olid realistlikud, maalide koloriit muutus mahedamaks ja kujutusviis looduslähedaseks.

Võrumaa muuseumi kogus olevaid Jaan Vahtra teoseid saab näha augustis Vana-Võromaa kultuurikojas.

                                     

“Maastik puuga” VK3451K84_8                                                                       Katkend J.Vahtra raamatust “Minu noorusmaa II”

Mälestusi Jaan Vahtrast saab kuulata

https://arhiiv.err.ee/vaata/lehti-uhest-elupuust-jaan-vahtra-100/similar-186637


Värvid kutsuvad näitusele

30 märts, 2022

Reedel, 18. märtsil kell 17 avati kultuurikoja galeriis Võrus tegutseva ehtekunstniku ja graafiku Jaan Škerini näitus «Kokkupõrge ringrajal».

Enamjaolt selle aasta alguses valminud graafilistes  töödes katsetab kunstnik abstraktsete vormi- ja joonemängude lōimumist värvi ja kordustega läbi siiditrüki. Ainukordne võimalus on nautida galeriis ka suurt seinamaali, mis valmis kolme päevaga ja mille juures oli abiks ka kunstniku aastane tütar. Seinamaali saab näha ainult sellel näitusel!

Jaan Škerin (sündinud 1993) on lõpetanud Tartu Kunstikooli dekoraator-stilisti ja Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala ning osalenud mitmetel näitustel.

Huvigruppidel, kellel on soov külastada näitust koos kunstnikuga, palume ühendust võtta galerist Stellaga.

stella.mottus@wi.ee

+372 55 999 609

Näitus jääb avatuks 30.aprillini.


Mängides rahvarõivaid tundma!

30 märts, 2022

Kultuurikoja rahvarõivatoas ootab huvilisi ainulaadne mäng, mida saab mängida ainult kohapeal, sest see põhineb sealsel väljapanekul ja on hea sissejuhatus poolteise sajandi tagusesse maarahva rõivamoe maailma. Tegu on kaardimänguga, kus piltküsimused ja vastused tutvustavad rõivaid ning nende tegemise ja kandmisega seotud kombeid.

Mäng „Otsi ja lövvä!“ koosneb viiekümne kahest küsimuse- ja vastusekaardist. Küsimusekaardil on ese või osake esemest, mis tuleb pildi või võrukeelse nimetuse järgi rahvarõivatoast üles otsida. Ülesleitud eseme lugu on kirjas vastusekaardil, õige vastuse leiab kaardilt pisipildi või rõivaeseme eestikeelse nimetuse järgi.

Rahvarõivatuba  on avatud kultuurikoja lahtiolekuaegadel. Seal kohtab tegelasi 19. sajandi teisest poolest: teid tervitavad Katri ja Jakkap Rõuge kihelkonna pidulikes rahvarõivastes.

Ülevaate piirkonna rahvarõivastest saab infostendilt ning Vana-Võromaa kihelkondade kaardilt. Vitriinides on näha valikut ehetest, vöödest ja kirikinnastest.

Rahvarõivatuba on osa Vana-Võromaa rahvarõivaste nõukojast, mille kohta saad rohkem teada https://wi.ee/et/muuseumid/rahvaroivaste-noukoda/.

Nõu küsimiseks tuleb aeg kokku leppida: Vilve Oja, nõuandekoja koordinaator, tel 554 1999, vilve.oja@gmail.com.


Päevapiltnike raamat taas müügil

9 märts, 2022

 

On ilmunud Ago Ruusi koostatud Vana-Võromaa fotoajalugu käsitleva raamatu kordustrükk. Raamat viib lugeja põnevale teekonnale Vana-Võromaal 19.saj teisest poolest kuni II Maailmasõjani tegutsenud fotograafide jälgedes. Lisaks nimekate ja ka vähetuntud päevapiltnike elulugudele leiab raamatust rohkelt fotosid, mis räägivad lugusid endisaja inimestest, loodusest ja linnapildist.

Fotograafia ja vana foto huviliste jaoks aitab see põhjalik trükis avada ukse Vana-Võromaa Kultuurikoja, samuti teiste Vana-Võromaa muuseumide fotokogude juurde.

Küsi raamatut kultuurikoja müügiletist! Raamatu hind 35.-

 

 


Muuseumiakendel avaneb Krümmeri koolihoone ajalugu.

26 jaanuar, 2022

Võru linna unustatud pärlite näitus jõudis muuseumihoone akendele Katariina allee 11. Sellel krundil olnud hoones avati  19. jaanuaril 1832. aastal   Võrule hea koolilinna kuulsuse toonud Heinrich Krümmeri (1796-1873) I järgu poeglaste pansionaatkool. Hea mainega koolis said hariduse mitmed kaugemalt pärit hilisemad kuulsused. Häid mälestusi on koolist ja selle õpetajatest talletanud siin õppinud vene luuletaja Afanassi Fet ja õpetanud Heinrich J. A. Eisenschmidt. Siin on õppinud veel kujur Alexander Friedrich von Bock, Tartu Ülikooli professor Richard Hausmann, koolipidaja Hugo Treffner.

„Unustatud pärleid“ uuris Mirja Ots, väljapaneku kujundas Karin Tohvri, teostas ADExpert, toetas Võru Linnavalitsus

Avastamisrõõmu Kreutzwaldi tänava kinnistute  ajalooga tutvumisel!

Kogu projektiga saad tutvuda  https://vorumuuseum.ee/kulalisele/aknad/

 

 

 

 

 


Uudiste arhiiv

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid

Videotutvustused

Vana-Võromaa Kultuurikoda