Aastalõpp värvilise klaasikunstiga

29 november, 2021

Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis on avatud Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liikmete  Eili Soone ja Malle Karik-Hallimäe näitus „Kimbatus“.

Oleme kimbatuses oma olukorrast, kuhu me sattunud oleme.
Hõljume roosade ponide maailmas ja jookseme ummisjalu oma lilleliste vihmavarjudega vikerkaare alguse poole, et seda kaudu igavesti õnnelikuks saada.
Samas leiame end sageli ka olukorrast, mille tekkimist ei olegi hoomanud.
Raske on jäädagi vastuvõetud otsuste juurde, kui on sinna maani jõutudki.
Vaatajatele variatsioone õnnest ja rõõmust, mõtteainet ja silmailu, küllust ja kasinust, värve ja kahvatust, seda kõike on palju ja samas nii vähe.

Eili Soon (s. 1983) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti eriala bakalaureuseõppe ning kunsti- ja kunstiajaloo õpetaja magistriõppe. Alates 2010. aastast juhib ta Olustvere mõisa klaasi- ja keraamikastuudiot. Soon on üks vähestest klaasikunstnikest Eestis, kellel on üle 12-aastane klaasipuhumise kogemus.

Malle Karik-Hallimäe (s. 1959) on lõpetanud 1985. aastal tollase Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) klaasikunsti erialal ja tegeleb sellest ajast vabakutselise klaasikunstnikuna. Ta on osalenud erinevatel klaasikunsti näitustel alates 1988. aastast. Tema loomingusse kuulub nii tarbeesemeid kui ka väikesemõõtmelisi dekoratiivvorme ja skulptuure. Tööde valmistamiseks kasutab ta kuum- ja külmtöötlustehnikaid. Kuumtöötlustehnikas tööd on viimastel aastatel valminud Olustvere Klaasikojas.

Väljapanek jääb avatuks 23. jaanuarini.

Täname: Eesti Kultuurkapital, Taevas külalistemaja, Indrek Kits, Lauri Kütt, Kristjan Sisa, Kalmer Vulla.

 


Meie põlisrahvastest sõbrad

28 oktoober, 2021

  1. ja 2019. aasta suvel korraldas Soome-Ugri Filmifond sügaval Siberi põlismetsas handi noortele Metsa Filmikooli. Eesti, ungari ja soome kunstnike ning filmitegijate juhendamisel tegid handi noored omakeelseid filme, mis on iga elava kultuuri oluline osa ning suurepärane võimalus oma ilma teistega jagada.

Filmikooli üks juhendajatest oli ka käesoleva näituse kuraator, võrumaalane Edina  Csüllög. Kohapeal kogetud elamused ja soojad sõprussuhted hantidega otsisid ka kodus olles võimalust suhelda kaugete sõpradega ja jagada kogetud elamusi laiema publikuga. Nii sündiski näitus, mis on avatud Vana-Võromaa kultuurikojas kuni 5.detsembrini, et seejärel minna rännakule üle Eesti, Siberisse, Soome ja Ungarisse.

Näitusel on võimalik vaadata laste tehtud lühifilme (60), näha portreefotodelt vastu naeratavaid  handi inimesi, tutvuda hantidele tähtsate sümbolitega, istuda traditsioonilises handi tsummis ja kuulata Vootele Ruusmaa loodud helikujundust.

Näituse kuraator Edina Csüllög – Hantidest said meie sõbrad, kellega me jätkuvalt suhtleme, ja ma isiklikult tunnen, et nendega koos olles sain ma maailma enda jaoks paremini lahti mõtestada. Ma loodan, et see näitus pakub huvi ka vaatajale ning laseb seeläbi sellest erilisest maailmast veidi osa saada.

Disain: Evelin Urm

Helidisain: Vootele Ruusmaa

Fotod & tekstid: Anti Naulainen, Liis Nimik, Outi Rossi, Tõnu Kilusk, Edina Csüllög, Martin Männik, Laura Kõiv

Tekstiilikunst: Eleriin Seim

Sotsiaalmeedia: Berta Kisand

PR: Piret Räni, Edina Csüllög

Toimetaja: Hedda Maurer

Filmid: Num Sang Joh noored

Toetajad: Soome-Eesti Kultuurifond, Eesti Kultuurkapital

Kohtumiseni näitusel!


Võru keel 150 aastat vanades kirjades

28 oktoober, 2021

Novembri alguse võru keele nädala puhul on sobiv meelde tuletada „Laksi Tõnise“, „Vana opmani nutulaulu“ jt luuletuste autori Juhan Weitzenbergi (1838–1877) võrukeelset kirjavahetust oma isa Gustav Weitzenbergiga (1812–1898). Juhani kirjad isale on hoiul Eesti Kirjandusmuuseumi kogus, mõned koopiad on aga väljas Võrumaa Muuseumi võru keele ajaloo väljapanekus.

Lugeda ja imetleda saab haritud mehe 19. sajandi lõpul kirja pandud kaunist võru keelt. Juhan sündis Kanepi kihelkonnas Erastveres. Pärast Kanepi kihelkonnakooli ja Tartu kreiskooli lõpetamist viis elu ta kodust kaugele – algul Tormasse, kus ta oli sealse köstri Adam Jakobsoni juures koduõpetaja, seejärel mõisa- ja vallakirjutajaks Alatskivile ja lõpuks Narva, kus ta oli kassapidaja ja osanik puidufirmas Zinovjev & Co.

Oma Erastvere kodustega pidas Juhan tihedat kirjavahetust, kirju loeti koos kogu Erastvere küla rahvaga. 150 aastat tagasi on Juhan saatnud kodustele kirjelduse oma rongisõidust 1871. aastal: „Kül oll raudtee pääl illos sõit. Tõld om nii korge, et sääl ilusast saista wõit ehk pingi pääl istu niikui esi tahat. 48. inemisel om tõllan ruumi. Pühäpääwä õdakpoole oll paljo inemiisi tannomiide pääl ehk mõtsan tee weeren wahtman, kui massin wilistädan, 9. tõllaga edesi tormas. Mis noo inemise hindä keskel kül kõneli? Wast ütli: „Kül om weli täk!“ Hobese, kes tee weeren johtu oleman, pühe noorskaten pakku.“

 


Rahvamuusikapäev kultuurikojas

1 oktoober, 2021

Laupäeval, 16.oktoobril kell 14 on muusikasõbrad oodatud Vana Võromaa kultuurikotta muusikapäevale.

Kandle kapelli rahvas kutsub kokku oma sõbrad ja rahvamuusika huvilised, et veeta õdus pärastlõuna, meenutades kapelli liiget Milja Udrast tema 50. sünniaastapäeval. Esinevad Milja endised õpilased, Kandle kapell ja külalised.

Muusikapäevale pääseb muuseumipiletiga, pilliga tulijatele on sissepääs prii.

Tähelepanu! Uudiskirjas välja kuulutatud kuupäev on muutunud. Muusikapäev toimub laupäeval, 16. oktoobril

Pildil- Kandle kapell esinemas muuseumi 5. kandlepäeval 2005.a.

 


“Escape room no 2”.

6 september, 2021

Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis saab 4.septembrist – 17.oktoobrini tutvuda  maalikunstnik Maarit Murka  (s. 1981) loominguga. Murka on kogunud tuntust  oma fotorealistlike töödega. Suur isiknäitus “Escape room no.2” on jätkunäitus Vaal galeriis olnud väljapanekule. Kultuurikoja galeriis näeb maalide kõrval ka naturaalseid objekte.

Maarit Murka  on peamiselt tuntud meisterlike maali- ning graafikateoste poolest, mis tihti kasutavad modellina kunstnikku ennast. Lisaks on Murka tegelenud ka installatsiooni, fotograafia, video, graafika jpm meediumitega. Ta on omandanud maali erialal bakalaureusekraadi Eesti Kunstiakadeemias ning magistrikraadi Helsingi Kuvataideakademias ning on lisaks ka Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, ja kunstide instituudi (BFM) stsenaristi eriala magistrant.

Kunstniku varasematele maalidele omane metsikus ja kohatine räiguski on asendunud mõneti tasakaalukamate mõtisklustega elust enesest tulenevatel teemadel. Murka viitab kaasaja ühiskonna intriigidele, kus isikud peavad võtma teatud hoiakuid ning positsioone. Vajadus ennast teostada ning teistele ühiskonnaliikmetele oma positsioon ning suhtumine teatavaks teha, tingivadki teadlikud ning kohati ka soovimatud žestid, millega oma hoiakuid edastada.

Maarit Murka näitusest – Tunne, nagu poolte valimine poleks kunagi varem nii põletav olnud. Keda kuulata, keda kaotada. Vaadates ringi, aktiveerib iga mööduva inimese pale meis kõigis halastamatu hinnangumasina. Enda eest seismine, teisest küljest kõigi vastu võitlemine tuleb jälle ringiga tagasi. Iseenesest tekkinud lahknemised toovad samal ajal värskust ning puhastust, aga külvavad hirmu ja segadust.

Metsarahva intuitiivne otsus on põgeneda metsa. Aga kuhu põgeneda, kui metsa lihtsalt enam ei ole?

 

/Fotod vaal galeriis olnud näitusest/

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Graafiline disain Henri Kutsar.

 

Lisainfo:

Stella Mõttus

Vana-Võromaa Kultuurikoja galerist

+372 55 999 609

stella.mottus@wi.ee

 

 


Maarit Murka “Escape room no.2”

30 august, 2021

Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis saab 4.septembrist – 17.oktoobrini tutvuda  maalikunstnik Maarit Murka  (s. 1981) loominguga. Murka on kogunud tuntust  oma fotorealistlike töödega. Suur isiknäitus “Escape room no.2” on jätkunäitus Vaal galeriis olnud väljapanekule. Kultuurikoja galeriis näeb maalide kõrval ka naturaalseid objekte.

Maarit Murka on õppinud maalikunsti erialal Eesti Kunstiakadeemias (BA, 2004) ja Helsingi Kunstiakadeemias (MA, 2006) ning stsenaristikat Balti Filmi- ja Meediakoolis (lõpetamata). Ta on Eesti Kunstnike Liidu ja Maalikunstnike Liidu liige, näitustel osaleb alates 2001. aastast. Teda on autasustatud Peterburi I Balti biennaali preemiaga (2008), Vaal galerii kunstipreemiaga (2005). Tema teoseid leidub Tartu Kunstimuusemi kogus ning erakogudes Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Prantsusmaal, Ungaris, Itaalias, Venemaal ja Taanis.


Kreutzwaldi tänava “Peidus pärand”

30 august, 2021

9.–12. septembrini toimuvate muinsuskaitsepäevade peateema on „Peidus pärand“ ja kultuurikoda avab sel puhul Kreutzwaldi tänava mahajäetud hoonete akendel näituse „Võru linna unustatud pärlid“. Äratame muuseumikogude pärandi toel mälestused vanadest kaunitest Võru linna majadest. Valitud Kreutzwaldi tänava hoonete akendele jõuavad plakatid endisaegsete ehitusplaanide ja fotodega. Näitus täieneb ajas ja jätkub virtuaalnäitusena muuseumi kodulehel. Muuseum ootab juba olemasolevatele majalugudele lisa ka linnarahvalt.

Näitus on avatud 9. septembrist.


Pidurõivastes võrokese moodi

30 juuli, 2021

Vana-Võromaa kultuurikoja muuseumisaali väljapanek täienes  Vana-Võromaa kihelkondade rahvarõvaid tutvustava osaga. Rahvarõivatarre kolisid  Rõuge kihelkonnast pärit Katri ja Jakap, kes on end uudistajate ootuses pidulikesse rahvarõivastesse sättinud ja lubavad end lahkelt imetleda. Kihelkondade kaardilt saab näha, millised rõivaid on Võromaal kantud. Välja on toodud  Võrumaa naiste- ja meesterõivaste erisused .

Mõnel päeval on Katri ja Jakap argirõivais ning siis saavad soovijad pidulikke rõivaid abilise juhatuse ning asjatundlike selgituste saatel ise selga proovida. Lisaks proovimisele saab rõivastes promenaadil patseerida ning soovi korral ka pilti teha.

Pikemalt  veebilehel  kylas.ee:    https://kylas.ee/et/teenused/sae-hinnast-vorokoso-muudu-pidoroivilo

Täpsemalt küsi: Vilve Oja, vilve.oja@gmail.com, tel 554 1999.

 

 

 


Võrumaa laulu- ja tantsupidude 140 aastat

29 juuli, 2021

Võru linnagaleriis Kandles on  kuni 27. augustini avatud näitus, millega tähistatakse Võrumaa laulupeotraditsiooni 140. aastapäeva. Näituse vanem osa (1881–2000) on koostatud Vana-Võromaa muuseumi kogudes oleva materjali põhjal. See pilguheit on sügav tänukummardus kõikidele osalejatele, korraldajatele ja pealtvaatajatele, tänu kellele on pidudest saanud traditsioon, mis liidab eri põlvkondi ja hoiab võrumaalasi ühtse kogukonnana.

Link: http://www.vorulinnagalerii.ee/naitused_405.html

 


Põnev tekstiilinäitus kutsub vaatama

12 juuli, 2021

Vana-Võromaa Kultuurikoda esitleb Marilyn Piirsalu ja Kadi Pajupuu tekstiilinäitust “Mõteeria”.

Väljapanek kujutab kolme teematsooni jaotatud mõtteid, kus tekstiilidele omane sünniloogika ja koospüsimise kord toetab teoste sisulisi püüdlusi: kuidas vaatajat kõnetada, äratada kaaskogemishetki ja äratundmisi.

Kujutamine. Mõtlus.

Marilyn Piirsalult (s 1981) valmis selleks näituseks vaipade seeria, kus mõtlik üksiolija paigutub õhurikkale taustale, värvid on sordiini all. Seeria räägib askeesist ja unistamise luksusest, kujutusviisis on taotluslikult ühendatud põime pealesunnitud kohmakus ja tikandi üle- ja ümberjutustav vabalt ratsutav joon.

Kadi Pajupuult (s 1963) lisandub möödunud sajandil valminud teos „Kestev ennetulevik“, kus autor tegeles samade unistuslike teemadega, mis Marilyni tänased vaibad ja ka visuaalne võttestik: tähendusega laetud element lihtsal taustal, on kuidagi sarnane.”

Leiutamine. Jonn

Autorite töö firmas Kadipuu sisaldab kunstiprojekte ja tekstiiltehniliste vahendite leiutamist ja müüki. Näitusele Mõteeria on toodud Kadi leiutatud unikaalse töövahendi RailReediga kootud tekstiile, kus lõimetiheduse kontrollitud muutmine loob voolavaid jooni ja kanga tiheduse muutmine kudumise käigus lubab kangasse luua kontrollitud struktuurimuutusi.

Pinnast põgenevad koeaasad loovad seeria karvaseid metsikuid kangaid, ka siin loob jonn, võitlus tavapärase ja oodatud tehnikapärasusega teistmoodi ilmega tekstiile.

Traditsioonide vastu jonnimisest on sündinud ka MultiWeave tehnika: kangakudumismeetod, kus koelõng juhitakse vabalt valitud viisil siuglema ümber ajutiselt toestatud lõimeaasade. MultiWeave on Kõrgemas Kunstikoolis Pallas läbi viidud rakendusuuringu osa.

Valge võtab ruumi. Rutiin

Marilyn Piirsalu installatsioon aastast 2020, kannab nime Loetud. See koosneb käsitsi silmuskootud palakatest, mis lubab vaatajal liikuda rutiinist raskete tuhandetest silmustest koosnevate sammaste vahel. Sammastele on projitseeritud nägu hääletult liikuvate huultega, numbreid loendav autor rõhutab selle maailma sündi element-elemendi, hetk-hetke haaval.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

www.kadipuu.ee

www.railreed.ee

 


Uudiste arhiiv

Vaata ka

Siin on turvaline
Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid

Videotutvustused

Vana-Võromaa Kultuurikoda

Vaata ka: