Ungari kunstniku Klara Petra Szabo akvarellinäitus WANDERLUST II

3 märts, 2016

 

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriil on hea meel tutvustada  vaatajale ungari kunstnikku, kes praegu osaleb  FKSE-MoKS´i kunstiresidentuuris Moostes ja kes tõi  näitusele  oma imelised  miniatuursed akvarellid .

näitus Klara

2014. aastal alustas Klara Petra Szabo  postkaardisuuruse visuaalse päeviku maalimist, mis põhines tema reisikogemustel. Viimase paari aasta jooksul on kunstnik osalenud mitmetes kunstiresidentuurides Jaapanis, Koreas, Eestis. Selle aja jooksul  kogunenud mälestused inspireerisid ja  innustasid   kunstnikku kogetut jäädvustama.

Eelmisel aastal võttis kunstnik aja maha ja alustas maalimisega. Läbi nende tööde on kõik mälestused taas elustunud. Klara soovib näidata jäädvustatud hetki läbi väikeste sümboolsete akende. Seeria kajastab erinevaid teemasid, sh portreesid, maastikke ja interjööre. Pisikesed, esmapilgul tähendusetud, kuid siiski olulised hetked on seotud isiklike mälestustega ja ei sõltu kohast. Läbi  subjektiivse filtri näitab kunstnik kõige tähendusrikkamaid ja huvitavamaid mälestusi oma viimaste aastate ajutistest kodudest, millele  kontrastiks on näited tema päriskodust, Hódmezővásárhely´ist.

Vaata lisaks   http://vorumuuseum.ee/ http://szaboklarapetra.blogspot.com/

                         http://moks.ee/


Tekstiilikunstnik Kaire Tali isiknäitus Retriit

3 märts, 2016

Aasta tagasi, olles seotud  TEKSTIIL 100 TÄNA ülevaatenäituse kujundamisega Võru galeriis, sai  Võrust, selle ümbrusest, võrokestest ja nende vaimustavalt rikkast keelest  Tallinnas elavale ja töötavale kunstnikule mitme tähendusega magnet. Kauge kuid lähedane… . Seda peab ta juhuse ja saatuse kokkumänguks  Näitus RETRIIT on pühendatud vahetutele, oma igapäevase elu keskel toimetavatele võrokestele, et jagada kunstniku isiklikke kiindumusi, veendumusi, unistusi, avastusi, seisukohti ning saladusi.

Kaire Tali oli aktiivsest loomingulisest tööst Katariina Gildi Tekstiilistuudios eemal kaks aastat, nimetades seda aega Kaire Tali plakat A1 loominguliseks pausiks.

“See näitus tähistab selle pausi lõppu: kõnelen, olen jälle olemas… igas mõttes. Kui kaks aastat tagasi Katariina Gildi tekstiilistuudio oravarattast välja astusin, sain tunda kui väga ma muutust vajasin. Sõna retriit on minu jaoks omandanud hulgaliselt tähendusi. Tagasi tõmbumine intensiivsest suhtlemisest ja igapäevasest efektiivsest toimetamistest lülitas mu välja argimürast ja andis hinges ruumi millelegi suuremale. Rahulik aeg iseendaga on mind tasakaalustanud. Varem ei pidanud ma vajalikuks oma tegevust eesmärgistada ning ennast tunnetada, vaid tegutsesin harjumuspäraselt, energiat pillates. Pagendades end vabatahtlikult turvalisest ja tuttavast keskkonnast, andsin või pigem siiski võtsin endale aega. Ja kinkisin seda vabatahtlikult kõikjale ja kõigile. Tegelesin vaid sellega, mida hetkel oluliseks pidasin, tunnetasin kohustuste ja õiguste balanssi. Nautisin vabadust. Kaotasin kahe aasta jooksul mitmeid lähedasi aga läbi kurbuse kulgedes leidsin enda jaoks ka uusi väärtusi. Proovisin jätta muretsemise, avastasin, et pole vaja igale poole jõuda ning kõigega korraga tegeleda. Sain teada, kui hea on tunnetada muutust, minus endas ja ümberringi. Samas ümbritsesin end mulle tähtsate asjadega, mis enamasti polegi asjad. Kuigi meeldib elada tulevikule avastasin, kui tähtsad on mulle ammused mälestuskillud ja emotsioonid. “

RETRIIT  on  kaheaastase nn tööpausi ehk vabatahtliku loomingulise pagenduse lõppakord. Näitus on loodud ja koostatud just selle galerii jaoks, seega pole Vana-Võromaa Kultuurikoda lihtsalt üks juhuslik näitusepaik.

Kaire Tali (s. 1960) sai kunstihariduse ERKI-s 1978-83. Töötas seejärel disainerina vabrikus “Tekstiil” ja tiraažikunstnikuna moefirmas “Hame”, kavandas tooteid ka ARS-i tekstiiliateljeele. On olnud Käsitööalbumi ja Sirje koostaja-toimetaja. Alates 1995 aastast vabakutseline ning tarbekunstnike ühenduse Katariina Gild asutaja ning aktiivne liige. 1997. aastal ühines koos 6 vaibakunstnikuga tänaseni edukalt tegutseva rühmitusega “Vaba tahe”. Kaire esineb näitustel aastast 1979, on Eesti Disainerite Liidu asutajaliige, Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige.

retreat [re`tri:t] ing k eemalduma, taganema, loobuma, vältima, kõrvale hoidma

Näitus on avatud 3.03 – 28.03


Vanad fotod jutustavad Kapera kooli- ja kultuuriloost

22 veebruar, 2016

Kapera-WEBVastseliinast pärit filmimees ja kodu-uurija Ago Ruus on seekordse väljapaneku  kokku pannud Kapera kandi vanadest ülesvõtetest. Suureformaadilistel fotodel on näha ajaloolisi jäädvustusi Kapera kooli ja kultuuriloost aastatel 1911 – 1940. Fotodelt tunneb ära paljusid tolleaegseid kooli- ja seltskonnategelasi, samuti Kapera elanikke. Väljapanek pakub äratundmisrõõmu   Kapera kandiga seotud inimestele ja on  heaks meeldetuletuseks külastajale, et alati on hea teha märkmeid fotodel olevate isikute, sündmuste ja ülesvõtte tegemise aja kohta.

Näitust saab kultuurikoja muuseumisaalis vaadata juuni alguseni


47 profiili

18 veebruar, 2016

A4 jpg stekst

Kunstnik  tutvustab oma näitust järgnevalt: “Profiilis nägu saab vaadata kõrvalt, sest ta ise ju vaatab kõrvale. Ei pea suhtlema ja suhestuma nagu otsa vaatava näo puhul. Saab olla vaatleja.  See on näitus meie suhtumisest teistesse inimestesse ja meie soovist teha lihtsustatud üldistusi. See on mäng materjali ja sõnadega. Minu jaoks oli selle näituse tegemine lustlik ekskursioon erinevate tehnikate ja materjalide maailma. Tore võimalus illustreerida sõnu.

Nii et vaadake ja mõelge, et mõni on nagu…, mõni kohe on selline…, vahel on keegi nii… .”

Rõõmsat äratundmist!

Näitus jääb avatuks 28. veebruarini

 


Taani kunstniku ja luuletaja Lars Wintheri maalinäitus “Põhjamaade meeleolud”

18 veebruar, 2016

lars_plakat_voru

Lars Winther (sünd.1959) on Põhja-Taanis Aalborgis tegutsev iseõppinud kunstnik ja luuletaja, kes on maalimisega tegelenud alates 2004.a. Winther kuulub 1996.a. Taani Kirjanikke Liitu, ta on avaldanud mitu luuleraamatut ning armastab oma luulet ka avalikult esitleda. Tema maalide kohta on üks taani kunstiajaloolane tabavalt öelnud, et tegemist on kaasaegse naivismiga läbi Rubiku kubiku prisma.

Taani kunstiajaloolane Maria Stensgard Paulsen :

Taani kunstniku Lars Wintheri teostes ei ole raske tuvastada naivistlikku perspektiivi. Tema kihavatel linnamaastikel puuduvad perspektiivireeglid, mistõttu sealsed inimesed, loomad ja taimed liiguvad majade vahel justkui ringiratast. Mitmed tema teosed ongi maalitud nii, et neid tuleb vaadata mitme erineva külje pealt. Kunstniku jaoks on tegemist teadlike matemaatiliste arvutuskäikudega, kus näitusekomplekti tõeliseks kogemiseks tuleb seda näha tuhandel eri viisil!

Wintheri palett koosneb põhivärvidest: punasest, kollasest ja sinisest, maalide taust on enamasti must. Ta komponeerib maalidel erinevaid detaile nii, et  moodustuksid keerulised visuaalsed maastikud, mida hoiavad koos elementaarsed geomeetrilised kujundid  nagu ring, ruut ja ristkülik.

Lars Winther soovib näidata meile tuttavat maailma tavapäratu ja ootamatu nurga alt. Värske vaatevinkel võib avaneda nii taeva poole suunatud lehma, profiilis palmipuu või tagurpidi maalitud auto vaatamisest. Miks ta nõnda teeb? Küllap tahab ta , et me ei unustaks imetleda maailma. Me ei tohiks iial tüdineda elu lõpututest keerdkäikudest!

Nii on Wintheri päike küll kollane, kuid ruudukujuline. Lisaks päikesele on nurgelised ka pilved ning kogu taevalaotus. Kuid kas pole just taevas meie maailma kõige voolitavam nähtus? Kust ta algab, kus ta lõpeb? Wintheri maalid kinnitavad, et nii taevas kui maa on avatud suurtele muutustele.


Eesti kunstnike ühisnäitus “Tee”

13 jaanuar, 2016

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on avatud Kagu- Eesti suurim kunstinäitus.

Ühisnäitusel „TEE“ osaleb kuuskümmend kolm kunstnikku üle Eesti. Näitus torkab silma oma mitmekülgsusega, pakkudes silmarõõmu nii maali, skulptuuri, keraamika, graafika, joonistuse, videokunsti kui ka installatsioonisõpradele.

Käesoleva projekti idee sündis galerist Jana Huulel teetassi taga, mõtiskledes pideva kiirustamise, elutee ja enese otsimise peale. Näituse nimi leiab erinevate kunstnike käsitluses väga mitmetahulise tõlgenduse.

Varasematel aastatel on Jana Huul koostöös maalikunstnik Andrus Raagiga toonud võru vaatajateni juba kaks menukat kuraatoriprojekti: näitused “Toit” ja “Kiri”.

Näitusel „Tee“ osalevad: Ado Lill, Ahti Seppet, Aigi Orav, Aivar Rumvolt, Albert Gulk, Aleks Kase, Alide Zvorovski, Andrus Peegel, Andrus Raag, Anneli Säre, Anu Juurak, Ave Avalo, Edgar Tedresaar, Elo Liiv, Elo-Mai Mikelsaar, Epp Margna, Evi Gailit, Fideelia- Signe Roots, Gea Sibola Hansen, Heli Tuksam, Helle Lõhmus, Henrik Martin, Jaan Luik, Kane Tiidelepp, Kadri Kangilaski, Kalli Kalde, Katrina Kolk, Kelli Valk, Kristina Tamm, Kristiina Jakimenko, Kritsino Rav, Lauri Tamm, Lii Pähkel, Liive Koppel, Lilli-Krõõt Repnau, Maie Helm, Maie Värton, Malle Raet, Maret Suurmets Kuura, Marju Must, Meelis Krigul, Merike Sule-Trubert, Mirjam Mölder-Mikfelt, Navitrolla, Niina Freiberg, Per Willem Petersen, Piret Meos, Reti Saks, Rita Rahu, Ruti Jõgi-Rumvolt, Saara-Nette Tõugjas, Sirje Petersen, Taavi Oolberg, Tanel Tolsting, Tiina Kaljuste, Tiiu Kirsipuu, Toomas Altnurme, Toomas Kuusing, Viive Noor, Vilve Unt, Ülle Ottokar, Yyhely Hälvin.

Kultuurikoda tänab abilisi ja toetajaid – Andrus Raag, Taavi Oolberg, Lauri Kütt, Einar Sirge, Kristina Mais, Agur ja Margus, Maanteeamet, Võru linn, Ränduri pubi, Regio AS, Stedingu maja ja Eestisun OÜ.

Näitusel pakutakse teed ja huvilistel on võimalik vastata Maanteeameti poolt koostatud viktoriini küsimustele, õigesti vastanud saavad meene. Näituse piletiga saab Ränduri pubis arve 10% soodsamalt.
Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini 2016.

plakat


Meditatiivsed maastikud

16 november, 2015

Edgar Tedresaar on lõpetanud Tartu Ülikooli maalikunsti eriala magistrikraadiga ning varem õppinud maali ka Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Näitusel olev maaliseeria kujutab meditatiivseid maastikke, maastikud iseeneses. Meditatiivsed maastikud keskenduvad materjalile (tekstiil) ja selle erilisuse väljatoomisele läbi abstraktsete kompositsioonide. Tegemist on upcycling projektiga, mis annab vanadele kasututele lõuenditükkidele uue väärtuse. Tänapäeva suures piltide virr-varris kannavad teosed endas vaikust, võimaldades inimesel sooritada enesekaemuslikke rännakuid. Maalid on loodud kunstnikule iseloomulikus tehnikas aastal 2014.

tedresaar


Udo ja Tag Vool näitavad ühisnäitusel joonistusi ja ehteid

15 november, 2015

Udo Vool on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi metallehistöö erialal ja töötab Tartu Kõrgemas Kunstikoolis joonistamise õpetajana. Ta on juhendanud joonistamise-, visandite- ja ehetekursusi. Oma loominguga on ta osalenud arvukatel näitustel. Udo on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Metallikunstnike Liidu ja Eesti Seppade Ühingu liige. Näituse avamisel üllatas kunstnik vaatajaid kütkestava saksofonimänguga.

Tag Vool, vabakutseline ehtekunstnik, on Tartu Kõrgema Kunstikooli lõpetanud kujunduskunstnik. Tema mehiselt minimalistlikke, aga väga elegantseid ehteid saab näha käesoleval näitusel, mis on ühtlasi isa ja poja esimene ühisnäitus Eestis. Tag Voolu ehteid saab näha ka http://www.tagvool.com/.

Näitus jääb avatuks 13. detsembrini.

voolud.A4


Võrukeelsete lastelaulude plaadi esitlustuur

15 oktoober, 2015

“Upa-upa ubinakõnõ” on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionisti Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning “Kõnõtraadi” autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele. Uue plaadi esitlustuuril kuues Eestimaa paigas tähistatakse võru keele nädalat, tuues kuulajateni mängulise ja piireületava muusika. Instrumentide ülesannet täidavad mitmed üsna tavapäratud muusikariistad: mullikile, kilekott, videoteip, tööriistakast, mis innustavad kuulajat tajuma muusikat kõikjal enda ümber. Leidlikud rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste „salakeele“ juurde.

“Upa-upa ubinakõnõ” plaadi andis välja Võro Instituut, see on kolmas omanäoline kogumik instituudi lastelaulude sarjas. Võru ja Põlva haiglas ilmavalgust näinud lapsed saavad plaadi oma esimeseks kingituseks alates 2005. aastast.

vike upa


Evald Okase looming Võrus

29 september, 2015

30. septembril kell 16.00 avatakse Vana-Võromaa kultuurikojas mahukas näitus Evald Okase loomingust.

Okas

Kunstniku läbi ajastute ulatuv looming on jäädvustanud oma aega ja kaasaegseid, aga peegeldanud ka arengukäike ja murranguid, mida eesti kunst on läbi elanud. Tema maalikäsitlusele on olnud algusest peale omane ekspressiivsus, mis aastakümnete jooksul on arenenud tõusujoones. Vastuvõtlikuna kõikvõimalikele muljetele on ta ühtlasi lähtunud oma visioonidest, väljendanud end oma meelismotiivide kaudu.Tema temperamentsele loomusele olid lähedased stiihilise elujõu avaldused looduses ja moodsas urbanistlikus keskkonnas, ühiskonnas ja indiviidide elus. Seda elujõudu õhkub tema veetlevatest, varjamatult erootilistest aktidest. Teda on mõnevõrra mõjutanud nii konstruktiivne kui ka ekspressiivne suund abstraktses maalis, ent ta pole siiski kunagi loobunud figuratiivsusest, tunnetades virtuoosliku joonistajana ning figuuri käsitlejana oma tugevust selles vallas. Koolituselt maalijana õppis ta kiiresti valdama erinevaid graafilisi tehnikaid, tõustes ka sel alal oma aja juhtivate kunstnike hulka. Elavusega paeluvad tema raamatuillustratsioonid , sealhulgas eeposele „Kalevipoeg”(1961). Omaette väikesed šedöövrid on tema eksliibrised, mille hulk küünib 3000-ni.

Näitus on pühendatud kunstniku 100. sünniaastapäevale ja koostatud põhiliselt Haapsalus asuva Evald Okase muuseumi kogudest. Kultuurikoda tänab kunstniku tütreid Mari Roosvalti ja Kai Koppelit, kelle vahendusel jõudis näitus Võrru ja kes olid abiks ka näituse kujundamisel.

Olete oodatud!


Uudiste arhiiv

Vaata ka

Siin on turvaline
Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid

Videotutvustused

Vana-Võromaa Kultuurikoda

Vaata ka: