Vaata ka
Fotod aitavad ajalugu alles hoida.
1 märts, 2023
Juba paar aastat on muuseumipere fookuses muuseumi fotokogu. Lumepalli pani veerema Ago Ruus, kes hakkas uurima Võrumaalt pärit fotograafide tegevust. Põhjaliku uurijana andis ta muuseumile palju lisainfot fotograafide ja muuseumi kogus olevatel fotodel olevate isikute kohta ning tõi meie fotokogusse tubli täienduse. Ago töö tulemusena on ilmunud põhjalik teos „Vana-Võromaa päevapiltnikud“, mille esimene trükk müüdi kiiresti läbi. Praegu on saada teine, täiendatud trükk.
Võru tuntud fotograafi Gustav Zopa tütretütar koos lastega Austriast külastas meie muuseumi 2021.a. suvel. Nad aitasid samuti muuseumi kogu fotode ja mälestustega täiendada.
Möödunud aastal saime tänu rahvusarhiivi projektile „Eesti fotopärandi digimine“ digiteerida 1310 Võrumaa fotograafide klaasnegatiivi. Sel kevadel jõuavad need meie fotokogusse ja muuseumide veebivärava MuIS kaudu digikujutisena laiema vaatajaskonna ette. Rohkesti oli klaasnegatiivide hulgas Võrus pikalt tegutsenud (56 aastat) piltniku Gustav Zopa (1883–1962) jäädvustusi. Kuna Gustav Zopp töötas ka Otepääl, said sellest pärandist osa ka otepäälased, kellel on lähiajal kavas välja anda raamat Otepää vaadetest. Tänu sellele sai muuseum teavet fotodel olevate 20. sajandi alguse Otepää vaadete ja inimeste kohta.
Eelmisel kuul andis Ivari Padar muuseumile üle vineerist reisikohvri, millega Gustav Zopp naasis 1956. aastal asumiselt Siberis. Kohver leiti Võrus kortermaja keldri koristamise käigus. Selle kuulumist piltnikuhärrale tõendab kiri kohvri kaane siseküljel. Gustav Zopa nimi on paljudele võrulastele teada perealbumi fotodelt, sest ta pidas oluliseks oma nimi või meistrimärk fotodele jäädvustada. Uurijate jaoks on see väga tänuväärne käitumine. Koos kohvriga tõi Ivari Padar muuseumi kogusse ka Gustav Zopa tehtud fotosuurenduse oma vanaisast, Navi küla talupidajast Jaan Zopast (15.06.1800 – 12.04.1879), kes 1860. aastatel Riias viinavooris käies oli lasknud endast visiitpostkaardi suuruses fotojäädvustuse teha.
Fotol kohver koos fotosuurendusega.
Tänu muuseumikogudes talletatule ja ajaloohuvilistele inimestele saavad üksikutest faktidest ja fotodest põnevad lood, mis aitavad meil Võrumaa ajalugu alal hoida ja edasi jutustada.
Suur tänu kõigile!
Muuseumikogu sai täiendust
31 jaanuar, 2023
Muuseumi kogusse on jõudnud kapral Bernhard Plaksole annetatud Vabadusrist, Eesti vabadussõja mälestusmedal ja medal Par Latviju ning nendega seotud dokumendid. Muuseum on tänulik perele, kes on mälestusesemeid siiani hoolikalt hoidnud ja tütretütar Evi Sabrele, kes need nüüd muuseumile annetas.
„Eesti Wabaduse Rist on asutatud Eesti Wabariigi wäljakuulutamise aastapäewal 24. weebr. 1919. a. autasu tähena andmiseks neile, kes on üles näidanud Eesti iseseiswa wabariigi loomise töös silmapaistwaid ja kasulikka teenuseid kui sõjalises nii ka kodanlises tegewuses,“ on kirjas aprillis 1919 vastu võetud ordeni loomise seaduses. II liigi Vabadusristi anti isikliku vapruse eest. Ainult sellel liigi ordeni südamikus on punane värv, mis viitab lahingus korda saadetud sangaritegudele, kus tuli ka verd valada. Rahvas kutsus seda autasu seetõttu ka Vereristiks.
Vabadusristi kavaler Bernhard Plakso(o) sündis 20. juulil 1895 Võrumaal Timo vallas väiketalupidaja peres. Ta õppis Tsolgo algkoolis. Osales vabadussõjas ja teda autasustati Vabadusristi ja 10-hektarilise autasutaluga Vana-Koiolas. Sõja ajal haigestus tuberkuloosi, mis andis ka hiljem tunda. Bernhard Plakso(o) suri 17. aprillil 1939 ja on maetud Põlva kalmistule.
Foto ühest kogusse lisandunud dokumendist.
“Hoia mind kaisus”
19 jaanuar, 2023
Alates 21. jaanuarist on kultuurikoja galeriis avatud Marta Vaariku isikunäitus “Hoia mind kaisus”.
Väljapanek on visuaalne interpreteering laste vaimse tervise teemale, millele eelnes Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna ning Marta Vaariku koostööprojekt, kus kunstnik viis läbi kinnise lasteasutuse (KLAT) teenusel olevate lastega maali- ja kollaažitöötubasid ning vestlusringe. Näitusel on esindatud laste mõtted, tunded ja kogemused läbi kunsti ning vaadata saab ka projekti käigus valminud lühidokumentaalfilmi.
Elult lüüa saanud lapsed leiavad heal juhul tee mõnda sotsiaalasutusse, kus nii mõnelgi puhul võib neil olla esmane kokkupuude turvatunnet ja mõistmist pakkuva täiskasvanuga. Läbielatu analüüsimiseks hoitakse ruumi ja enda avamiseks antakse aega, sest tihti ei mõista väärkoheldud lapsed, et nendega on niivõrd kehvasti käitutud, kuna selline on nende igapäevaelu normaalsus.
Kunstnik paneb südamele: “Me kõik saame olla see üks turvaline inimene lapse elus, keda ta nii väga vajab. Märkame ja oleme julged – suhtleme oma kandi lastega. Kui lapsed jäävad oma muredega täiesti üksi, tekivadki maailmas suured probleemid. Igaüks meist saab olla tore naaber või kassapidaja, hea õpetaja või lihtsalt keegi, kes usub, aitab, kuulab ja hoolib. Õigusrikkumisi toime pannud noortele keskendunud uuringud tõestavad, et lapsega tegelevate isikute optimism noorte tegude lunastamise suhtes võib mõjutada nende võimet oma elu muuta.”
▻ 2021.aastal registreeriti 663 alaealise kannatanuga (kontaktset ja mittekontaktset) seksuaalkuritegu. Ohvri keskmine vanus oli sellisel puhul 11 aastat (ERR, 2022).
▻ Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad registreerisid 2020. aastal ligikaudu 7000 lastega seotud pöördumist (Laste ja perede programm 2022-2025)
▻ Iga viies noor Eestis on mõelnud suitsiidile.
Marta Vaarik on interdistsiplinaarne kunstnik, kelle töödes kajastub elus kogetu ja ühiskonnas põlu all olevad teemad. Teemade käsitlus sealjuures on ülimalt delikaatne, kuid teemade valiku osas Marta järeleandmisi ei tee. Ta on lõpetanud EKA maali BA ja kaasaegse kunsti MA.
Nõuandeliinid: LASTEABI: tel 116111 (24h) lasteabi.ee / OHVRIABI: tel 116006 (24h)
Näituse avamine on reedel, 20.jaanuaril kell 17.00 ja jääb avatuks 5. märtsini 2023.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
Tänud: Siim Asmer, Indrek Kits, Henri Kutsar
https://www.facebook.com/vanavoromaakultuurikoda/
https://www.instagram.com/vanavoromaakultuurikoda/
Uus aasta uue galeristiga
29 detsember, 2022
Uus aasta toob kultuurikotta uued tuuled. Viimased kaks aastat Stella Mõttuse käe all toiminud Vana-Võromaa Kultuurikoja kunstiprogramm sai detsembris punkti ning jaanuaris astub galeristina ametisse Mari Škerin.
Mari on paar aastat tagasi Tallinnast kodulinna kolinud noor kunstnik, kes peab oluliseks terviklikkust, sügavaid ühendusi inimsuhetes, võimaluste andmist ja lahenduste leidmist. Kõrgemast kunstikoolist Pallas kaasa saadud teadmised on pannud teda imetlema hästi töötavaid kompositsioone ja värvilahendusi. Koos abikaasa Jaan Škeriniga peavad nad Liiva-ATE loomemajas siiditrükistuudiot Tõrv.
„Astun galeristiametisse teatava aukartusega, kuid sedavõrd hoomatavalt, et hakata seda endale sobivaks vormiks treima. See on samm oma südame kepslemisele lähemale,“ sõnas Mari Škerin.
Soovime Marile edu uues rollis ning jääme elevusega uusi näitusi ootama!
Täname Stellat tehtu eest ja soovime edu edaspidiseks!
pildil Stella näituse avamisel
Mari uudistab veel kõrvalt.
Saunakalender pakub avastamisrõõmu
29 november, 2022
Ilmunud on Vana-Võromaa muuseumide sauna-aastale pühendatud kalender.
2023.a on Eestis sauna-aasta. Vana-Võromaa muuseumid koostasid seinakalendri, mille pildid ja pärimuslood kajastavad osakest muuseumide kogudes olevast saunaga seotud pärimusest. Kalendri esikaanel on pilt kunstnik Vanda Juhansoo akvarellist „Nõiamaja saun“. 1959. aastal maalitud pildil on saun, mis asus Vanda salapärases ja muinasjutulises Valgemetsa-kodus ja oli algselt kasutusel meeaidana. Esindatud on meie muuseumites olevad suitsusaunad oma värvikate lugudega ja Kreutzwaldi aegumatute õpetussõnadega tervise hoidmise vajalikkusest. ERM-i kogust on välja otsitud ka foto saunast, mis oli aluseks Enn Tuulingu luuletusele „Vana sann“. Võru linna rahvale hästi tuntud linnasaunad on jäädvustatud ka Paul Elkeni ja Ernst Hallopi maalidel. Avastamise ja äratundmise-rõõmu jagub terveks aastaringiks.
Kalendris on kuude ja nädalapäevade nimetused nii võru- kui eesti keeles, kirjas on riigipühad, pööripäevad, kuufaaside muutumised, võrokestele olulised rahvakalendri tähtpäevad. Kalendri igal kuul on kirjas üks rahvasuust pärit võrukeelne ütlus.
Kalendri hind on 8.- ja on müügil Vana-Võromaa muuseumides.
Kalendri kirjastaja on Võru Instituut ja kujundaja Epp Margna
Kursi koolkonna looming Võrus
23 november, 2022
Kultuurikoja galeriis on avatud Kursi koolkonna sünnipäevanäitus.
Kursi koolkonna värvikas seltskond rändab esimest korda Võrru, et tähistada oma XXXV sünnipäeva. Selleks puhuks on kokku kogutud üheksa Kursi koolkonna liikme ning ühe külaliskunstniku loomingu huvitavamad palad. Mitmed neist töödest on aastaid ateljeedes peidus olnud, kuid nüüd kohtuvad nad jälle.
Kursi koolkond on 1988. aastal Tartus Peeter Alliku, Albert Gulgi, Ilmar Kruusamäe ning Peeter Pangsepa loodud kunstnike ühendus, mille eesmärgiks oli ja on püüe erineda Tallinna kunstnikest ning Tartu klassikalist kunsti viljelevatest kunstnikest. Näitusel on väljas hüperrealistlikud, sürrealistlikud ja kontseptualistlikud tööd. Samuti on saadaval 2015. aastal ilmunud Kursi koolkonna raamat.
Näitusel osalevad kunstnikud: Albert Gulk, Andrus Kasemaa (1941–2016), Ilmar Kruusamäe, Imat Suumann, Külli Suitso, Peeter Allik (1966–2019), Priit Pajos, Priit Pangsepp, Reiu Tüür ja külaliskunstnik Lauri Pajos.
Näitus jääb avatuks 15. jaanuarini.
Näituse kuraator: Ilmar Kruusamäe, graafiline disainer: Henri Kutsar.
Toetajad: Eesti Kultuurkapital.
Täname: Siim Asmer.
Rahvamuusikapäev kultuurikojas
28 oktoober, 2022
Pühapäeval, 6. novembril kell 12 on muusikasõbrad oodatud Vana-Võromaa kultuurikotta (Katariina allee 11) muusikapäevale. Kandle kapelli rahvas kutsub kokku oma sõbrad ja rahvamuusika huvilised, et veeta meeleolukas pühapäev muusika saatel. Esineb Kandle kapell ja külalisi on tulemas ka Tartu- ja Viljandimaalt. Muusikapäevale pääseb muuseumipiletiga, pilliga tulijatele on sissepääs prii.
Meenutus aastatagusest muusikapäevast. Foto M.Avans
Eritehnikas tööde näitus kultuurikojas
28 september, 2022
Ove Maidla näitus „Raskete õlgade taga“ teeb vaataja tuttavaks erinevate fototehnikate pruukimise tulemusel valminud teostega. Väljapanek on autori retrospektiivne pilk tema eri tehnikas loodud teostele ja on seni üks suuremaid ja mahukamaid isikunäitusi, kus on väljas jäädvustused Lõuna-Eestist.
Ove Maidla (snd 1959) on Tartus tegutsev fotokunstnik, keda tuntakse ka pressifotograafi ning muusikuna ansamblitest Suuk, Fix, Justament ja ROSTA Aknad. Viimase 30 aasta jooksul on Maidla tegelnud erinevate fototehnikate väljamõtlemise ja lihvimisega. Talle meeldib tegutseda fotograafia ja graafika piirimail, eriti pakuvad huvi vanad vääristehnikad, mis annavad tulemuseks maalilise pildi. Maidla on Eesti peaaegu ainus broomõlitrüki meister ja avaldanud ka raamatu „Broomõlitrükid“. Võru näitust täiendab trükis kunstniku poolt kasutatud tehnikate kohta.
„Minu huvi broomõlitehnika vastu tekkis umbes 40 aastat tagasi, kui Peeter Tooming eksponeeris Tartu Kunstimuuseumis Eesti ühe omaaegse väljapaistvama pitoreskset fotot viljeleva fotograafi Johannes Mülberi broomõlitehnikas pilte. Mäletan, kuidas mind tookord lummas nende ilu, kujutiste õhulisus ja eriline kvaliteet, mis meenutas söövitustrükki. Ma lihtsalt pidin teada saama, kuidas niisugune tulemus oli saavutatud,“ ütleb kunstnik ise.
Näitus jääb avatuks 20. novembrini.
Näituse graafiline disainer: Henri Kutsar.
Toetaja: Eesti Kultuurkapital.
Täname: Indrek Grigor, Siim Asmer, Indrek Kits, Lauri Kütt.
Aleksander Krull 100
30 august, 2022
Vabariigi teeneline kultuuritegelane, 1965
Võru linna aukodanik
Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler, 1999
Võrumaa Muuseumi rajaja, esimese muuseumi jaoks projekteeritud hoone ehitaja vabariigis
Kreutzwaldi majamuuseumi memoriaalse ansambli looja
44 aastat muuseumi direktor (1951–1995)
Lauluisa mälestussamba paigaldaja graniitalusele
42 aastat naiskoori Kannel dirigent
Võru muuseumide visionäärina tuli Aleksander Krullil alustada peaaegu tühjalt kohalt. Kreutzwaldi muuseum oli küll olemas, kuid alles algusjärgus. Kõigi takistuste kiuste jõudis Krull kõik oma eesmärgid saavutada. Oleks vaid Võru punavõimud veidigi mõistlikumad olnud ja jätkunuks vaid rohkem kaasaaitajaid. Ainult üks unistus jäigi. Krull tahtis, et Võru jäädvustuks eestlastele Kalevipoja linnana, et Kreutzwaldi monumendi kõrval seataks aukohale Kalevipoja kuju. Kohtki oli leitud, kuid kahjuks ei leidunud idee toetajaid.
Kalevipoja kuju asukoha plaan.
Võru galeriide tuur
16 august, 2022
Võru galeriide tuur on spetsiaalse programmi ja pikendatud avamisaegadega galeriiõhtu. Ühe õhtu jooksul käiakse läbi erinevad Võru linnas asuvad galeriid ja tutvutakse näitustega. Galeriides on kogu õhtu jooksul kohal nii kunstnikud, kuraatorid kui ka galeristid, et tutvustada kõigile huvilistele näitusel olevaid teoseid.
GALERIIDETUURI KAVA:
16.00 // Vana-Võromaa kultuurikoda / Grupinäitus “Teisel pool Võru” koos galeristiga
16.30 // Stedingu maja / Elo Uibokannu maalinäitus “Keväjä häitsme” koos kunstnikuga
17.00 // Võru Showcase / Mai Bauvaldi “Vaata sõrmedega, kuid ära puuduta silmadega” koos galeristiga
17.30 // Võru Linnagalerii / 3 NÄITUST / Marina Aleksejevi markerijoonistuste näitus “VOOGHOOG”, Vana-Võromaa käsitöönäitus „Meistre kässiga luudu / Meistri kätega loodud“ koos kuraatoriga ja Triin Türnpuu isikunäitus “Looritatud”
18.00 // Kanal galerii / Varvara & Mar’i isikunäitus “Pärast seda, kui kõik on lahkunud planeedile B” koos galeristiga
Koguneme Vana-Võromaa Kultuurikoja ees. Osalustasu on vabatahtlikkuse alusel ja vastavalt oma võimalustele.
Rohkem infot:
Stella Mõttus
+372 55 999 609