13.märts kell 17.00 tutvustab kasukameister ja õppejõud Made Uus näitust AJAJÕGI

12 veebruar, 2025

13.märts kell 17.00 tutvustab kasukameister ja õppejõud Made Uus näitust AJAJÕGI ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia osakonda.
Sissepääas majapiletiga.
Näitus tutvustab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tegevusi ja seeläbi jõuab praktiline pärandikäsitlus näituse külastajani.
2024. a tähistab TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava 30 aastast tegutsemist. Rahvusliku tekstiili eriala kutsusid Viljandis 1994. a ellu Anu Raud ja Mare Hunt. Hiljem on lisandunud veel kolm eriala ja magistriprogramm. Tegemist on kogu Euroopa kõrgharidusmaastikul unikaalse õppekavaga, kus õpetatakse/õpitakse pärandipõhist käsitööd nii tehniliselt kui ka loovalt kasutama.
Esimest korda kogu pärandtehnoloogia õppekava tegutsemise vältel telliti näituse peamised produktsioonitööd professionaalidelt, kes igapäevaselt oma kutsealal töötavad ja tagavad kõrge kunstilise taseme. Näitus on ühelt poolt uudne, ent teisalt tutvustab erinevaid käsitöö traditsioone uues kuues.
Konkursiga valiti välja 16 meistri või kunstniku tööd: Christi Kütt, Andres Ansper, Made Uus, Astri Kaljus, Kristi Everst, Maarja Palu ja Grete Küppar (ühistöö), Eilve Manglus, Kirsti Tuum, Kristi Jõeste, Tõnis Luik, Ene Koppelmann, Evelin Siiman, Mart Reino, Diana Jezierska, Gert Evert, Reelika Ilves.
Näitus on avatud kuni 23. märtsini.

6.märts kell 17.00 Ago Ruus räägib oma isikunäitust KUTSE

12 veebruar, 2025

6.märts kell 17.00 Ago Ruus räägib oma isikunäitust KUTSE, meenutab seiklusi Arktika reisist koos Lennart Meri ja Sergei Rahomäega. Agole omaselt kuuleme ka palju ajaloost!
Sissepääs majapiletiga.

Filmi- ja fotomees Ago Ruus avab galerii väikses saalis oma isikunäituse „Kutse“. Väljapanek tutvustab fotosid, mis sündisid aastaid tagasi, kui Tallinnfilmi võttegrupp liikus Arktikas baltisakslasest polaaruurija ja teadlase Eduard von Tolli radadel. Eestlaste filmiekspeditsiooni eesmärk oli tabada meeleolusid, mis käivad kaasas maadeuurijatega, kes igatsevad vaadata silmapiiri taha ja liikuda seni käimata radadel – võtavad vastu kauguste kutse.

 


Filmimees Ago Ruus avab fotonäituse.

6 veebruar, 2025

Filmimees Ago Ruus avab 7. veebruaril kell 17.00 kultuurikoja galerii väikses saalis oma isikunäituse „Kutse“.

Väljapanek tutvustab fotosid, mis sündisid aastaid tagasi, kui Tallinnfilmi võttegrupp liikus Arktikas baltisakslasest polaaruurija ja teadlase Eduard von Tolli radadel. Eestlaste filmiekspeditsiooni eesmärk oli tabada meeleolusid, mis käivad kaasas maadeuurijatega, kes igatsevad vaadata silmapiiri taha ja liikuda seni käimata radadel – võtavad vastu kauguste kutse.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.


TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia näitus AJAJÕGI

6 veebruar, 2025

7. veebruaril kell 17.00 toimub käsitöönäituse avamine!

TÜ Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia õppekava ja tänapäevast pärandikäsitlust tutvustav näitus „Ajajõgi“.

Näitusetööd on tellitud 16 meistrilt-kunstnikult ja nende looming tutvustab vanu käsitöötraditsioone uues kuues. Näituse kujundlikku kontseptsiooni kannab ajajõgi, mis justkui voolab läbi pärandikihtide – käsitööilmingute. Näitus valmis pärandtehnoloogia õppekava 30. sünnipäeva puhul.


Võru ajaloolise krundil 100/101 asuva muuseumihoone lugu

29 jaanuar, 2025

Püsinäitusele lisandub veebruarikuus fotosein, kus piltide kaudu rullub lahti Võru linna ajaloolise krundi 100/101 lugu. Tegu on kohaga aadressil Kreutzwaldi tänav 16 / Katariina allee 11, kus asub muuseumihoone.

Krundi hoonestamise algus pole täpselt teada, ent kaudsed andmed viitavad, et mingi hoone võis sellel krundil olla juba 1787. aastal. Võru pastor Heinrich Eduard Struck (1838–1917, Võrus ametis 1870–1907) on oma pidukõnes „Zum Gedächtniss der Feier des 100 – jährigen Bestehens Werro´s“ (Dorpat, 1884) kirja pannud: „Vanimate teadete põhjal ehitati linna esimesed majad turuplatsi ümber ja piki Puiestee (nüüd Katariina allee) tänavat, kuhu kaupmehed elama asusid. See tänav lõppes suure kivihoonega, mille alusepanijaks oli Mõniste mõisnik, endine õuekohtu assessor H. G. von Kosküll ja kus ehitusettevõtja plaani kohaselt pidid oma asukoha leidma väikelinna võõrastemaja, ametiasutused ja koolid. /…/ Maja ehitamine vahepeal seiskus, kuid lõpetati Mustja paruni von Stackelbergi poolt, kes selle hiljem müüs Võru linnasekretärile ja hilisemale bürgermeistrile Carl August von Rothile. Viimane avas selles majas tütarlastekooli. 1805. aastal võttis selles majas oma koha sisse Wrangeli tütarlaste kõrgem kool pansioniga.“

Kõige kuulsam kool asus siin Heinrich Caspar Krümmeri (1796–1873) ajal. Krümmer oli Saksamaal Westfaalist Westhemmerdes sündinud ja hernhuutliku hariduse saanud õpetlane, kes 1825. aastal Eestisse jõudis. Ta alustas koduõpetajana, asutas siis eri Eesti paigus erakoole ning 1831. aastal pidas läbirääkimisi Mõniste mõisa omaniku härra von Koskülliga temale kuuluva klassitsistlikus stiilis kivihoone üle Võru linnas. Valiku tegemisel said otsustavaks ülikoolilinna lähedus, rahulik provintsimiljöö, koolimajaks sobiv ruumikas hoone. Endine omanik oli plaaninud ehitada hoone, kuhu mahuksid võõrastemaja, ametiasutused ja kool. 1832. aasta alguses tõi Krümmer oma kooli üle Võrru ja avas siin 19. jaanuaril 1832 poeglaste kooli-pansionaadi.

Võru kui koolilinna kuulsus ulatus üle Balti kubermangu piiride. Arvudena iseloomustab seda aega tõik, et 1859. aastal oli 1485 elanikuga linnas 40 koolmeistrit ja umbes 350 õpilast. Seega üle veerandi kõigist linnaelanikest tegeles õppimise ja õpetamisega.

Heinrich Krümmeri Võru I järgu poeglaste pansionaatkool kasvas järk-järgult ja alates 1845. aastast tegutses täieliku gümnaasiumikursusega ning andis õpilastele ettevalmistuse ülikooli astumiseks. Krümmer ise oli kooli direktor ja ülalpidaja 1849. aastani, siis loobus ta ametist õpetaja Hermann Hörchelmanni (1804–1865) kasuks. Aastatel 1862–1866 juhatas kooli endine ülemõpetaja Franz Sintenis (1835–1911). Seejärel sulges kool oma uksed lõplikult.

Selle kooli elust saab lugeda Krümmeri kooli õpetaja Heinrich Eisenschmidti 1860. aastal ilmunud mälestusteraamatust „Erinnerungen an der Krümmerschen Anstalt…“, mille tõlge eesti keelde ilmus Ene Kuuse vahendusel 2024. aastal Loomingu Raamatukogus:https://www.loominguraamatukogu.ee/3-heinrich-eisenschmidt-malestusi-krummeri-oppeasutusest-vorus/

Hiljem hoone omanikud vahetusid ning majas tegutsesid mitmed asutused. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul oli torniga hooneosas Hotel de Rossie. Majas tegutsesid saksa selts (Werroscher Geselligkeits-Verein), 1893–1899 ka laulu- ja mänguselts Kannel. Eesti Vabariigi ajal oli siin ohvitseride kasiino. Hoones on olnud ka raamatu- ja noodiäri, sõdurite laatsaret, 7. jalaväerügemendi staap, Võru politseivalitsus, Võru maakonnavalitsus ja kultuurimaja.

Vana hoone lammutati kahes järgus: 1967–68 Tartu tänava poolne osa ja 1975 hilissügisest kuni 1976 veebruarini Katariina allee poolne osa. Praegu asub siin Vana-Võromaa Kultuurikoda ja hoone teises tiivas Võru Spordikeskuse spordihoone.

 


Kunstnike tuur klaasikunsti näituse “Videvikutsoonis”

23 jaanuar, 2025

02.02 kell 15.00 tutvustavad klaasikunstnikud näituse viimasel päeval oma teoseid ja klaasikunsti võlu!
Sissepääs majapiletiga. NB: Tuuril osalemine ei eelda varasemaid teadmisi kunstist.
Fotol Kati Kersta teos, pildistas Andres Treial.
6. detsembrist on Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis avatud valgusele pühendatud näitus „Videvikutsoonid“, mis ühendab klaasinstallatsioonid, heli, valguse ja liikumise. „Näitusel eksponeerime nii videvikutsooni hämarust kui ka rikkalikkust. Kõike võib juhtuda. Kõik on olemas,“ lubab üks näitusel esindatud kunstnikest Kati Kerstna. Tema kõrval astuvad üles Sofi Aršas ja Kairi Orgusaar, külalisena Erki Kannus. Kõiki näitusel osalevaid klaasikunstnikke ühendab kirg valguse ja liikumise vastu, erinevused ilmnevad teemades ja kujutamisviisides.
Näitus on avatud kuni 02.02.2025.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Kati Kerstna kuraatorituur klaasinäitusel “Videvikutsoonis”

8 jaanuar, 2025

15. jaanuaril kell 17.00 toimub Kati Kerstna kuraatorituur klaasinäitusel “Videvikutsoonis”. 
Sissepääs majapiletiga.
6. detsembrist on Vana-Võromaa Kultuurikoja galeriis avatud valgusele pühendatud näitus „Videvikutsoonid“, mis ühendab klaasinstallatsioonid, heli, valguse ja liikumise. „Näitusel eksponeerime nii videvikutsooni hämarust kui ka rikkalikkust. Kõike võib juhtuda. Kõik on olemas,“ lubab üks näitusel esindatud kunstnikest Kati Kerstna. Tema kõrval astuvad üles Sofi Aršas ja Kairi Orgusaar, külalisena Erki Kannus. Kõiki näitusel osalevaid klaasikunstnikke ühendab kirg valguse ja liikumise vastu, erinevused ilmnevad teemades ja kujutamisviisides.
Näitus on avatud kuni 02.02.2025.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus „Arheoloogilised välitööd Eestis 2023“ jõuab Võrru

2 detsember, 2024

5. detsembril avame Eesti Arheoloogide Liidu rändnäituse, mis tutvustab 2023. aastal tehtud olulisemaid arheoloogilisi välitöid.

Muinsuskaitseameti andmetel toimus Eestis möödunud aastal 230 arheoloogilist uuringut. Tänavusel näitusel tutvustatakse neist 19, mille hulgas on nii matmispaikadel, muinas- ja keskaegsetes linnustes, asulakohtades kui ka kesk- ja uusaegsetes linnades ning merel tehtud uuringud.

Lisaks plakatitele on näitusele välja pandud põnevamad esemeleiud, mis möödunud aastal Võrumaalt arheoloogiakogudesse on jõudnud. Plakatil oleva röntgenfoto Loosi külakalmistult väljakaevatud tagapõllest tegi Ragnar Saage. Tagapõlle säilitatakse Tartu Ülikooli arheoloogiakogus ja seda saab vaid veidi enam kui kuu aega Võru näitusel imetleda. Näitus jääb avatuks 12. jaanuarini. 

Postrite autorid on arheoloogid ise, sisutoimetajad olid Arvi Haak Tartu Linnamuuseumist ja Ulla Kadakas Eesti Ajaloomuuseumist. Tekstid on keeleliselt üle vaadanud Hille Saluäär ning kujundustöö on teinud Jaana Ratas. Näituse valmimist toetasid taas Eesti Kultuurkapital ning arheoloogiaettevõtted Arheoloogiakeskus, OÜ Arheograator, OÜ Arheox ja OÜ Muinasprojekt.

 

 


Klaasikunstnike ühisnäitus VIDEVIKUTSOONIS

30 november, 2024

Valgusele pühendatud näitus
aasta kõige pimedamal ajal 6.12.2024 – 2.02.2025

kunstnikud: Sofi Aršas, Kairi Orgusaar, Kati Kerstna
külalisena: Erki Kannus

Näituse avamine 6.12 kell 17.00

Näitusel on klaasinstallatsioonid, heli, valgus, liikumine. Kõiki näitusel osalevaid kunstnikke ühendab lisaks materjali peenkasutusele ka kirg valguse ja liikumise vastu.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Loe pikemalt https://vorumuuseum.ee/kulalisele/naitused/

 


Võrolõ jõudsõ näütüs „Elo piimäkarran“

30 oktoober, 2024

10. rehekuust om Vana-Võromaa Kultuurikuan vallalõ Saarõmaa Muusõumi näütüs „Elo piimäkarran“. Näütüs tuu rahva ette esierälidse kogo asjust, miä umal aol olli Saarõmaa mõtsavelji uma. Vällä omma pantu 40-liitrilidse piimäkarra ja tuu, miä näide seen oll: egäpäävädse tarvilidsõ asa alatõn prillest, pabirossõst, tulõmassinist, jalgpöörä tagavarajuppõst, patareilampõst, pildimassinist, rõivist ja lõpõtadõn esämaaliidsi luulõtuisi ja mõtsan tett

üisi piltega. Säändse käkmiskotussõ olli Saarõmaa mõtsavelji jaos küländ tavalidsõ ja käeperädse: asa püssü ilmakimmän anoman väega häste ja näide kättesaamisõs oll vaia õnnõ ärkäkit kaas vallalõ tetä.
Edimäne piimäkard löüti 1970. aastidõ lõpun. 2016. aastaga lehekuun löüti üts piimäkard Purtse külä kandin mõtsakükkämisel. Ülejäänü eri aol löütü karra andsõ muusõumilõ 2021. aastagal Saarõmaa mõtsavelji pühendünü uurja Vendeli Mati. Täämbädses om Saarõmaalt löütü 10 mõtsavelji käküssis pruugitu piimäkarda. Taad või pitä Saarõmaa umaperäs, selle et Maisõmaa-Eestin omma säändse asa väega harva.
Näütüse kokkopandja ja kujondaja om Varese Taniel, teksti kirot Püüa Garel, asju uursõ Kivi Priit ja kõik plakati kujond Logolife.


Uudiste arhiiv

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid

Videotutvustused

Vana-Võromaa Kultuurikoda