Kultuurikoja kunstiaasta 2021

30 detsember, 2020

Kultuurikoja galerii pakub ka uuel aastal oma vaatajaskonnale elamusi eriilmeliste näitustega, mis hõlmavad kõiki kunstivaldkondi. Taas seisavad ees ka põnevad kohtumised kunstnikega ja töötoad. Olete oodatud!

29.01.–14.03.2021 – talumööbli näitus „Mööbel tuli külla“

Haruldaste mööbliesemete kaudu jutustab näitus „Mööbel tuli külla“ kohaliku talumööbli kujunemisest Euroopa suurstiilide taustal. Restauraatorite Enn Tedre ja Pille Suurna käe alt läbi käinud 19. ja 20. sajandist pärit mööbliesemed visandavad kujukalt mõisas ja kohalikus kirikuruumis nähtud eeskujusid. Koos saatetekstide ja eeskujufotodega avavad näitusel olevad esemed käsitööoskusi ja ilumeelt, mis kujundasid meie taluinterjööre 19. ja 20. sajandil.

29.01.–14.03.2021 – Jaanika Kerbo maalinäitus

Jaanika Kerbo savimaalid on harmoonilised, huvitava ja kutsuva tekstuuriga ning kõnelevad vaatlejaga pigem õrnalt sosistades. Need on maaema põuest sündinud kõrgema sagedusega teosed, milles on tasakaalustav ja rahu loov energia.

19.03.–02.05.2021 – Eesti Nukufilmi näitus

Nukufilm sai alguse 1957. aastal ja on seega vanim nukuanimatsiooni tootev stuudio maailmas. Nukufilm on aastate jooksul tootnud üle 200 filmi. Esindatud on kõik põhilised nukufilmi tehnikad: lamenukk-, ümarnukk-, objekti ja plastiliini animatsioon, piksillatsioon, 2D-animatsioon ja segatehnikad. Eesti Nukufilm toob Võrru nukke, filme ja põnevaid filmikaste.

07.05.–27.06.2021 – näitus „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim“

Kuraatorid on Jana Huul, Marje Taska ja Reet Varblane. Projekt on üles ehitatud liikumisele, teatepulga edasiandmisele. Teatepulk liigub Võrust Tartu kaudu Tallinna. Kütiorust Kadriorgu. Kontseptuaalselt väest läbi vaimu võimu juurde.

Võrus osalevad näitusel kunstnikud Anna Hints, Peeter Laurits, Ivo Lill, Elo Liiv, Raul Meel, Len Murusalu, Terje Ojaver, Villu Plink ja Silja Saarepuu, Uku Sepsivart, Sanne Sihm (Rootsi).

02.07.–15.08.2021 – Maarit Murka isikunäitus

Maarit Murka on üks tunnustatumaid Eesti noorema põlvkonna kunstnikke, olles peamiselt tuntud meisterlike fotorealistlike maalide autorina. Lisaks on Murka eksperimenteerinud installatsiooni, fotograafia, video jpm.

19.08.–03.10.2021 – Kadi Pajupuu ja Marilyn Piirsalu tekstiilinäitus


Rahulikke pühi!

22 detsember, 2020

  


Eesti kunstnike ühisnäitus “PAUS”

24 november, 2020

Alates 28. novembrist kuni 24. jaanuarini on kultuurikoja galeriis avatud Eesti kunstnike ühisnäitus „Paus“.

Aasta lõpp on aeg, kus vaatame tagasi ja meenutame kõike tehtut, kogetut ning soovime ja planeerime tulevat. Kas paus kannab?  Nii küsivad ligi 50  Eesti  kunstnikku, kes osalevad Vana-Võromaa Kultuurkoja galerii korraldataval näitusel.

„ Näituse teema kõnetas pea sadat kunstnikku, kes avaldasid soovi ühisnäitusel osaleda. Raske südamega pidime paljudele ära ütlema, aga lõpptulemus on seda väärt, sest väljas on kõige huvitavamad kooslused – kõrvuti seisavad noored ja vanad tegijad, mustvalged ja värvirikkad tööd ning paarikümne sentimeetrised ja kolmemeetrised teosed“, räägib kuraator Stella Mõttus.

Esitatavad  teosed on väga mitmekülgsed oma tehnikas ja käekirjas, näha saab  maali- ja fotokunsti, skulptuure ja graafikat. Teosed on valminud 2020 aastal.

Näitusel osalevad:

Aet Ollisaar, Anna Maquet, Anne Vasar, Anu Muiste, Eero Ijavoinen, Eva Elise Oll, Eve Kruuse, Evelyn Grzinich, Gertrud Kinna, Hannah Harkes, Hülle Haab, Ingmar Roomets, Ines Erlemann, Jaan Luik, Jaanus Eensalu, Joanna Kuusk, Juka Käärmann, Jüri Arrak, Kaia Otstak, Kairo, Kaisa Eiche, Kalli Kalde, Karin Paumer, Katrin Piile, Katrina Kolk, Kristel Sergo, Kärt Kross-Merilo, Lemme Haldre, Liina Salonen, Liisa Kruusmägi, Luise Greta Vilo, Mall Nukke, Mara Ljutjuk, Marju Must, Martti Ruus, Per William Petersen, Piret Kullerkupp, Piret Uibotalu, Sergei Inkatov, Sirje Petersen, Stefani Vissel, Taavi Oolberg, Tarmo Roosimölder, Tea Lemberpuu, Temuri Hvingija, Tiiu Übi, Toomas Kuusing ja Ursula Sõber.

Näituse kuraatorid Stella Mõttus, Jana Huul.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

 


“Hainatego”

23 november, 2020

Võru keele nädalaks valminud võru keele kujunemisloost väljapanekut tehes hargnes meie ees lahti ühe huvitava võrukeelse luuletuse lugu. Muuseumisse toodud paberite hulgas oli üks ilma autori nimeta võru keeles kirjapandud luuletus. Autorit taga otsides küsisime nõu Võru ajalehe juures väga pikalt töötanud ajakirjaniku Liina Valperi käest, kellele meenus sarnase sisuga proosalugu lehes. Töörahva Elu 1984. aasta viimasest lehest leidsimegi Piitre ehk Peeter Paapi pseudonüümi all kirjapandud võrukeelse loo. Selle nime all avaldas 1983-84. aastal võrukeelseid lugusid võrokene Heino Sikk (1933-1994), kes 1989. aastal algatas Eesti Raamatuühingu toetusel Lõuna-Eesti kultuurilehe Viruskundra ja oli selle toimetajaks kuni parvlaev „Estonia“ katastroofini 1994. aasta. Ajalehe materjale säilitatakse Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis ja Võrumaa muuseumis. Välja on antud ka samanimeline artiklite kogumik.

 

Hainatego

Oh ilm, oh ilmakõnõ kallis                                                                                                                                                                                                                                                             Sa mine ütskõrd põvvalõ                                                                                                                                                                                                                                                                 Sõs miiki saami uman kandin                                                                                                                                                                                                                                           Täisjõuga minnä hainalõ

Nii lätsimigi varra Perämäele                                                                                                                                                                                                                                                   Kõik: latsõ hobõnõ ja kari                                                                                                                                                                                                                                                               Ja tõsõs vanaesäle                                                                                                                                                                                                                                                                                 Jäi ainult pümme Mari

Mi vanaesä põdõsi                                                                                                                                                                                                                                                                             Jo kevädisest aost                                                                                                                                                                                                                                                                              Ja pümme Mari ütelgi                                                                                                                                                                                                                                                                     Tal surmahädä maost

Ja kui mii hainalt tagasi                                                                                                                                                                                                                                                            Tüüst vaivat pümmen jõudsõ                                                                                                                                                                                                                                                       Sõs vanaesä magasi                                                                                                                                                                                                                                                                           Ja hindä matmist nõudsõ

Mis tetä käärin hainaga                                                                                                                                                                                                                                                                 Kui vanaesä matta                                                                                                                                                                                                                                                                          Mis teemi talvõl karäga                                                                                                                                                                                                                                                                  Kui hainatego jättä?

Sõs vanaesä ilostõ                                                                                                                                                                                                                                                                       Linnu sisse panti                                                                                                                                                                                                                                                                               Ja veidikõnõ ikõti                                                                                                                                                                                                                                                                        Nink lätte mano kanti

Ja esä silmä vesitsõ                                                                                                                                                                                                                                                                             Ta õrnalt vette pandsõ                                                                                                                                                                                                                                                                     Ja rinna pääle hellaste                                                                                                                                                                                                                                                                        Ta hallõ kivve kandsõ

Sõs vanaesä linnu seen                                                                                                                                                                                                                                                              Lättee põhän jahtu                                                                                                                                                                                                                                                                           Nii latsõ kaugõlt haina seest                                                                                                                                                                                                                                                              Vaid julksi tedä vahti

Kui hainatego tettüs sai                                                                                                                                                                                                                                                                    Ja kuivalt paika pantus                                                                                                                                                                                                                                                                  Sõs esä hõigas imäle                                                                                                                                                                                                                                                                        Tii vanaesäle nüüd matus!

 


Osale Eesti kunstnike ühisnäitusel “PAUS”!

23 oktoober, 2020

Vana-Võromaa Kultuurikoda kutsub registreeruma 27.11.2020-24.01.2021 toimuvale ühisnäitusele! 

Aasta lõpp on aeg, kus vaatame tagasi ja meenutame kõike tehtut, kogetut ning soovime ja planeerime tulevat. Kas paus kannab?  


Esitatavad vabalt valitud tehnikas tööd peavad olema 2020. aastal valminud.

Osalussoovist anda hiljemalt teada 9.11.2020 meiliaadressil stella.mottus@wi.ee.

Kirja panna info teose kohta: teosest foto, pealkiri, tehnika ja mõõdud.

Lisaks autori ees- ja perekonnanimi, sünniaasta, e-posti aadress, telefoninumber.

Näituse kuraatorid on Stella Mõttus ja Jana Huul.


Aja näitajad muuseumikogust

21 oktoober, 2020

Näitusel „Aja näitajad“ saab  tutvuda kellade ajaloo ja kellassepa täpsust nõudva ametiga.

Muuseumikogudest on toodud näitusele 133 kella väga erinevatest aegadest. Näha saab nii äratus-, tasku-, käe- kui ka seinakelli. Nende hulgas on nii kaunid maalitud sihverplaadiga talupojastiilis seinakellad, peened tasku-uurid aga ka praktilised ja minimalistlikud äratuskellad. Suur hulk kelladest on Võrus Kreutzwaldi 44 majas 47 aasta kellasepana töötanud Johannes Rannala(1912-1984) kogu kellad, temalt on saadud ka väljapandud kellassepa tööriistad.

Kõigil kelladel on ka omad lood: fotol näha olev postimaja seinakell on kasutusele võetud 1896 .a, muuseumisse jõudis see tänu Võru Sidesõlme ülemale aastatel 1951-1966 Juhan Ermele. Esiplaanil oleva 19. sajandi lõpust pärit seinakella kinkis aga Väimela mõisnik Richter aedniku abilisele Henrik Kikasele pulmadeks 1860.a, kui too abiellus mõisa toatüdrukuga. Hendrik omakorda kinkis kella 1885. aastal edasi pulmakingina oma pojale Ernstile.

Väljapanekut saab uudistada veebruari lõpuni.

Foto J.Veetõusme

 


Avasta muuseumi mängides!

28 september, 2020

Kas leiad muuseumist üles Kuldre aarde, mis oli maasse peidetud üle 400 aasta tagasi? Aga ligi 140 aasta vanuse mängutoosi? Kas oled näinud merevaigust ehteid, millega ehtisid ennast 4000 aastat tagasi Tamula kaldal elanud inimesed? See on ainult väike valik põnevatest ja huvitavatest esemetest, mis tuleb otsimismängus meie muuseumist üles leida. Mängujärge aitab hoida väike sookilpkonn, üks vanemaid asukaid meie piirkonnas. Lisaks saab tutvuda kellade ajaloo ja kellassepa täpsust nõudva ametiga näitusel „Aja näitajad“.

Ka Vana-Võromaa Kultuurikoda lööb kaasa üle-eestilise laste ja noorte muuseumifestivali „Avatud mänguväljad“ tegevustes. Festivali teema on „Ajahäkkerid“, millest lähtudes otsivad muuseumid seoseid oma väljapanekutega.

Festivali korraldajatel on kaks suurt soovi:

– et lapsed ja noored saaksid vaheajal oma vaba aega kasulikult ning huvitavalt sisustada;

– et võimalikult palju väikseid ja suuri leiaksid tee muuseumi.

Festivali ajal on muuseumides kasutusel mängulised juhendid, mis aitavad külastuse eriliseks ja meeldejäävaks teha. Nendest muuseumidest moodustubki sobiv mänguväli, avatud uuteks seiklusteks. Kõige uudishimulikumatel on võimalik avardada oma mänguvälja veel teise linnagi.

Väiksemad lapsed on oodatud koos täiskasvanud saatjaga, olgu see ema, isa, vanaema, vanaisa või hoopis linnalaagri juhendaja. Suuremad lapsed saavad tulla ka omapäi, koos sõpradega.

Festival on seotud sügisese koolivaheajaga ja kestab 10.–25. oktoobrini.  Sissepääs muuseumipiletiga.

Kohtumiseni muuseumi mängumaal!


Kultuurikojas näeb disainikonkursi võidutöid

28 september, 2020

Esmakordselt saab näha Eesti Disainiauhinnad 2020 parimaid töid Vana-Võromaa Kultuurikojas

Alates 9. oktoobrist on avatud Eesti disainiparemikku tutvustav näitus Vana-Võromaa Kultuurikojas. Kuueks nädalaks täitub kultuurikoda 101 värvilise kuubikuga ning tutvuda saab Eesti viimase kahe aasta parimate disainitöödega. Näitus jääb Vana-Võromaa Kultuurikojas avatuks 22. novembrini, seejärel rändab väiksemas mahus näitus edasi Pärnusse, Tartusse ja Narva.

Tänavusele Eesti Disainiauhinnad 2020 konkursile esitati kokku 235 tööd, millest 49 saab näha  näitusel. Kõikide EDA 2020 nominentidega saab tutvuda eestidisainiauhinnad.ee veebilehel.

EDA 2020 näitus valmis koostöös disainibüroo BYNEW, sisearhitekt Tõnu Kalpuse ja Eesti Disainikeskusega ning on inspireeritud Rubiku kuubiku motiivist, mis on osa Eesti Disainiauhinnad 2020 identiteedist.

“Rõõm on esmakordselt Eesti Disainiauhindade ajaloos saata nominente ja võitjaid tutvustav näitus Eestimaa peale rändama. Tahame tuua näited heast disainist inimestele lähemale, et tekitada rohkem huvi ja diskussiooni disaini vastu ja ümber. Samuti tutvustada hinnatuid kodumaiseid disainereid ja nende poolt disainitud tooteid ja teenuseid, mis meid igapäevaselt ümbritsevad,” sõnas Eesti Disainikeskuse juht Tiia Vihand.

‘‘Olen alati tundnud suurt naudingut, kui saan osaleda sellises protsessis, kus lõpptulemus ei piirdu ainult ühe lahendusega ehk siis asjad saavad uue kasutuse või hooned uue elu. Antud näituse puhul võtsime disainibüroo BYNEW ja Eesti Disainikeskusega kohe eesmärgiks, et see peab toimima ka rändnäitusena, et poleks tegemist ühekordse projektiga ja lõpuks võiks näituse eksponaadid deformeeruda ümber näiteks mööbliks. Seetõttu sai materjalivalikuks ka puit (vineer ja puitprussid), mis on samuti taastuv vara,” kommenteeris näitust sisearhitekt ja disainer Tõnu Kalpus.

Kultuurikojas kohapeal saab tutvuda ka Eesti disaini aastaraamatuga, mis koondab endas kahe aasta parimaid disainereid, disainibüroosid, parimaid disainikasutajaid ning erilisemaid disainitegusid, millega tuuakse avalikkuse ette disainivaldkonna viimaste aastate edulood. Kõigil huvilistel on võimalik seda endale kohapeal ka soetada.

EDA 2020 näitusel saab tutvuda järgmiste disainikategooriate parimate töödega:

– Graafiline ja digitaalse disain;

– Teenusedisain;

– BRUNO tootedisainiauhinnad;

– Disaininihariduse auhind;

– Valdkondadeülesed kategooriad (Disainimuutja, Aasta Disainitegu)

– Eriauhinnad (Noor Püss, SÄSI, Prillitoos ja BRUNO elutööauhind)

EDA 2020 näitust toetab ka Chemi-Pharm AS, kes varustab näitusekülastajaid käte desinfitseerimisvahendiga. Näitusekülastajatel palutakse desifintseerida käsi, hoida distantsi ning vajadusel kanda maski. Korraldajad jälgivad kõiki reegleid ja soovitusi, mis on riiklikult seoses koroonaviiruse puhanguga näituse toimumise ajal kehtestatud.

Eesti Disainiauhinnad 2020 konkursi eesmärk on tunnustada Eesti võimekamaid disainereid ja disainibüroosid, parimaid disainikasutajaid ning erilisemaid disainitegusid, millega tuuakse avalikkuse ette disainivaldkonna viimase kahe aasta edulood.

Eesti Disainiauhinnad konkurssi korraldab Eesti Disainikeskus, koos Eesti Disainerite Liidu, ADC*Estonia, Teenusmajanduse Koja ja Eesti Kunstiakadeemiaga. Esmakordselt anti Eesti Disainiauhinnad ühiselt välja 2012. aastal, tootedisainiauhinda BRUNO on antud välja aastast 2006.

Täname Eesti Disainiauhinnad 2020 näituse suurtoetajaid Eesti Kultuurkapitali ja Viru Keskust.

Galerii EDA 2020 näituse avamisest Viru Keskuses 21.09.2020: https://www.dropbox.com/sh/ww5awmx6ssebda5/AAA99m3ZAcITmQ8rey044EHWa?dl=0

Lisainfo: Martina Tramberg

Eesti Disainiauhinnad kommunikatsioonijuht

+372 5657 7055  martina@disainikeskus.ee  eestidisainiauhinnad.ee

 

!Võimalus tellida näitusepõhist muuseumitundi  https://www.facebook.com/vanavoromaakultuurikoda/posts/3566206396776602

 


Euroopa muinsuskaitsepäevad

26 august, 2020

Retk läbi Võru koolilinna ajaloo

11.septembril  2020 kell 11

 

Võru linnale tuntust toonud ning ajalugu ja linnapilti mõjutanud koole tutvustaval jalutuskäigul räägime lugusid ja vaatame üle Saksa eraalgkooli, Võru Tööstustehnikumi, Võru Õpetajate Seminari ja veel mitmete koolide endised asukohad.

Retk algab kultuurikoja eest (Katariina allee 11, Võru), kus asus Võru koolilinnana kuulsaks teinud Krümmeri erakool-pansionaat.


Öös on aega!

26 august, 2020

Muuseumiöö 29.augustil  18 – 23

 

Muuseumisaalis näitus „AJA NÄITAJAD“ – uudistada saab muuseumikogus leiduvaid ajanäitajaid.

Galeriis näitus „HÄLLI KIIGUTAJA“ Eestlaste sünnilood 100 aasta jooksul- koostöönäitus Valga Muuseumiga.

Tegevustoas valmistame pin-hole kaamera, pildistame ja ilmutame.

Väikesed kellasepad saavad meisterdada toreda parkimiskella.

Leidke aega ja kohtumiseni muuseumiööl!


Uudiste arhiiv

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid

Videotutvustused

Vana-Võromaa Kultuurikoda