Tartlased saavad tutvuda Kagu-Eesti keraamikute loominguga

25 veebruar, 2021

  27.veebruaril avatakse Tartu Kunstimajas võrulaste poolt hea vastuvõtu leidnud Eesti kagunurgas tegutsevate keraamikute ühisnäitus “Rutiin või rituaal”.

Käsitöökeraamika – mõnus ja intiimne, muudab igapäevase koduse rutiini justkui meeliköitvaks rituaaliks. Söömine-joomine on igapäevased tegevused ning iga päev kasutatavad nõud peavad olema käepärased ja nauditavad. Mõtestatud, meile tähtsad ja meie nägu. Samuti on keraamiku tööprotsessis koht nii rutiinil kui rituaalil. Loomisrõõm on disaini lahutamatu osa.

Vähem oluline pole ka see kultuuriruum, kust keraamika on välja kasvanud ja millist visuaalset lugu tarbeesemed meile jutustavad. Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna emeriitprofessor Leo Rohlin on öelnud: „Hea tarbevorm, olgu selleks siis tarbenõu või vaas väärib samasugust lugupidamist nagu vabakunsti piirimail hõljuv taies. Seninähtu põhjal on just Kagu-Eesti keraamikud suutnud mitte ainult järgida, vaid ka uuendada ning isikupärastada sealset saviesemete valmistamise traditsiooni ning säilitada savi kui materjali võlu.“

Projekti  autor Jana Huul esitles näitust “Rutiin või rituaal?” esimest korda 20.11.2019-12.01.2020 Vana-Võromaa Kultuurikojas.

Kagu-Eesti aktiivsete savimeistrite tarbenõude ülevaatlikul näitusel osalevad: Helemall Maask, Signe Krigul, Meelis Krigul, Krista Nagel, Aivar Rumvolt, Karmen Kevvai ja Urve Konksi.  Näha saab ka projekti käigus valminud Lauri Nageli videofilmi, mis tutvustab näitusel osalevaid meistreid oma harilikus töökeskonnas.

Kuraatorid: Stella Mõttus, Urve Konksi, Jane Ansmann

Näituse mentor: Leo Rohlin

Film: Lauri Nagel

Graafiline disain: Anette Konksi

Täname: Eesti Kultuurkapital, Tartu Kunstimaja, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Klaasikunstnike Ühendus

 


 Vana-Võromaa päevapiltnikud kaante vahel

25 jaanuar, 2021

Vastne filmi- ja fotomehe Ago Ruusi koostatud raamat viib lugeja põnevale teekonnale Vana-Võromaal 19.saj teisest poolest kuni II Maailmasõjani tegutsenud fotograafide jälgedes. Lisaks nimekate ja ka vähetuntud päevapiltnike elulugudele leiab raamatust rohkelt fotosid, mis räägivad lugusid endisaja inimestest, loodusest ja linnapildist.

Fotograafia ja vana foto huviliste jaoks aitab see põhjalik trükis avada ukse Vana-Võromaa Kultuurikoja, samuti teiste Vana-Võromaa muuseumide fotokogude juurde.

Küsi raamatut kultuurikoja müügiletist!

 


Kunstnik, kes maalib saviga

25 jaanuar, 2021

Savi kui iidset ja põnevat materjali tutvustab alates jaanuarist kultuurikojas Jaanika Bahvali savimaalide näitus. Kunstniku harmoonilised ja huvitava tekstuuriga teosed kõnelevad vaatlejaga õrnalt sosistades ning pakuvad maaema põuest sündinuna tasakaalustavat ja rahu loovat energiat.

Jaanika Bahval ise tutvustab oma tegemisi alljärgnevalt: „Olen kunstnik, kes maalib saviga.

Savi jõudis mu ellu juba palju aastaid tagasi, kui sain savimaja omanikuks. Maalikunstiga hakkasin tegelema 2018. aastal. Püüdes leida oma stiili ja väljendusviisi, hakkasin proovima saviga maalimist. Savimaalid on savi valamise kunst, kus erinevad savid ja pigmendid reageerivad omavahel, luues abstraktse väljenduse.

Savi on iidne ja väga põnev materjal. Sellest saab vormida lõputult asju, alustades kohvitassist ning lõpetades suurte majadega. Seda võib nii nahale määrida kui ka sisse süüa. Samuti on võimalik sellega kauneid maale luua. Oma töödes kasutan Saviukumaja segusid ja värve.

Savi on minu jaoks nagu hingav elusolend. Savi kutsutakse ka maa nahaks, sest kõik, mis läheb savist läbi, saab uueks ja puhtaks. On savisid, milles olevat säilinud lausa algne loomisenergia, puhas informatsioon elu loomisest. Savi on info säilitaja ja salvestavate omadustega, seepärast püüan oma maale luua heas tundes ja kohalolus.“

Rohkem infot leiab ja Jaanika Bahvali teiste töödega saab tutvuda Instagramis ja Facebookis:

www.instagram.com/savimaalid

www.facebook.com/savimaalid

Näitus ootab vaatajaid Vana-Võromaa Kultuurikojas kuni 14. märtsini.


“Mööbel tuli külla”

25 jaanuar, 2021

Läbi haruldaste mööbliesemete jutustab näitus “Mööbel tuli külla” kohaliku talumööbli kujunemisloost Euroopa suurstiilide taustal. Restauraatorite Enn Tedre ja Pille Suurna käe alt läbi käinud mööbliesemed visandavad kujukalt eeskujusid, mis sageli pärinesid just mõisast ja kohalikust kirikuruumist.

Eesti taluarhitektuuri uurija Karl Tihase on öelnud, et kuigi talurahvas ei saavutanud erilist arengut interjööris, ei saa sama väita mööbli kohta. Kõik, mis mõisates ja sakste kodudes silma rõõmustasid – toolid, sohvad, kirjutuslauad – jõudsid aja jooksul ka jõukamatesse taludesse. Enne vabrikumööbli laialdast kasutuselevõttu meisterdasid talumehed oma mööbli ise või lasid need teha küla vilunuimal puutöömehel, kes seadis eeskujuks tolleaegse mõisa- ja linnamööbli. Nii jõudsid tuntud kunstistiilide mõjutused ka talutarre.

Näituse on koostanud Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Liis Serk ning mööblirestauraatorid Enn Tedre ja Pille Suurna, kelle kogust eksponeeritud mööbliesemed pärinevad.

Esmalt Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumi veskisse loodud näitus (2018) on olnud väljas veel Harjumaa Muuseumis (2019), Eesti Vabaõhumuuseumis (2019) ning Alatskivi lossi palvelas (2020).

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriisse jääb näitus 14.märtsini

 


Koolivaheajal muuseumis

30 detsember, 2020

Lapsed, kas te teate juba,

kes teeb nõnda palju tööd,

et ei puhka päeval ööl?

 

See Uno Leiese luuletus juhatab väikese vaataja muuseumi kellanäitusele, kus vaatamiseks on 133 eri aegadest pärit kella. Et näitus meelde jääks, saab ise endale kella meisterdada. Muuseumi poolt on töövahendid ja näidised.

Lisaks teeb kodukandi ajalooga tutvumise huvitavamaks mäng „Otsi! Leia! Avasta!“.

Tule koos sõbraga, õe või vennaga, ema-isaga, vanaema-vanaisaga! Kõigile jätkub muuseumis vaatamist.

Pikemalt saad lugeda https://vorumuuseum.ee/kulalisele/muuseumitunnid/

 


Kuraatorituurid näitusel „Paus“

30 detsember, 2020

Kuraatortuurid näitusel „Paus“!

Värvikas Eesti kunstnike ühisnäitus „Paus“ on avatud 24. jaanuarini. Hea võimalus tutvuda näitusega on 9. ja 23. jaanuaril, kus näituse idee autor ja koostaja Stella Lõhmus tutvustab pikemalt näitusel osalevaid kunstnikke, nende loomingut, näituse ideed ja oma valikuid.

Kuraatorituurid toimuvad 9. ja 23. jaanuaril kell 16:00.
Tuurile pääseb muuseumipiletiga.

Etteregistreerimine on vajalik, sest osalejate arv on piiratud.
Registreerida end: stella.mottus@wi.ee

 

 


Kultuurikoja kunstiaasta 2021

30 detsember, 2020

Kultuurikoja galerii pakub ka uuel aastal oma vaatajaskonnale elamusi eriilmeliste näitustega, mis hõlmavad kõiki kunstivaldkondi. Taas seisavad ees ka põnevad kohtumised kunstnikega ja töötoad. Olete oodatud!

29.01.–14.03.2021 – talumööbli näitus „Mööbel tuli külla“

Haruldaste mööbliesemete kaudu jutustab näitus „Mööbel tuli külla“ kohaliku talumööbli kujunemisest Euroopa suurstiilide taustal. Restauraatorite Enn Tedre ja Pille Suurna käe alt läbi käinud 19. ja 20. sajandist pärit mööbliesemed visandavad kujukalt mõisas ja kohalikus kirikuruumis nähtud eeskujusid. Koos saatetekstide ja eeskujufotodega avavad näitusel olevad esemed käsitööoskusi ja ilumeelt, mis kujundasid meie taluinterjööre 19. ja 20. sajandil.

29.01.–14.03.2021 – Jaanika Kerbo maalinäitus

Jaanika Kerbo savimaalid on harmoonilised, huvitava ja kutsuva tekstuuriga ning kõnelevad vaatlejaga pigem õrnalt sosistades. Need on maaema põuest sündinud kõrgema sagedusega teosed, milles on tasakaalustav ja rahu loov energia.

19.03.–02.05.2021 – Eesti Nukufilmi näitus

Nukufilm sai alguse 1957. aastal ja on seega vanim nukuanimatsiooni tootev stuudio maailmas. Nukufilm on aastate jooksul tootnud üle 200 filmi. Esindatud on kõik põhilised nukufilmi tehnikad: lamenukk-, ümarnukk-, objekti ja plastiliini animatsioon, piksillatsioon, 2D-animatsioon ja segatehnikad. Eesti Nukufilm toob Võrru nukke, filme ja põnevaid filmikaste.

15.05.–04.07.2021 – näitus „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim“

Kuraatorid on Jana Huul, Marje Taska ja Reet Varblane. Projekt on üles ehitatud liikumisele, teatepulga edasiandmisele. Teatepulk liigub Võrust Tartu kaudu Tallinna. Kütiorust Kadriorgu. Kontseptuaalselt väest läbi vaimu võimu juurde.

Võrus osalevad näitusel kunstnikud Anna Hints, Peeter Laurits, Ivo Lill, Elo Liiv, Raul Meel, Len Murusalu, Terje Ojaver, Villu Plink ja Silja Saarepuu, Uku Sepsivart, Sanne Sihm (Rootsi).

10.07.–29.08.2021 – Kadi Pajupuu ja Marilyn Piirsalu tekstiilinäitus

04.09.–17.10.2021 – Maarit Murka isikunäitus

Maarit Murka on üks tunnustatumaid Eesti noorema põlvkonna kunstnikke, olles peamiselt tuntud meisterlike fotorealistlike maalide autorina. Lisaks on Murka eksperimenteerinud installatsiooni, fotograafia, video jpm.


Rahulikke pühi!

22 detsember, 2020

  


Eesti kunstnike ühisnäitus “PAUS”

24 november, 2020

Alates 28. novembrist kuni 24. jaanuarini on kultuurikoja galeriis avatud Eesti kunstnike ühisnäitus „Paus“.

Aasta lõpp on aeg, kus vaatame tagasi ja meenutame kõike tehtut, kogetut ning soovime ja planeerime tulevat. Kas paus kannab?  Nii küsivad ligi 50  Eesti  kunstnikku, kes osalevad Vana-Võromaa Kultuurkoja galerii korraldataval näitusel.

„ Näituse teema kõnetas pea sadat kunstnikku, kes avaldasid soovi ühisnäitusel osaleda. Raske südamega pidime paljudele ära ütlema, aga lõpptulemus on seda väärt, sest väljas on kõige huvitavamad kooslused – kõrvuti seisavad noored ja vanad tegijad, mustvalged ja värvirikkad tööd ning paarikümne sentimeetrised ja kolmemeetrised teosed“, räägib kuraator Stella Mõttus.

Esitatavad  teosed on väga mitmekülgsed oma tehnikas ja käekirjas, näha saab  maali- ja fotokunsti, skulptuure ja graafikat. Teosed on valminud 2020 aastal.

Näitusel osalevad:

Aet Ollisaar, Anna Maquet, Anne Vasar, Anu Muiste, Eero Ijavoinen, Eva Elise Oll, Eve Kruuse, Evelyn Grzinich, Gertrud Kinna, Hannah Harkes, Hülle Haab, Ingmar Roomets, Ines Erlemann, Jaan Luik, Jaanus Eensalu, Joanna Kuusk, Juka Käärmann, Jüri Arrak, Kaia Otstak, Kairo, Kaisa Eiche, Kalli Kalde, Karin Paumer, Katrin Piile, Katrina Kolk, Kristel Sergo, Kärt Kross-Merilo, Lemme Haldre, Liina Salonen, Liisa Kruusmägi, Luise Greta Vilo, Mall Nukke, Mara Ljutjuk, Marju Must, Martti Ruus, Per William Petersen, Piret Kullerkupp, Piret Uibotalu, Sergei Inkatov, Sirje Petersen, Stefani Vissel, Taavi Oolberg, Tarmo Roosimölder, Tea Lemberpuu, Temuri Hvingija, Tiiu Übi, Toomas Kuusing ja Ursula Sõber.

Näituse kuraatorid Stella Mõttus, Jana Huul.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

 


“Hainatego”

23 november, 2020

Võru keele nädalaks valminud võru keele kujunemisloost väljapanekut tehes hargnes meie ees lahti ühe huvitava võrukeelse luuletuse lugu. Muuseumisse toodud paberite hulgas oli üks ilma autori nimeta võru keeles kirjapandud luuletus. Autorit taga otsides küsisime nõu Võru ajalehe juures väga pikalt töötanud ajakirjaniku Liina Valperi käest, kellele meenus sarnase sisuga proosalugu lehes. Töörahva Elu 1984. aasta viimasest lehest leidsimegi Piitre ehk Peeter Paapi pseudonüümi all kirjapandud võrukeelse loo. Selle nime all avaldas 1983-84. aastal võrukeelseid lugusid võrokene Heino Sikk (1933-1994), kes 1989. aastal algatas Eesti Raamatuühingu toetusel Lõuna-Eesti kultuurilehe Viruskundra ja oli selle toimetajaks kuni parvlaev „Estonia“ katastroofini 1994. aasta. Ajalehe materjale säilitatakse Dr. Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis ja Võrumaa muuseumis. Välja on antud ka samanimeline artiklite kogumik.

 

Hainatego

Oh ilm, oh ilmakõnõ kallis                                                                                                                                                                                                                                                             Sa mine ütskõrd põvvalõ                                                                                                                                                                                                                                                                 Sõs miiki saami uman kandin                                                                                                                                                                                                                                           Täisjõuga minnä hainalõ

Nii lätsimigi varra Perämäele                                                                                                                                                                                                                                                   Kõik: latsõ hobõnõ ja kari                                                                                                                                                                                                                                                               Ja tõsõs vanaesäle                                                                                                                                                                                                                                                                                 Jäi ainult pümme Mari

Mi vanaesä põdõsi                                                                                                                                                                                                                                                                             Jo kevädisest aost                                                                                                                                                                                                                                                                              Ja pümme Mari ütelgi                                                                                                                                                                                                                                                                     Tal surmahädä maost

Ja kui mii hainalt tagasi                                                                                                                                                                                                                                                            Tüüst vaivat pümmen jõudsõ                                                                                                                                                                                                                                                       Sõs vanaesä magasi                                                                                                                                                                                                                                                                           Ja hindä matmist nõudsõ

Mis tetä käärin hainaga                                                                                                                                                                                                                                                                 Kui vanaesä matta                                                                                                                                                                                                                                                                          Mis teemi talvõl karäga                                                                                                                                                                                                                                                                  Kui hainatego jättä?

Sõs vanaesä ilostõ                                                                                                                                                                                                                                                                       Linnu sisse panti                                                                                                                                                                                                                                                                               Ja veidikõnõ ikõti                                                                                                                                                                                                                                                                        Nink lätte mano kanti

Ja esä silmä vesitsõ                                                                                                                                                                                                                                                                             Ta õrnalt vette pandsõ                                                                                                                                                                                                                                                                     Ja rinna pääle hellaste                                                                                                                                                                                                                                                                        Ta hallõ kivve kandsõ

Sõs vanaesä linnu seen                                                                                                                                                                                                                                                              Lättee põhän jahtu                                                                                                                                                                                                                                                                           Nii latsõ kaugõlt haina seest                                                                                                                                                                                                                                                              Vaid julksi tedä vahti

Kui hainatego tettüs sai                                                                                                                                                                                                                                                                    Ja kuivalt paika pantus                                                                                                                                                                                                                                                                  Sõs esä hõigas imäle                                                                                                                                                                                                                                                                        Tii vanaesäle nüüd matus!

 


Uudiste arhiiv

Vaata ka

Siin on turvaline
Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid

Videotutvustused

Vana-Võromaa Kultuurikoda

Vaata ka: