Vaata ka
Toomas Kuusingu isikunäitus “Harilikud Maailmad”
13 mai, 2025
Reedel, 16. mail kell 17 avaneb Toomas Kuusingu isikunäitus “Harilikud Maailmad” Võrumaa Muuseumi galeriis (endise nimega Vana-Võromaa Kultuurikoda). Näitus jääb avatuks kuni 29. juunini K-P 10-18.
„Maailmas, kus me elame, ei ole enam üldkehtivat tõde ning ei ole ka alust tegelikkuse ja väljamõeldise eristamiseks. Reaalsuse ja fiktsiooni tasakaal on muutunud. Me elame hiiglaslikus pildis. Kunstnikul on üha vähem tarvis oma teosele sisu leiutada. Fiktsioon juba eksisteerib.“
Võrumaa Muuseumi galeriis esitleb kunstnik oma värskemat graafika- ja maaliloomingut, mis on sama pealkirja alt mõtteliseks jätkuks kesksetele huviliinidele tema viimase pea kahekümne aasta loomingus.
Toomas Kuusing (s. 1976) on Kagu-Eesti kunstnik, ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide eriala (BA, 2005). Ta tegeleb maali, graafika ja tegevuskunstiga ning kuulub alates 2001. aastast rühmitusse Non Grata, olles osalenud performance’ite ja näitustega üle maailma. Alates 2002. aastast on ta esinenud nii isiku- kui grupinäitustega paljudes riikides, sealhulgas Eestis.
Näituse kujundaja: Martti Ruus
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Võru linn.
Muuseum sai endise nime tagasi
8 mai, 2025
Kreutzwaldi ja Katariina tänava nurgal aadressil Katariina allee 11 asuv hall muuseumihoone kannab 8. maist 2025. aastal taas oma vana nime – Võrumaa Muuseum.
Tosin aastat oleme toimetanud Vana-Võromaa Kultuurikoja nime all. Nimi ei pidavat küll meest rikkuma, aga maailmas, kus kõigil on kiire ja otsinguid tehakse nime põhjal, on hea, kui nimi on lihtne, meeldejääv ja arusaadav. Eelkõige peab ta peegeldama sisu. Kogukonnamuuseumina tegutsedes on külastajal ja uurijal meid Võrumaa Muuseumi nimega kergem otsida ja üles leida. Meil omakorda lihtsam, kui me ei pea selgitama, miks kultuurikojas kogutakse, hoitakse ja tutvustatakse Võrumaa ajalugu ja kultuuri. Meie olulisim väärtus on hoidlates säilitatavad rohkem kui 60 000 museaali, mis on Võrumaa eluolu uurimise peamised allikmaterjalid. Püsinäitusel saab hea ülevaate Võrumaa ajaloost alates kiviajast kuni 20. sajandi keskpaigani. Näha võib Kääpa, Villa, Tamula jt asulakohtadest pärinevaid arheoloogilisi leide ning etnograafilisi esemeid. Võrumaa ja Võru linna hilisemaid ajajärke kajastavad talutare, rätsepa- ja kingsepatöötuba, orelimeistrite Kriisade ja lõõtsameistri Teppo nurk, Võrumaa kaheksa kihelkonna rahvarõivaste ja võru keele ajaloo tutvustus, metsavendade punker koos Võrumaa metsavendi tutvustava väljapaneku ning Võru noortekolonni lugu tutvustav stend. Muuseumi kunstigaleriis korraldatakse nagu ikka vahetuvaid näitusi, raamatukogus kohtumisi jm üritusi ning muuseumitunde lastele ja noortele.
Eri aegadel on muuseum kandnud teisigi nimesid. 1961. aastal moodustati Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis Aleksander Krulli eestvedamisel kodulooline kogu, millest 1966. a sai filiaal – Võru Koduloomuuseum. 1994. aastal muudeti nimi Võrumaa Muuseumiks. Aastatel 2013 kuni 2025 kandis muuseum Vana-Võromaa Kultuurikoja nime.
Muuseumipiletite laenutus
5 mai, 2025
Nüüd saab Võru linnas asuvaid muuseume külastada raamatukogust laenatud muuseumipiletiga!
Alates 2. maist 2025 saab Võrumaa Keskraamatukogu III korruse kojulaenutuse letist laenata Võru linnas asuvate muuseumide ühispiletit, millega saab külastada Võrumaa Muuseumi (Katariina allee 11, Võru linn) ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi (Kreutzwaldi 31 Võru linn).
Võrumaa Muuseumi ühispileti laenamiseks vajalik info on järgmine:
- peab olema Võrumaa Keskraamatukogu registreeritud kasutaja;
- muuseumipileteid laenutatakse Võrumaa Keskraamatukogu (Jüri 54 Võru linn) III korruse kojulaenutuse letis raamatukogu lahtiolekuaegadel;
- korraga saab laenata 1 muuseumipileti (üksikpileti või perepileti*);
- pileti saab laenata 7 päevaks kord kvartalis, laenutustähtaega pikendada ei saa;
- piletiga saab külastada muuseumide püsiekspositsiooni ja näitusi;
- palume tagastada muuseumipilet raamatukogu III korruse kojulaenutusse (piletit ei tohi tagastada raamatute tagastuskasti!) .
Piletite saadavust palume kontrollida eelnevalt e-kataloogist RIKSWEB, sisestades otsingusõna “muuseumipilet”.
*Perepilet – kuni kaks täiskasvanut ning ühe pere alaealised lapsed.
Kunstigaleriis on Johannes Luige isikunäitus
29 aprill, 2025
11. maini on veel võimalik muuseumi kunstigaleriis vaadata Johannes Luige isikunäitust. Väljapanekus „Mõeldes jõgedes“ on kokku saanud Johannes Luige uued ja vanad tööd, moodustades terviku. Näitusesaalist on saanud müstiline ja küsimusi tekitav paik ning muusik Maarja Nuut on loonud selle tarvis saateheli, mis on justkui mõttemüra meie sees. „Mõeldes jõgedes! Mõtted nagu jõed koonduvad. Läbistavad pea ja suruvad end tömbiks aju poolte vahele. Lapsena nägin jõgesid teistpidi. Laiem osa tundus nagu algus. Tüvi. Ja sealt kõik lähtub,“ kirjeldab kunstnik oma mõtteid.
Luik on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ja Belgia LUCA kunstikooli magistrantuuris. Skulptori ja installatsioonikunstnikuna on ta pälvinud kahel korral noore skulptori preemia ja korra Adamson Ericu stipendiumi.
Johannes on teist põlvkonda kunstnik: tema isa on tunnustatud skulptor Jaan Luik.
Fotod: Andres Treial
Toomas Kuusingu „Harilikud maailmad“
29 aprill, 2025
- mail kell 17 avab graafik ja maalikunstnik Toomas Kuusing muuseumi kunstigaleriis isikunäituse „Harilikud maailmad“, kus esitleb oma viimaste aastate loomingut, milles on lavastatud meid ümbritsev reaalsus. Näitusel on väljas õlimaalid ja graafilised linoollõiked, Võrus eksponeeritakse neid esmakordselt.
„Maailmas, kus me elame, ei ole enam üldkehtivat tõde ega ole ka alust tegelikkuse ja väljamõeldise eristamiseks. Reaalsuse ja fiktsiooni tasakaal on muutunud. Me elame hiiglaslikus pildis. Kunstnikul on üha vähem tarvis oma teosele sisu leiutada. Fiktsioon juba eksisteerib,“ ütleb kunstnik selgituseks.
Jüri Arrak lendab taevas, 2024
Toomas Kuusing on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia. Alates 2002. aastast on ta esinenud isiku- ja grupinäitustega paljudes riikides, sealhulgas Saksamaal, Prantsusmaal, USA-s ja Lõuna-Koreas. Tema teoseid leidub Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogus, samuti mitmes välismaa kunstikogus. Ta on illustreerinud ka raamatuid, nende seas on näiteks võrukeelne „Kalevipoeg“, ja pälvinud kunstipreemiaid, näiteks sai 3. koha rahvusvahelisel Kaunase graafikabiennaalil 2023. aastal.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Võru linnavalitsus.
Lood ja leiud Lõuna-Eestist
29 aprill, 2025
Kolmapäeval, 14. mail kella 16–18 toimub muuseumis koostöös Muinsuskaitseametiga arheoloogiahuvilistele mõeldud infopäev, kus tutvustatakse, mida uut on viimastel aastatel Lõuna-Eesti ajaloo kohta teada saadud hobiotsijate ja teiste tähelepanelike inimeste kaasabil.
Erilisust lisab pärastlõunale vaid üheks päevaks üles seatav näitus aaretest. Näha saab Muinsuskaitseametisse jõudnud ning Tartu ja Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogudes hoiul olevaid värskemaid Lõuna-Eesti arheoloogilise leide.
Võrumaa muuseumi maikuu staarmuseaal on Bostoni tüüpi tiigelpress
29 aprill, 2025
Muuseumi püsinäitusesaalis on aastaid vaatamiseks väljas olnud trükipress, mida kasutati trükikojas Täht viimati eelmise sajandi kuuekümnendatel aastatel. Press oli üks esimestest seadeldistest, mis eelmise sajandi teisel aastakümnel trükikojale soetati. Selle abiga on ilmavalgust näinud hulk väiketrükiseid: kutse- ja nimekaardid, reklaam- ja lendlehed, pakendid. 1941. aasta 1. mai tähistamisel oli trükimasin veoautol ning sellel trükkis Tähe trükitööline Elmar Rood lendlehti, mida samas demonstrantide hulka loobiti.
Käsipressi tööpõhimõtte töötas välja J. Golding umbes 1850. aastal Bostonis, sellest ka pressi nimi. Bostoni plaat koosneb fikseeritud vertikaalsest alusest, millesse sisestatakse trükivorm. Trükiplaat pöörleb ümber võlli ja surutakse trükkimisel vastu trükivormi või vundamenti. Kogu asja liigutab käsihoob tiigli vasakul küljel. Parema käega sisestab trükkal paberi. Kui hooba kasutatakse, võtavad rullid trükivärvi pöörlevalt tindiplaadilt ja kannavad selle seejärel trükivormile. Tegu on ühe levinuma trükimasinaga.
Muuseumi trükipress pole enam töökorras. Puuduvad värvirullid, samuti pole muuseumi jõudnud klišeesid, tekstiladu ega kirjagarnituure. Siinkohal kutsumegi praegusi ja endisi võrukaid kaasa mõtlema, ehk on kusagil veel alles trükitöödel kasutatud tähti-plaate või muid töövahendeid. Võrumaa muuseum on tänulik, kui maikuus koostatavale Võrumaa trükikodade näitusele jõuab nimetatud trükipressi kõrvale huvitavaid esemeid lisaks. Ootame teie teavet: info@vorumuuseum.ee
Kauneid pühi!
16 aprill, 2025
Sel nädalal oleme avatud kolmapäeval, neljapäeval ja laupäeval kella 10-18.
Pühadepostkaart 1930. aastatest Võrumaa Muuseumi kogust (VK 3636:3).
Metsavendade elust Saaremaal ja Võrumaal
28 märts, 2025
Maikuuni on Vana-Võromaa Kultuurikojas üleval Saaremaa Muuseumi rändnäitus „Elu piimanõus“, mis toob rahva ette haruldase kogu Saaremaa metsavendadele kuulunud esemeid. Näitust „Elu piimanõus“ saab vaadata muuseumi kolmanda korruse saalis, kõrvuti püsinäituse Võrumaa metsavendadele pühendatud osaga. See annab hea võimaluse kaht näitust kõrvutada ning erinevuste ja sarnasuste üle mõelda.
Saaremaa metsavendade esemed olid peidetud maasse kaevatud piimanõudesse ja tänu sellele on säilinud meie päevini. Piimanõud koos esemetega annetas Saaremaa Muuseumile metsavendluse uurija Mati Vendel. Peidikuna kasutatud 40-liitrilised metallist piimanõud sisaldasid kõike eluks tarvilikku, alustades prillidest, tulemasinatest ja meditsiinitarvikutest ning lõpetades isamaaliste luuletuste ja metsas tehtud ülesvõtetega. Sellised peidikud olid Saaremaa metsavendade seas üsna levinud ja kasutamiseks äärmiselt mugavad: esemed säilisid ilmastikukindlas nõus suurepäraselt ning neile ligipääsuks piisas maskeeritud kaane avamisest.
Näituse kuraator ja kujundaja on Taniel Vares, tekstid on kirjutanud Garel Püüa, esemetega seonduvaga tegeles Priit Kivi ja planšetid on kujundanud OÜ Logolife.
Johannes Luige isikunäituse “Mõeldes jõgedes” avamine
24 märts, 2025
Väljapanekus „Mõeldes jõgedes“ uuritakse loomeprotsessi, keskendudes idee tekkimisele, selle arenemisele ja lõpuks vormumisele. Idee ei sünni vaakumis ega ilmuta end hetkega – see võtab kuju katsetuste, materjalidega töötamise ja otsingute käigus. Näituseruum on jaotatud eri etappideks: algus, protsess ja tulemus. Teosed ei ole isoleeritud, vaid suhestuvad omavahel, moodustades installatsiooni, kus piirid visandi ja valminud töö vahel hajuvad.
Näituse üks keskseid metafoore on idee kui tuli – see ei süti iseenesest, vaid vajab süüdet ja hapnikku, pidevat tööd ja suunamist. Samuti võib ideede tagaajamist võrrelda müütilise jahtimisega: ka idee ei ole alati kergesti tabatav ja võib protsessi käigus muutuda või kaduda. Küsimus pole ainult tulemuses, vaid ka selles, et loomeprotsess ise võib olla väärtuslik. Kas kunst on ainult lõpptulemus või ka protsess, mille kaudu see sünnib? Näitus julgustab vaatama loometööd tervikuna – mitte ainult valmis objektina, vaid kui dünaamilist süsteemi, mis areneb ja muutub.
Johannes Luik (1988) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni- ja skulptuuriosakonna ning omandanud Belgias LUCA kunstikoolis magistrikraadi kaunite kunstide erialal. 2018. ja 2019. aastal pälvis Luik noore skulptori preemia ja 2020. aastal tunnustati teda Adamson-Ericu stipendiumiga.