Vaata ka
Näitus „Arheoloogilised välitööd Eestis 2023“ jõuab Võrru
2 detsember, 2024
5. detsembril avame Eesti Arheoloogide Liidu rändnäituse, mis tutvustab 2023. aastal tehtud olulisemaid arheoloogilisi välitöid.
Muinsuskaitseameti andmetel toimus Eestis möödunud aastal 230 arheoloogilist uuringut. Tänavusel näitusel tutvustatakse neist 19, mille hulgas on nii matmispaikadel, muinas- ja keskaegsetes linnustes, asulakohtades kui ka kesk- ja uusaegsetes linnades ning merel tehtud uuringud.
Lisaks plakatitele on näitusele välja pandud põnevamad esemeleiud, mis möödunud aastal Võrumaalt arheoloogiakogudesse on jõudnud. Plakatil oleva röntgenfoto Loosi külakalmistult väljakaevatud tagapõllest tegi Ragnar Saage. Tagapõlle säilitatakse Tartu Ülikooli arheoloogiakogus ja seda saab vaid veidi enam kui kuu aega Võru näitusel imetleda. Näitus jääb avatuks 12. jaanuarini.
Postrite autorid on arheoloogid ise, sisutoimetajad olid Arvi Haak Tartu Linnamuuseumist ja Ulla Kadakas Eesti Ajaloomuuseumist. Tekstid on keeleliselt üle vaadanud Hille Saluäär ning kujundustöö on teinud Jaana Ratas. Näituse valmimist toetasid taas Eesti Kultuurkapital ning arheoloogiaettevõtted Arheoloogiakeskus, OÜ Arheograator, OÜ Arheox ja OÜ Muinasprojekt.
Klaasikunstnike ühisnäitus VIDEVIKUTSOONIS
30 november, 2024
Valgusele pühendatud näitus
aasta kõige pimedamal ajal 6.12.2024 – 2.02.2025
kunstnikud: Sofi Aršas, Kairi Orgusaar, Kati Kerstna
külalisena: Erki Kannus
Näituse avamine 6.12 kell 17.00
Näitusel on klaasinstallatsioonid, heli, valgus, liikumine. Kõiki näitusel osalevaid kunstnikke ühendab lisaks materjali peenkasutusele ka kirg valguse ja liikumise vastu.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Loe pikemalt https://vorumuuseum.ee/kulalisele/naitused/
Võrolõ jõudsõ näütüs „Elo piimäkarran“
30 oktoober, 2024
10. rehekuust om Vana-Võromaa Kultuurikuan vallalõ Saarõmaa Muusõumi näütüs „Elo piimäkarran“. Näütüs tuu rahva ette esierälidse kogo asjust, miä umal aol olli Saarõmaa mõtsavelji uma. Vällä omma pantu 40-liitrilidse piimäkarra ja tuu, miä näide seen oll: egäpäävädse tarvilidsõ asa alatõn prillest, pabirossõst, tulõmassinist, jalgpöörä tagavarajuppõst, patareilampõst, pildimassinist, rõivist ja lõpõtadõn esämaaliidsi luulõtuisi ja mõtsan tett
üisi piltega. Säändse käkmiskotussõ olli Saarõmaa mõtsavelji jaos küländ tavalidsõ ja käeperädse: asa püssü ilmakimmän anoman väega häste ja näide kättesaamisõs oll vaia õnnõ ärkäkit kaas vallalõ tetä.
Edimäne piimäkard löüti 1970. aastidõ lõpun. 2016. aastaga lehekuun löüti üts piimäkard Purtse külä kandin mõtsakükkämisel. Ülejäänü eri aol löütü karra andsõ muusõumilõ 2021. aastagal Saarõmaa mõtsavelji pühendünü uurja Vendeli Mati. Täämbädses om Saarõmaalt löütü 10 mõtsavelji käküssis pruugitu piimäkarda. Taad või pitä Saarõmaa umaperäs, selle et Maisõmaa-Eestin omma säändse asa väega harva.
Näütüse kokkopandja ja kujondaja om Varese Taniel, teksti kirot Püüa Garel, asju uursõ Kivi Priit ja kõik plakati kujond Logolife.
Mida näge kolmõ ussõga tarõn
30 oktoober, 2024
Vällävaliminõ om sündünü varrõmb välläarõndõduidõ mõttidõ põhjal, miä tegüsivä jo Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi jaos esiumanäütüisi valmistamisõ man. Kõik kolm luujat omma tii iin umaette näütüisiga, ütine um näil tuu, et uman luumisõn omma nä vaba ja vahtsõndusõmiilse, a samal aol huul egäüts näist uma validu eräala pruugõst ja perändüsest.
Mare Kelpmani näütüse nimi om „Värvikuud“. Siin saava külälise är nätä, kuis tüütäs Eesti üts kitetümb rõivamoodutaja ja miä tege timäst tuu, kiä tä om. Mare Kelpman om pistü pandnu hindä nimega kaubamärgi kelpman textile ni tuu läbi näütäse harilik koet villanõ sali, pliid ja mäntli vällä nii, nigu olõsi seo ilma aig näide jaos luudugi.
Raili Keiv tekk näütüse „Tarõ”, kohe tä valõ Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi korjusõst vällä umamaa savitüükunstnikkõ anoma, miä päämädselt omma peri 1960.–1980. aastist ja saanu jo moodutuskunsti klassikas, ja pand nuu kokko hindä luuduga, et sündünü midägi vahtsõt ja üle ao küündüjät.
Tanel Veenrel om näütüs „Sinihabõna“. Edimäst kõrd omma siin vällä pantu maski, midä seo ehtekunstnik ja mitmõl alal teküs moodutaja om valmis saanu nii kümne viimädse aastaga sisen. Veenre maski omma vällä kasunu moeetendüisi jaos luuduist manopannussist ja näid muutva mõokambas nigu tõõsõst maailmast peri kildakõsõ.
Esiumanäütüse tetti edimält vallalõ Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi gallõriin:
Mare Kelpman, „Värvikuud“ 3.06.–11.09.2022
Raili Keiv, „Tarõ“ 21.01.–2.04.2023
Tanel Veenre, „Sinihabõna’“ 16.06.–24.09.2023
Näütüse kokkopandja: Ketli Tiitsar (ETMM)
Näütüse kujjosäädjä: Tõnu Kalpus
Graafilinõ moodutaja: Tuuli Aule
Näütüst tugõva Eesti Kultuurkapital, Trendwood, Võru Kannel, EMPAK.
Loe pikemalt https://vorumuuseum.ee/kulalisele/naitused/
Eesti disain Vana-Võromaa Kultuurikojas
16 oktoober, 2024
Vana- Võromaa Kultuurikoja galerii esitleb valikut Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) näitusteprogrammist:
Näituse avamine toimub 18.10 kell 18.00
Näitus „Tuba kolme uksega “ koondab Eesti kaasaegse tarbekunsti ja disainiga tegelevate ja silmapaistvalt valdkonna arengusse panustanud autorite loomingu unikaalseks koosluseks. Valik avab vaatajale sümboolselt kolm ust, ühe iga autori isikupärase loomingu juurde, lähtudes nende ETDM-is toimunud isikunäituste ettevalmistamisel väljaarendatud ideedest: Mare Kelpman „Värvikood“, Raili Keiv „Tuba“ ja Tanel Veenre „Sinihabe“. Kõiki kolme autorit ühendab loomingus sõltumatus ja uuenduslikkus, mis samaaegselt on seotud traditsioonide ja eriala pärandiga.
Näituste esmaesitlused toimusid ETDM-i galeriis, 2022–2023 aastatel.
Näitus Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis jääb avatuks 1. detsembrini.
.
Ahti Seppeti isikunäitus „Taevas ja maa“
30 september, 2024
Foto: Andres Treial
Kuni 13. oktoobrini saab kultuurikoja galeriis veel vaadata Ahti Seppeti eriilmelist loomingut tutvustavat näitust „Taevas ja maa“: eksponeeritud on maal, graafika, skulptuur. Kunstnik loodab, et see, mis on pakkunud esteetilist rahuldust ja naudingut talle endale, pakub seda ka vaatajale.
Sügisesed muuseumitunnid kultuurikojas
30 september, 2024
Foto: Enn Praks
Vana-Võromaa Kultuurikoda on liitunud kultuuriministeeriumi toetusmeetmega „Kultuuriranits“, mis võimaldab külastada õpilastel kooliõppe osana muuseumi, teatrit, kino. Nüüd sügisel ootab kultuurikoda sobivalt hooajaga haakuvatesse muuseumitundidesse: „Sügise nägu“, „Mets ja puu inimese elus“ ja „Mihklipäevaks loomad lauta“. „Kultuuriranitsa“ meede hõlmab põhikooli 1.–9. klasse, et iga selles vanuses õppur saaks õppeaastas vähemalt ühe kultuurikogemuse.
Võrru jõuab rändnäitus „Elu piimanõus“
30 september, 2024
Alates 10. oktoobrist on Vana-Võromaa Kultuurikojas avatud Saaremaa Muuseumi rändnäitus „Elu piimanõus“, mis toob rahva ette haruldase kogu Saaremaa metsavendadele kuulunud esemeid. Näitusel saab näha 40-liitrilisi metallist piimanõusid ja nende sisu: tarbeesemeid alustades prillidest, tulemasinatest ja meditsiinitarvikutest ning lõpetades isamaaliste luuletuste ja haruldaste metsas tehtud ülesvõtetega. Sellised peidikud olid Saaremaa metsavendade seas üsna levinud ja kasutamiseks äärmiselt mugavad: esemed säilisid ilmastikukindlas nõus suurepäraselt ning neile ligipääsemiseks piisas maskeeritud kaane avamisest.
Esimene piimanõu leiti 1970. aastate lõpul. 2016. aasta mais avastati piimanõu Purtse küla kandis metsaistutamisel. Ülejäänud eri aegadel leitud nõud andis muuseumile 2021. aastal üle Saaremaa metsavendluse uurimisele pühendunud Mati Vendel. Teadaolevalt on Saaremaalt praeguseks leitud kümme peidikuna kasutatud piimanõud. Seda võib pidada Saaremaa eripäraks, sest Mandri-Eestis on sellised leiud märksa haruldasemad.
Näituse kuraator ja kujundaja on Taniel Vares, tekstid on kirjutanud Garel Püüa, esemetega seonduvaga tegeles Priit Kivi ja planšetid on kujundanud OÜ Logolife.
Ahti Seppeti kunstnikutuur isikunäitusel “Taevas ja maa”
13 september, 2024
19. septembril kell 17.00 tutvustab kunstnik Ahti Seppet oma isikunäitust “Taevas ja maa”. Kunstnikutuur aitab paremini mõista näitust, mis on tekitanud erinevaid tundeid.
Sissepääs majapiletiga.
Kolmeosalise näituse üht osa – „Raskolnikov“ – on ehk lihtsam mõista ja hoomata nendel vaatajatel, kes on lugenud Dostojevski romaani „Kuritöö ja karistus“. Seoses sõjaga Ukrainas tundub kuritöö ja karistusega seotud teema eriti aktuaalne. Saab ju loominguga tegeldes liikuda mõttes ruumipunktidesse, mis ajaliselt-kauguselt kättesaamatud. Sellele aitavad kaasa tänapäevased infovood, mis toovad välja ka meie oma poliitikute edevuse, ärimeeste ahnuse, valitseva kurjuse varjatud ja nähtavad mõjud. Eksponeeritud on graafika, maal, skulptuur.
Näituse teise osa moodustavad reljeefsed loodusmaalid ühisnimetajaga „Taevas ja maa“ ning nendes töödes arutleb kunstnik selle üle, mis õigustus on kunstiga tegelemisel. Seppeti enda jaoks on selleks töö huvitavus ja ta loodab, et see, mis on pakkunud esteetilist rahuldust ja naudingut tegijale, pakub seda ka vaatajale.
Väljapaneku kolmandas osas „Ehe kui väikevorm“ kutsub kunstnik kaasa mõtlema skulpturaalse väikevormi – ehte üle. Näitusel eksponeeritud ehete loomiseks on Seppet saanud inspiratsiooni hiina, jaapani ja korea kultuurist, põhilise innustuse loometööks on andnud aga ikkagi naine.
Ahti Seppet (snd 1953) on lõpetanud Tartu Kunstikoolis puidu kunstilise kujundamise eriala. Ta on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujurite Ühenduse ja grupi Para liige. Skulptuuris on tema lemmikmaterjaliks pronks, alumiinium, puu, keraamika ja paber. Teda on loojana kõnetanud nii ajas ja ruumis muutuvad sotsiaal-poliitilised kui ka igavikulised teemad.
Ta on esinenud näitustel Eestis, Saksamaal, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Ungaris, Prantsusmaal, USAs ja Venemaal. Teda on tunnustatud Kristjan Raua, Ado Vabbe ja Anton Starkopfi preemiaga.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
-
- Ahti Seppet, fotod: Andres Treial
Võru linn vanadel postkaartidel
29 august, 2024
Mõtte vanad postkaardid uuesti välja anda andis muuseumile Võrumaa Keskraamatukogu direktriss Inga Kuljus. Meie haarasime sellest kohe kinni, sest ilu on jagamiseks.
Eelmise sajandi algul oli levinud kena komme oma perele, sõpradele ja tuttavatele peale õnnitluste ka tervituspostkaarte saata. Postkaartide trükkimine oli populaarne. Ka Võrus hakkasid ettenägelikud ärimehed nagu magister F. Kestner (Võru rohu- ja värvikauplus) ja raamatukaupmees Walter von Gaffron oma kulu ja kirjadega postkaarte välja andma. Enamik neist trükiti algul Riias või Stockholmis. Veidi hiljem asusid postkaarte kirjastama ka Peeter Samuel Songi, Johannes Semmi ja Eesti kirjastusühisuse Täht kirjastus. Ka trükkima hakati kaarte Võrus.
Võru muuseumi kogus on omajagu vanu linnavaateid. Nendes piltides on talletatud linna ajalugu ja ilu. Teadmine, kui palju hoolt ja armastust on eelkäijad meie linna pannud, ärgitab ehk meidki pingutama. Et omakorda meie järeltulijatel oleks põhjust ahhetada: küll see maja oli kaunis – teeks ta taas korda!
Valiku tegemine, millised postkaardid uuesti välja anda, on alati subjektiivne. Meie lähtekohad: 15 postkaarti, kõik Võrumaa Muuseumi kogust, kõik värvilised, 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest, et need oleksid Võrule olulised kohad ja hooned ning muidugi, et need oleksid kaunid.
Uuesti said postkaardiks vaated Tamula järvele ja Tamula järvelt linnale, 19. sajandi lõpu promenaadi ja pargi vaade, vaated mõlemale Võru peatänavale – Georgi ehk Jüri ja tollasele Riia (1908–1923), praegusele Kreutzwaldi tänavale, Tartu poolt linna sissesõidul olevale Villa Unterwaldtile, muidugi Võru Katariina kirikule ja turuplatsile. Mõned postkaardivaated näitavad linnaruumi muutumist, teised jälle selle samaks jäämist. Nii on taas postkaardil peaaegu muutumatuna säilinud Kreutzwaldi maja. Täiesti muutunud on vaade kunagisele Krümmeri koolihoonele, linna omaaegsele uhkeimale kivihoonele, mida enam ei ole. Praegu asub sellel kohal Võrumaa muuseum. Samuti pole meie linnaruumis enam Kandle seltsimaja, mis ehitati 1899. aastal arhitekt Johann Rattuse projekti järgi ja 1962. aastal lammutati, et anda võimalus uuele. Veel on postkaardil vaade vaksalile ning omaaegne gümnaasiumihoone Jüri tänaval.
Need huvilised, keda ilusast pealispinnast enam huvitab museoloogiline vaatenurk, saavad postkaardi tagaküljel oleva kogunumbri järgi selle muis.ee keskkonnas üles otsida. Seal avaneb kogu postkaardi lugu: olemas on tagakülg koos saatjate tekstide, adressaatide, postmarkide, postitemplite ja kõige muu selle juurde kuuluvaga.
Postkaardikomplekti väljaandmist rahastasid Võru Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp ja Võru Instituut. Komplekti kujundas Seri Disain. Soetada saab neid muuseumist Katariina allee 11.
Võru linna 240. sünnipäeva aastal tahame inspireerida kõiki saatma postkaarte samalaadse kauni tervitusega, nagu P. Arrak 17. augustil 1923 lähetas Võrust Suure-Jaani alevi Thomsoni majja preili Thomsonile. See kõlas nii: „Tervisi ilusama järve kaldalt ja ilusamast Eesti linnast!“
Et selliseid postkaarte palju teel oleks!