Hälli kiigutajad

14 august, 2020

Alates 14. augustis saab Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis vaadata Valga Muuseumi poolt koostatud näitust „Hälli kiigutajad“.

Valga muuseumi töötaja Marju Rebane koos Pikne Kama, Marit Külvi ja Kristel Põldmaga said tõuke Valga kogukonna õiglustunnet riivanud otsusest- sulgeda Valga Haigla sünnitusosakond 2018.a.

Näituse koostajad  süvenesid sünnituse ja laste kasvamisega seotud pärimusse ja koostasid näituse,  „Hälli kiigutaja“, mis kutsub kaasa mõtlema ja rääkima kõiki, kellel on huvi eesti rahva sünnilugude vastu. Näituse autorid  koostasid sünnipärimuse kogumiseks küsimustiku ja tegid üleskutse kogumaks esemeid, mis on seotud raseduse, sünni ja lapse kasvatamisega. Koguti lisaks vanemale teabele ka jutte ja esemeid nõukogude ajast ja tänapäevast, et saadud tulemusi võrrelda ERM-is säilitamisel olevate materjalidega. Nii saadi analüüsida, kuidas sünnitusega seonduv on viimase 100 aasta jooksul muutunud.

Näitus toob vaatajateni läbilõike sünnilugudest, lastele lauldud regilauludest ja laste sünni ning kasvamisega seotud esemetest, mis  pärinevad viimasest sajandist, keskendudes ajas muutuvatele arusaamadele sünnitusest ja lastekasvatamisest. Eksponaatideks on Eesti Rahva Muuseumi,  Valga, Võrumaa ja teiste kohamuuseumide  kogudes olevad esemed – titemütsid, -tekid, -pluusid, pudipõlled, sokid, hällid, mida täiendab emotsionaalne sõnaline materjal videol, laulukatked helikandjatel, mälestused paberil ja fotodel. Kajastatud on eri põlvkondade sünnilood ja mälestused.

Iga rahva ja rahvuse püsimise tagab häll – hoolitsemine pere, suguvõsa ja rahva hälli eest. Näitusega soovitakse austada emadust, isadust, ämmaemandaid, hällide valmistajaid, titeteki kudujaid ja hälli kiigutajaid ning säilitada infot sünniga seotud kombestikust tulevastele põlvkondadele.

Näitus jääb avatuks 4. oktoobrini


“lahtiÜhtimine”

9 juuli, 2020

19.juunist – 9. augustini on Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis avatud näitus „lahtiÜhtimine“

Kuraatorid kutsusid näitusest osa võtma ühe perekonna erinevate põlvkondade kunstnikke ja palusid valida esitlemiseks neid enim kõnetanud teose oma vanemate või laste loomingust. Oli ka kunstnikke, kes otsustasid tulla näitusele ühisteosega

Näitusesaalis kohtuvad emad ja tütred Eve Kase ja Anna Kaarma, Mall Nukke ja Regina-Mareta Soonsein, Kai Koppel ja Mara Ljutjuk, Malle Leis ja Sandra Jõgeva. Oma teosed on esitanud isad ja pojad Jaan Luik ja Johannes Luik, Vilen Künnapu ja August Künnapu, Lemming Nagel ja Karl-Kristjan Nagel, Aleksander Suuman ja Imat Suuman, Andrus Kasemaa ja Markus Kasemaa, aga ka ema ja poeg Ulvi Haagensen ja Aksel Haagensen ning vanaisa ja lapselaps Peeter Mudist ja Johanna Mudist.

Kui palju on ühist erinevate põlvkondade loojate vahel, millega nad üksteist täiendavad või millega eristuvad, saabki näha näitusel.

Fotol näituse kuraatorid  Reet Varblane, Jana Huul ja kunstnik Mara Ljutjuk näituse avamisel.

Vaata rohkem pilte näitusest  kodulehe galeriist.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital


“lahtiÜhtimine”

16 juuni, 2020

19.juunist – 9. augustini on Vana-Võromaa kultuurikojagaleriis avatud näitus  „lahtiÜhtimine“

Suvenäitus  osutab erinevate põlvkondade kunstnike dialoogi abil tõsiasjale, mida argielus kiputakse unustama: kui palju tuge pakub suhtlemine oma lähedastega. Näituse mõte tuli eriolukorra karmist reeglist, kus nii loomulik laste, vanemate ja vanavanemate suhtlemine oli takistatud.

Kuraatorid kutsusid  näitusest osa võtma ühe perekonna erinevate põlvkondade kunstnikke ja palusid valida esitlemiseks neid enim kõnetanud teose oma vanemate või laste loomingust. Oli ka kunstnikke, kes otsustasid tulla näitusele ühisteosega

Näitusesaalis kohtuvad emad ja tütred Eve Kase ja Anna Kaarma, Mall Nukke ja Regina-Mareta Soonsein, Kai Koppel ja Mara Ljutjuk, Malle Leis ja Sandra Jõgeva. Oma teosed on esitanud isad ja pojad Jaan Luik ja Johannes Luik, Vilen Künnapu ja August Künnapu, Lemming Nagel ja Karl-Kristjan Nagel, Aleksander Suuman ja Imat Suuman, Andrus Kasemaa ja Markus Kasemaa, aga ka  ema ja poeg Ulvi Haagensen ja Aksel Haagensen ning vanaisa ja lapselaps Peeter Mudist ja Johanna Mudist.

Kui palju on ühist erinevate põlvkondade loojate vahel, millega nad üksteist täiendavad või millega eristuvad, saabki näha näitusel.

Näituse kuraatorid  – Reet Varblane, Jana Huul

 

 

 

 

„Peredega maalima“

Kultuurikojas avatud näitusest innustatuna saad koos pere või sõpruskonnaga samuti loomisrõõmu nautida. Galeriis ootavad Teid molbertid ja värvid. Valminud teosed saate koju kaasa võtta.

Julget pealehakkamist!


Näitus “Kai Leetet meenutades”

22 mai, 2020

26. mail 2020 möödub 110 aastat Võrumaa tantsumemme Kai Leete sünnist.

Kai Leete tuleb võrulaste mälestustesse 1960.a.septembrist kui temast sai Võru linna elanik. Kai tegevus puudutas kõiki põlvkondi – esimesed kokkupuuted nõudliku ja loomingulise  balleti- ja rahvatantsujuhendajaga Pioneerida Maja huviringides, seejärel rahvatantsutunnid nais- ja segatantsurühmades, unustamatud tantsuharjutused Kubja mändide all rahvakunstiõhtuteks valmistudes ja lõpuks sarmikad osatäitmised teatrilaval Võru Rahvateatri etendustes.

Muuseumis välja pandud näitus aitab meenutada Kai Leetet tema mitmekülgsuses. Vaadata saab  Maimu Telgi koostatud posternäitust tantsumemme elust ja tegevusest, mitmekülgset fotovalikut, Kai Leete  rahvarõivaid ja ehteid, tantsupidude rosette ja mälestusmedaleid, samuti käsikirjalisi autoritantsude kirjeldusi ja jooniseid.

Eesti Filmi Instituudi abiga saab näitusel näha ka Peeter Toominga 1977.a. valminud dokumentaalfilmi „Aastad“, kus üheks portreteeritavaks on Kai Leete.

Tule ja meenuta ning jaga oma mälestusi meie oma tantsumemmest.

Näitus jääb avatuks 23. augustini.


Ootame külla!

6 mai, 2020

Vana Võromaa kultuurikoda avab uksed külastajatele  13. mail.

Galeriis ootab vaatajaid moenäitus “Metsa moodi” ja Margret Paide maalinäitus “Inimmustrid”,

muuseumisaalis Võrumaa ajalugu ja  meenutusnäitus “Kai Leete 110”.

Külastusel järgime EV valitsuse kehtestatud korda – grupikülastus kuni 10 inimest, 2 + 2 reegel, isikukaitsevahendid külastaja omal valikul.

Kohtumiseni!

 


Aeg lehitseda vanu fotoalbumeid

31 märts, 2020

Muuseumi kogudes on tuhandeid fotosid Võrumaast ja võrulaste tegemistest toimetamistest.

Avame oma fotopanga rubriigis “Vana pilt kõnõlõs”   https://vorumuuseum.ee/kulalisele/vana-pilt-konolos/

Aga et pildid ka aastate pärast meiega räägiks, on eriti väärtuslikud need ülesvõtted, millel on märgitud foto tegemise aeg ja koht, mis on pildile püütud ja kes on olnud fotograaf.

Muuseumi fotokogu on kätte saadav ka  Eesti Muuseumide Veebiväravas  https://www.muis.ee/

Head avastamist ja  meenutamist!

Vaateratta monteerimine 1976.a. märtsis.  Foto E.Kaunis / VK F 794-19 /


Moenäitus “Metsa moodi” ootab külastajaid!

19 märts, 2020

Eesti Moekunstnike Ühenduse juhataja Anu Hint tutvustab väljapanekut:  seekordne näitus on pühendatud põlismetsale, mis oli hoitud nõukogude ajal, kuid on määratud lageraietega hävita­misele Eesti Vabariigi ajal.

Valdur Mikita on öelnud: „Eesti mets on kultuuri vii­maseid varjupaiku Euroopas, usuline ja imagoloogiline ano­maalia. See on nagu koeranael, millest kaasaegne korporatiiv­ne intensiivmetsamajandus tahab võimalikult kiiresti lahti saada.“

Võimetuna midagi muut­ma, demonstreerivad moe­kunstnikud oma tundeid ja mõtteid näituse kaudu. Iga eksponeeritud rõivamudel või moejoonis on kummardus met­sale kui keskkonnale, milles on elu, ilu ja armastust.

Kunstnike loomingut täien­davad mitmete autorite metsa­teemalised mõtisklused.

Osalevad Anne Metsis, Anu Hint, Anu Johanson, Anu Ling, Astri Müül, Diana De­nissova, Eve Tiidolepp, Katre Arula, Krista Vanamölder, Kärt Karjatse, Külli-Kerttu Siplane, Küllike Tuvikene, Lee Reinula, Liivika Põvat-Straus, Mari Aa­kre, Maire Valdma, Merle Lõh­mus, Päivi Hintsanen, Yumiko Okazaki.

Tekita uudishimu vaadates Lauri Nageli tehtud  lühifilmi ja näituste fotogaleriid aga OMA SILM ON KUNINGAS.


https://vorumuuseum.ee/galerii/?aid1=2993301744067073

Näitusi  toetab Eesti Kultuurka­pital.


Margret Paide maalinäitus “Inimmustrid”

19 märts, 2020

Margret Paide (sünd 1989 Põlvas) on lõpetanud aastal 2014 Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna. Oma näitust tutvustab ta nii:

„Olen aastaid tegelenud ini­meste, eriti aktide maalimisega. Kuna ma ise olen inimene, oleks justkui kehade maalimine kõi­ge loomulikum nähtus siin ilma peal. Ma ei ole seda teinud tead­likult, see tuleb automaatselt ja mõtlematult.

Arvan, et otsin ilu, nagu ena­mik kunstnikke ning olengi selle leidnud inimestes. Ühest küljest keha vorm, naha tekstuur, selle tonaalsus, kehakeel ning liiku­mine, teisest küljest karakter, mis modelleerib seda esimest.

Kõige kaunimad omadused inimese juures võiksid olla ausus ja inimlikkus. Need omadused üldiselt peegelduvad ka välimu­ses ning käitumises.

Täpselt seda üritan ka maa­lida. Mu maalidel ei ole otseselt olnud mingeid tugevaid mani­feste ega kontseptsioone, kuna olen väga kehv kirjutaja ning ka häbelik rääkija, kuid ajapikku on kunstihuvilistest ja sõpradest-tuttavatest publik ise teatud asjad paika pannud. Olen tänu neile aru saanud, et maalin midagi sellist, mida tänapäevane mai­nstream-ilu maailm üritab peita: loomulikku keha ning „päris“ inimest ehk siis seda inimlikku, kellel on samuti probleeme, nii negatiivseid kui ka positiivseid isikuomadusi, omad rõõmud, kired, harjumused jne. Minu maalides ei jagune inimesed ko­ledateks-ilusateks, paksudeks-peenikesteks, rikasteks-vaesteks, headeks-halbadeks jne. On liht­salt inimene. Kuna olen lapsepõl­ves lugenud tohutult muinasjutte ning naudin neid praegugi lisaks fantaasiafilmidele ning -kir­jandusele, olen oma inimlikud inimesed seganud muinasjutu­lisusega. Loomad ja eriti linnud oskavad oma värvide ning näoil­mega iseloomustada inimest fan­tastiliselt. Kogu selle kompotiga olengi loonud omad inimmust­rid, iga figuur on isemoodi ning samas on kõik üks.“

Video näitusest:

Autor Lauri Nagel. Toetas Eesti Kultuurkapital

fotogalerii   https://vorumuuseum.ee/galerii/?aid1=2993340347396546


Tähelepanu!

13 märts, 2020

Seoses eriolukorra kehtestamisega oleme külastajatele SULETUD.

Kuigi uksed on suletud, siis saab muuseumit külastada läbi interneti.

Jälgige meie tegemisi ja toimetamisi facebookis ja kodulehel.

Püsime terved!


Täna on Võrus Päkapikkude päev!

27 veebruar, 2020

 

Võru lasteaed Päkapikk peab täna 50. sünnipäeva, seega on  lumemöldrid hommikust saati rassinud ja pisikesed päkapikud saavad oma peo pidada tõelisel talvemaal. Pidupäeva puhul on  ka Katariina end ehtinud  väärikate talverõivastega. Tuulduma on toodud uhked boad ja muhvid.

Muuseumirahvas soovib kõikidele päkapikkudele sära silmadesse, rõõmu südamesse ja ootame teid ikka muuseumitundidesse!

Tere tulemast ka kõikidele huvilistele, täna leiate end tõeliselt talvevõrumaalt!

 

 

 


Uudiste arhiiv

Vaata ka

Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid

Videotutvustused

Vana-Võromaa Kultuurikoda