Osale Eesti kunstnike ühisnäitusel “PAUS”!

23 oktoober, 2020

Vana-Võromaa Kultuurikoda kutsub registreeruma 27.11.2020-24.01.2021 toimuvale ühisnäitusele! 

Aasta lõpp on aeg, kus vaatame tagasi ja meenutame kõike tehtut, kogetut ning soovime ja planeerime tulevat. Kas paus kannab?  


Esitatavad vabalt valitud tehnikas tööd peavad olema 2020. aastal valminud.

Osalussoovist anda hiljemalt teada 9.11.2020 meiliaadressil stella.mottus@wi.ee.

Kirja panna info teose kohta: teosest foto, pealkiri, tehnika ja mõõdud.

Lisaks autori ees- ja perekonnanimi, sünniaasta, e-posti aadress, telefoninumber.

Näituse kuraatorid on Stella Mõttus ja Jana Huul.


Aja näitajad muuseumikogust

21 oktoober, 2020

Näitusel „Aja näitajad“ saab  tutvuda kellade ajaloo ja kellassepa täpsust nõudva ametiga.

Muuseumikogudest on toodud näitusele 133 kella väga erinevatest aegadest. Näha saab nii äratus-, tasku-, käe- kui ka seinakelli. Nende hulgas on nii kaunid maalitud sihverplaadiga talupojastiilis seinakellad, peened tasku-uurid aga ka praktilised ja minimalistlikud äratuskellad. Suur hulk kelladest on Võrus Kreutzwaldi 44 majas 47 aasta kellasepana töötanud Johannes Rannala(1912-1984) kogu kellad, temalt on saadud ka väljapandud kellassepa tööriistad.

Kõigil kelladel on ka omad lood: fotol näha olev postimaja seinakell on kasutusele võetud 1896 .a, muuseumisse jõudis see tänu Võru Sidesõlme ülemale aastatel 1951-1966 Juhan Ermele. Esiplaanil oleva 19. sajandi lõpust pärit seinakella kinkis aga Väimela mõisnik Richter aedniku abilisele Henrik Kikasele pulmadeks 1860.a, kui too abiellus mõisa toatüdrukuga. Hendrik omakorda kinkis kella 1885. aastal edasi pulmakingina oma pojale Ernstile.

Väljapanekut saab uudistada veebruari lõpuni.

Foto J.Veetõusme

 


Avasta muuseumi mängides!

28 september, 2020

Kas leiad muuseumist üles Kuldre aarde, mis oli maasse peidetud üle 400 aasta tagasi? Aga ligi 140 aasta vanuse mängutoosi? Kas oled näinud merevaigust ehteid, millega ehtisid ennast 4000 aastat tagasi Tamula kaldal elanud inimesed? See on ainult väike valik põnevatest ja huvitavatest esemetest, mis tuleb otsimismängus meie muuseumist üles leida. Mängujärge aitab hoida väike sookilpkonn, üks vanemaid asukaid meie piirkonnas. Lisaks saab tutvuda kellade ajaloo ja kellassepa täpsust nõudva ametiga näitusel „Aja näitajad“.

Ka Vana-Võromaa Kultuurikoda lööb kaasa üle-eestilise laste ja noorte muuseumifestivali „Avatud mänguväljad“ tegevustes. Festivali teema on „Ajahäkkerid“, millest lähtudes otsivad muuseumid seoseid oma väljapanekutega.

Festivali korraldajatel on kaks suurt soovi:

– et lapsed ja noored saaksid vaheajal oma vaba aega kasulikult ning huvitavalt sisustada;

– et võimalikult palju väikseid ja suuri leiaksid tee muuseumi.

Festivali ajal on muuseumides kasutusel mängulised juhendid, mis aitavad külastuse eriliseks ja meeldejäävaks teha. Nendest muuseumidest moodustubki sobiv mänguväli, avatud uuteks seiklusteks. Kõige uudishimulikumatel on võimalik avardada oma mänguvälja veel teise linnagi.

Väiksemad lapsed on oodatud koos täiskasvanud saatjaga, olgu see ema, isa, vanaema, vanaisa või hoopis linnalaagri juhendaja. Suuremad lapsed saavad tulla ka omapäi, koos sõpradega.

Festival on seotud sügisese koolivaheajaga ja kestab 10.–25. oktoobrini.  Sissepääs muuseumipiletiga.

Kohtumiseni muuseumi mängumaal!


Kultuurikojas näeb disainikonkursi võidutöid

28 september, 2020

Esmakordselt saab näha Eesti Disainiauhinnad 2020 parimaid töid Vana-Võromaa Kultuurikojas

Alates 9. oktoobrist on avatud Eesti disainiparemikku tutvustav näitus Vana-Võromaa Kultuurikojas. Kuueks nädalaks täitub kultuurikoda 101 värvilise kuubikuga ning tutvuda saab Eesti viimase kahe aasta parimate disainitöödega. Näitus jääb Vana-Võromaa Kultuurikojas avatuks 22. novembrini, seejärel rändab väiksemas mahus näitus edasi Pärnusse, Tartusse ja Narva.

Tänavusele Eesti Disainiauhinnad 2020 konkursile esitati kokku 235 tööd, millest 49 saab näha  näitusel. Kõikide EDA 2020 nominentidega saab tutvuda eestidisainiauhinnad.ee veebilehel.

EDA 2020 näitus valmis koostöös disainibüroo BYNEW, sisearhitekt Tõnu Kalpuse ja Eesti Disainikeskusega ning on inspireeritud Rubiku kuubiku motiivist, mis on osa Eesti Disainiauhinnad 2020 identiteedist.

“Rõõm on esmakordselt Eesti Disainiauhindade ajaloos saata nominente ja võitjaid tutvustav näitus Eestimaa peale rändama. Tahame tuua näited heast disainist inimestele lähemale, et tekitada rohkem huvi ja diskussiooni disaini vastu ja ümber. Samuti tutvustada hinnatuid kodumaiseid disainereid ja nende poolt disainitud tooteid ja teenuseid, mis meid igapäevaselt ümbritsevad,” sõnas Eesti Disainikeskuse juht Tiia Vihand.

‘‘Olen alati tundnud suurt naudingut, kui saan osaleda sellises protsessis, kus lõpptulemus ei piirdu ainult ühe lahendusega ehk siis asjad saavad uue kasutuse või hooned uue elu. Antud näituse puhul võtsime disainibüroo BYNEW ja Eesti Disainikeskusega kohe eesmärgiks, et see peab toimima ka rändnäitusena, et poleks tegemist ühekordse projektiga ja lõpuks võiks näituse eksponaadid deformeeruda ümber näiteks mööbliks. Seetõttu sai materjalivalikuks ka puit (vineer ja puitprussid), mis on samuti taastuv vara,” kommenteeris näitust sisearhitekt ja disainer Tõnu Kalpus.

Kultuurikojas kohapeal saab tutvuda ka Eesti disaini aastaraamatuga, mis koondab endas kahe aasta parimaid disainereid, disainibüroosid, parimaid disainikasutajaid ning erilisemaid disainitegusid, millega tuuakse avalikkuse ette disainivaldkonna viimaste aastate edulood. Kõigil huvilistel on võimalik seda endale kohapeal ka soetada.

EDA 2020 näitusel saab tutvuda järgmiste disainikategooriate parimate töödega:

– Graafiline ja digitaalse disain;

– Teenusedisain;

– BRUNO tootedisainiauhinnad;

– Disaininihariduse auhind;

– Valdkondadeülesed kategooriad (Disainimuutja, Aasta Disainitegu)

– Eriauhinnad (Noor Püss, SÄSI, Prillitoos ja BRUNO elutööauhind)

EDA 2020 näitust toetab ka Chemi-Pharm AS, kes varustab näitusekülastajaid käte desinfitseerimisvahendiga. Näitusekülastajatel palutakse desifintseerida käsi, hoida distantsi ning vajadusel kanda maski. Korraldajad jälgivad kõiki reegleid ja soovitusi, mis on riiklikult seoses koroonaviiruse puhanguga näituse toimumise ajal kehtestatud.

Eesti Disainiauhinnad 2020 konkursi eesmärk on tunnustada Eesti võimekamaid disainereid ja disainibüroosid, parimaid disainikasutajaid ning erilisemaid disainitegusid, millega tuuakse avalikkuse ette disainivaldkonna viimase kahe aasta edulood.

Eesti Disainiauhinnad konkurssi korraldab Eesti Disainikeskus, koos Eesti Disainerite Liidu, ADC*Estonia, Teenusmajanduse Koja ja Eesti Kunstiakadeemiaga. Esmakordselt anti Eesti Disainiauhinnad ühiselt välja 2012. aastal, tootedisainiauhinda BRUNO on antud välja aastast 2006.

Täname Eesti Disainiauhinnad 2020 näituse suurtoetajaid Eesti Kultuurkapitali ja Viru Keskust.

Galerii EDA 2020 näituse avamisest Viru Keskuses 21.09.2020: https://www.dropbox.com/sh/ww5awmx6ssebda5/AAA99m3ZAcITmQ8rey044EHWa?dl=0

Lisainfo: Martina Tramberg

Eesti Disainiauhinnad kommunikatsioonijuht

+372 5657 7055  martina@disainikeskus.ee  eestidisainiauhinnad.ee

 

!Võimalus tellida näitusepõhist muuseumitundi  https://www.facebook.com/vanavoromaakultuurikoda/posts/3566206396776602

 


Euroopa muinsuskaitsepäevad

26 august, 2020

Retk läbi Võru koolilinna ajaloo

11.septembril  2020 kell 11

 

Võru linnale tuntust toonud ning ajalugu ja linnapilti mõjutanud koole tutvustaval jalutuskäigul räägime lugusid ja vaatame üle Saksa eraalgkooli, Võru Tööstustehnikumi, Võru Õpetajate Seminari ja veel mitmete koolide endised asukohad.

Retk algab kultuurikoja eest (Katariina allee 11, Võru), kus asus Võru koolilinnana kuulsaks teinud Krümmeri erakool-pansionaat.


Öös on aega!

26 august, 2020

Muuseumiöö 29.augustil  18 – 23

 

Muuseumisaalis näitus „AJA NÄITAJAD“ – uudistada saab muuseumikogus leiduvaid ajanäitajaid.

Galeriis näitus „HÄLLI KIIGUTAJA“ Eestlaste sünnilood 100 aasta jooksul- koostöönäitus Valga Muuseumiga.

Tegevustoas valmistame pin-hole kaamera, pildistame ja ilmutame.

Väikesed kellasepad saavad meisterdada toreda parkimiskella.

Leidke aega ja kohtumiseni muuseumiööl!


Hälli kiigutajad

14 august, 2020

Alates 14. augustis saab Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis vaadata Valga Muuseumi poolt koostatud näitust „Hälli kiigutajad“.

Valga muuseumi töötaja Marju Rebane koos Pikne Kama, Marit Külvi ja Kristel Põldmaga said tõuke Valga kogukonna õiglustunnet riivanud otsusest- sulgeda Valga Haigla sünnitusosakond 2018.a.

Näituse koostajad  süvenesid sünnituse ja laste kasvamisega seotud pärimusse ja koostasid näituse,  „Hälli kiigutaja“, mis kutsub kaasa mõtlema ja rääkima kõiki, kellel on huvi eesti rahva sünnilugude vastu. Näituse autorid  koostasid sünnipärimuse kogumiseks küsimustiku ja tegid üleskutse kogumaks esemeid, mis on seotud raseduse, sünni ja lapse kasvatamisega. Koguti lisaks vanemale teabele ka jutte ja esemeid nõukogude ajast ja tänapäevast, et saadud tulemusi võrrelda ERM-is säilitamisel olevate materjalidega. Nii saadi analüüsida, kuidas sünnitusega seonduv on viimase 100 aasta jooksul muutunud.

Näitus toob vaatajateni läbilõike sünnilugudest, lastele lauldud regilauludest ja laste sünni ning kasvamisega seotud esemetest, mis  pärinevad viimasest sajandist, keskendudes ajas muutuvatele arusaamadele sünnitusest ja lastekasvatamisest. Eksponaatideks on Eesti Rahva Muuseumi,  Valga, Võrumaa ja teiste kohamuuseumide  kogudes olevad esemed – titemütsid, -tekid, -pluusid, pudipõlled, sokid, hällid, mida täiendab emotsionaalne sõnaline materjal videol, laulukatked helikandjatel, mälestused paberil ja fotodel. Kajastatud on eri põlvkondade sünnilood ja mälestused.

Iga rahva ja rahvuse püsimise tagab häll – hoolitsemine pere, suguvõsa ja rahva hälli eest. Näitusega soovitakse austada emadust, isadust, ämmaemandaid, hällide valmistajaid, titeteki kudujaid ja hälli kiigutajaid ning säilitada infot sünniga seotud kombestikust tulevastele põlvkondadele.

Näitus jääb avatuks 4. oktoobrini


“lahtiÜhtimine”

9 juuli, 2020

19.juunist – 9. augustini on Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis avatud näitus „lahtiÜhtimine“

Kuraatorid kutsusid näitusest osa võtma ühe perekonna erinevate põlvkondade kunstnikke ja palusid valida esitlemiseks neid enim kõnetanud teose oma vanemate või laste loomingust. Oli ka kunstnikke, kes otsustasid tulla näitusele ühisteosega

Näitusesaalis kohtuvad emad ja tütred Eve Kase ja Anna Kaarma, Mall Nukke ja Regina-Mareta Soonsein, Kai Koppel ja Mara Ljutjuk, Malle Leis ja Sandra Jõgeva. Oma teosed on esitanud isad ja pojad Jaan Luik ja Johannes Luik, Vilen Künnapu ja August Künnapu, Lemming Nagel ja Karl-Kristjan Nagel, Aleksander Suuman ja Imat Suuman, Andrus Kasemaa ja Markus Kasemaa, aga ka ema ja poeg Ulvi Haagensen ja Aksel Haagensen ning vanaisa ja lapselaps Peeter Mudist ja Johanna Mudist.

Kui palju on ühist erinevate põlvkondade loojate vahel, millega nad üksteist täiendavad või millega eristuvad, saabki näha näitusel.

Fotol näituse kuraatorid  Reet Varblane, Jana Huul ja kunstnik Mara Ljutjuk näituse avamisel.

Vaata rohkem pilte näitusest  kodulehe galeriist.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital


Näitus “Kai Leetet meenutades”

22 mai, 2020

26. mail 2020 möödub 110 aastat Võrumaa tantsumemme Kai Leete sünnist.

Kai Leete tuleb võrulaste mälestustesse 1960.a.septembrist kui temast sai Võru linna elanik. Kai tegevus puudutas kõiki põlvkondi – esimesed kokkupuuted nõudliku ja loomingulise  balleti- ja rahvatantsujuhendajaga Pioneerida Maja huviringides, seejärel rahvatantsutunnid nais- ja segatantsurühmades, unustamatud tantsuharjutused Kubja mändide all rahvakunstiõhtuteks valmistudes ja lõpuks sarmikad osatäitmised teatrilaval Võru Rahvateatri etendustes.

Muuseumis välja pandud näitus aitab meenutada Kai Leetet tema mitmekülgsuses. Vaadata saab  Maimu Telgi koostatud posternäitust tantsumemme elust ja tegevusest, mitmekülgset fotovalikut, Kai Leete  rahvarõivaid ja ehteid, tantsupidude rosette ja mälestusmedaleid, samuti käsikirjalisi autoritantsude kirjeldusi ja jooniseid.

Eesti Filmi Instituudi abiga saab näitusel näha ka Peeter Toominga 1977.a. valminud dokumentaalfilmi „Aastad“, kus üheks portreteeritavaks on Kai Leete.

Tule ja meenuta ning jaga oma mälestusi meie oma tantsumemmest.

Näitus jääb avatuks 23. augustini.


Aeg lehitseda vanu fotoalbumeid

31 märts, 2020

Muuseumi kogudes on tuhandeid fotosid Võrumaast ja võrulaste tegemistest toimetamistest.

Avame oma fotopanga rubriigis “Vana pilt kõnõlõs”   https://vorumuuseum.ee/kulalisele/vana-pilt-konolos/

Aga et pildid ka aastate pärast meiega räägiks, on eriti väärtuslikud need ülesvõtted, millel on märgitud foto tegemise aeg ja koht, mis on pildile püütud ja kes on olnud fotograaf.

Muuseumi fotokogu on kätte saadav ka  Eesti Muuseumide Veebiväravas  https://www.muis.ee/

Head avastamist ja  meenutamist!

Vaateratta monteerimine 1976.a. märtsis.  Foto E.Kaunis / VK F 794-19 /


Uudiste arhiiv

Vaata ka

Siin on turvaline
Vana-Võromaa muuseumid
Võru Instituudi uudiskiri banner
Vana Võrumaa muuseumid

Videotutvustused

Vana-Võromaa Kultuurikoda

Vaata ka: