Vaata ka
Videotutvustused
Kultuurikoja akendel saab näha Valgevene protestikunsti
6 aprill, 2021
Vana-Võromaa Kultuurikoda toob koostöös Telliskivi Loomelinnaku galeriiga oma akendele Julia Rebase ning Diana Olesjuki korraldatud pop-up näituse “Valgevene. Protest. Kunst”.
Kaasaegse valgevene protestikunsti näituse idee sündis vajadusest juhtida tähelepanu Valgevene protestide rahumeelsele iseloomule ja sellele vastanduvale võimude poolsele vägivallale ning otsida solidaarsust Eestis elavate inimeste seas. Väljapanek koosneb nelja valgevene illustraatori Olga Balai (Rumadelima), Sykhodz, Ekaterina Zagarodniaya (Cactuss.art) ja Iryna Žydkova (Allkimiya) 11 protestikunsti teosest. Kõik tööd on näituse jaoks annetatud kunstnike poolt solidaarsuse märgiks.
Eelnevalt on näitus üleval olnud Telliskivi Loomelinnaku ning Aparaaditehase õuealadel.
Näitusega saab tutvuda Vana-Võromaa Kultuurikoja (Katariina allee 11) akendel kuni 2. maini.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Stella Mõttus
Vana-Võromaa Kultuurikoja galerist
+372 55 999 609
stella.mottus@wi.ee
Võru Õpetajate Seminar 100
26 märts, 2021
Tänavu märtsis möödus 100 aastat päevast, mil asutati Võru Õpetajate Seminar. Tuntud koolimehe Johannes Käisi juhtimisel tegutses õppeasutus aastatel 1921–1930 praeguse Võru Gümnaasiumi hoones. Oma koolimaja nimetas seminaripere tol ajal Valgeks majaks. Võru Õpetajate Seminar ei olnud tähtis mitte ainult Võrumaal, vaid laiemaltki. Seminaris sai väljaõppe 162 algkooliõpetajat, kes asusid tööle Eest eri maakondadesse.
- märtsil 1921 korraldati Võrus seminari avamise puhul aktus. Seda päeva pidas seminar oma sünnipäevaks. Juubeliaastat sobivad ära märkima seminari abijuhataja, saksa keele ja usuõpetuse õpetaja, hilisema tunnustatud poola kirjanduse eestindaja Liidia Skomorovska (1897–1991) mälestuskillud Võru seminarist:
„Võib küll ütelda, et Võru seminari – Valge Maja – ümber oli koondatud õpilaste elu töös, rõõmus ja mures, ega tulnud küll mitte just paljudele meelde otsida lõbustust väljastpoolt kooli…
Rõõmustav ja armas oli ka õpilaste omaalgatus mitmeis asjus. – Mäletan, kuidas üks III või IV klass pöördus kord minu poole palvega, et selgitaksin neile kõiksugu seltskondlikke kombeid ja räägiksin neile seltskondlikust viisakusest. Sellega oli juba loodud kontakt. Käisime koos mitu õhtut, vabalt vesteldes ja arutades neid „maailmaasju“./…/ Isegi saksa keele tunnid olid algkoolis huvitavad. Laulsime, mängisime ja vestlesime nii palju, kui seda lubas meie väike sõnavara. Kord esinesime IV õppeaasta klassiõhtul isegi väikese saksakeelse jõulunäidendiga. See õnnestus nii, et kordasime seda isegi suurel jõulupeol. Seda vaatas ka päält Võru saksa kooli juhataja, kes etenduse lõppedes avaldas kiitust, lisades küsimuse: „Eks ole, need lapsed, kes sääl välja astusid, on juba kodus õppinud saksa keelt, seda on tunda nende korralikust hääldamisest?“ Tegelikult aga olid lapsed alles III klassis hakanud saksa keelt õppima (pr A. Budkovsky juures). Algusest pääle oli pandud rõhku hääle hääldamisele ja huvitavale, lastekohasele õpetamisele, mistõttu edusammud olid võrdlemisi väikese vaevaga laste poolt otse silmatorkavad. Õpilastest on mulle meele jäänud alaliselt rõõmsad, säravad silmad.“ (Võru õpetajateseminar, 1936, 167–168)
Aastatel 1921–1930 Võrus tegutsenud seminari tähtsust Võru linnale meenutame muuseumis selleks puhuks valmiva näitusega, mida saab vaadata, kui muusuemid on külastajatele taas avatud.
Tähelepanu!
3 märts, 2021
Vana-Võromaa kultuurikoda on külastajatele suletud kuni piirangute lõppemiseni.
https://valitsus.ee/uudised/11-martsist-kehtivad-ule-eesti-ranged-piirangud
Soovime kõigile tugevat tervist ja positiivset meelt!
Tartlased saavad tutvuda Kagu-Eesti keraamikute loominguga
25 veebruar, 2021
27.veebruaril avatakse Tartu Kunstimajas võrulaste poolt hea vastuvõtu leidnud Eesti kagunurgas tegutsevate keraamikute ühisnäitus “Rutiin või rituaal”.
Käsitöökeraamika – mõnus ja intiimne, muudab igapäevase koduse rutiini justkui meeliköitvaks rituaaliks. Söömine-joomine on igapäevased tegevused ning iga päev kasutatavad nõud peavad olema käepärased ja nauditavad. Mõtestatud, meile tähtsad ja meie nägu. Samuti on keraamiku tööprotsessis koht nii rutiinil kui rituaalil. Loomisrõõm on disaini lahutamatu osa.
Vähem oluline pole ka see kultuuriruum, kust keraamika on välja kasvanud ja millist visuaalset lugu tarbeesemed meile jutustavad. Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonna emeriitprofessor Leo Rohlin on öelnud: „Hea tarbevorm, olgu selleks siis tarbenõu või vaas väärib samasugust lugupidamist nagu vabakunsti piirimail hõljuv taies. Seninähtu põhjal on just Kagu-Eesti keraamikud suutnud mitte ainult järgida, vaid ka uuendada ning isikupärastada sealset saviesemete valmistamise traditsiooni ning säilitada savi kui materjali võlu.“
Projekti autor Jana Huul esitles näitust “Rutiin või rituaal?” esimest korda 20.11.2019-12.01.2020 Vana-Võromaa Kultuurikojas.
Kagu-Eesti aktiivsete savimeistrite tarbenõude ülevaatlikul näitusel osalevad: Helemall Maask, Signe Krigul, Meelis Krigul, Krista Nagel, Aivar Rumvolt, Karmen Kevvai ja Urve Konksi. Näha saab ka projekti käigus valminud Lauri Nageli videofilmi, mis tutvustab näitusel osalevaid meistreid oma harilikus töökeskonnas.
Kuraatorid: Stella Mõttus, Urve Konksi, Jane Ansmann
Näituse mentor: Leo Rohlin
Film: Lauri Nagel
Graafiline disain: Anette Konksi
Täname: Eesti Kultuurkapital, Tartu Kunstimaja, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Klaasikunstnike Ühendus
Vana-Võromaa päevapiltnikud kaante vahel
25 jaanuar, 2021
Vastne filmi- ja fotomehe Ago Ruusi koostatud raamat viib lugeja põnevale teekonnale Vana-Võromaal 19.saj teisest poolest kuni II Maailmasõjani tegutsenud fotograafide jälgedes. Lisaks nimekate ja ka vähetuntud päevapiltnike elulugudele leiab raamatust rohkelt fotosid, mis räägivad lugusid endisaja inimestest, loodusest ja linnapildist.
Fotograafia ja vana foto huviliste jaoks aitab see põhjalik trükis avada ukse Vana-Võromaa Kultuurikoja, samuti teiste Vana-Võromaa muuseumide fotokogude juurde.
Küsi raamatut kultuurikoja müügiletist!