Novembri alguse võru keele nädala puhul on sobiv meelde tuletada „Laksi Tõnise“, „Vana opmani nutulaulu“ jt luuletuste autori Juhan Weitzenbergi (1838–1877) võrukeelset kirjavahetust oma isa Gustav Weitzenbergiga (1812–1898). Juhani kirjad isale on hoiul Eesti Kirjandusmuuseumi kogus, mõned koopiad on aga väljas Võrumaa Muuseumi võru keele ajaloo väljapanekus.

Lugeda ja imetleda saab haritud mehe 19. sajandi lõpul kirja pandud kaunist võru keelt. Juhan sündis Kanepi kihelkonnas Erastveres. Pärast Kanepi kihelkonnakooli ja Tartu kreiskooli lõpetamist viis elu ta kodust kaugele – algul Tormasse, kus ta oli sealse köstri Adam Jakobsoni juures koduõpetaja, seejärel mõisa- ja vallakirjutajaks Alatskivile ja lõpuks Narva, kus ta oli kassapidaja ja osanik puidufirmas Zinovjev & Co.

Oma Erastvere kodustega pidas Juhan tihedat kirjavahetust, kirju loeti koos kogu Erastvere küla rahvaga. 150 aastat tagasi on Juhan saatnud kodustele kirjelduse oma rongisõidust 1871. aastal: „Kül oll raudtee pääl illos sõit. Tõld om nii korge, et sääl ilusast saista wõit ehk pingi pääl istu niikui esi tahat. 48. inemisel om tõllan ruumi. Pühäpääwä õdakpoole oll paljo inemiisi tannomiide pääl ehk mõtsan tee weeren wahtman, kui massin wilistädan, 9. tõllaga edesi tormas. Mis noo inemise hindä keskel kül kõneli? Wast ütli: „Kül om weli täk!“ Hobese, kes tee weeren johtu oleman, pühe noorskaten pakku.“

 

---