Vaata ka
Kuraatorituur Aet Ollisaarega tekstiilikunstnike ühisnäitusel “Mitmekihiline. Tekstiilipreemiad 2024”
30 september, 2025
MITMEKIHILINE. Tekstiilipreemiad 2024
3 september, 2025
Näituse avamine: 12.09 kell 17.00
12.09 – 26.10.2025 Võrumaa Muuseumi galerii
Näituse MITMEKIHILINE keskmes on Eesti Tekstiilikunstnike Liidu 2024. aasta preemiate laureaadid ja nende isikupärane looming. Väljapanek avab tekstiilikunsti mitmekesiseid võimalusi ning esitleb eri põlvkondade kunstnike käekirju galeriiruume läbiva kunstilise dialoogina.
Kristina Oja, Aasta noor tekstiilikunstnik, juhatab näituse sisse kudumikollektsiooniga, mis on inspireeritud tema perekonna ajaloost.
Ludmilla Swarcewskaja, elutööpreemia laureaat, esitleb väikese saali värviküllast gobelääniloomingut ja kollaažkompositsioone, milles kajastub sügav kunstiline järjepidevus.
Aune Taamal, Aasta tekstiilikunstnik, toob galeriisse ruumilised ja läbipaistvad installatsioonid, mille kihilisus ja materjalivalik avavad poeetilise ruumikogemuse.
Ilja Uhlinov, žürii eripreemia saaja, eksponeerib kontseptuaalset gobelääni “Tühjus” – teost, mis ühendab unenäolise visiooni minimalistliku vormikeelega.
Näituse kujundus ja teoste paigutus loovad mitmetasandilise elamuse, mis avab nii individuaalsed kunstnikupositsioonid kui ka nendevahelised vastandused ja seosed.
Korraldajad: Eesti Tekstiilikunstnike Liit koostöös Võrumaa Muuseumi galeriiga
Kujundus: Madis Liplap | Graafiline disain: Arabella Roosi
Kuraator: Aet Ollisaar
Toetaja: Eesti Kultuurkapital, Võru linn
Asukoht: Võrumaa Muuseum, Katariina allee 11, Võru
Avatud: kolmapäevast pühapäevani kell 10–18
Rohkem infot: tekstiilikunst.ee/tekstiilipreemiad-2024
Muinsuskaitsepäevadel retk läbi Võru arhitektuuriloo
25 august, 2025
Euroopa muinsuskaitsepäevad keskenduvad rikkale ja mitmekesisele arhitektuurimaastikule, mis kujundab meie kultuurilist identiteeti. 2025. aasta teema toob arhitektuuri esile nii kunstilise kui ka tehnilise saavutusena – alates uhketest monumentidest kuni lihtsate talumajadeni – ning näitab, et arhitektuur pole ainult praktiline, vaid oluline ka meie ajaloo, kultuuri ja ühise mälu säilitamisel. Eesti Muinsuskaitsepäevad kuuluvad üle-euroopalise pärandifestivali European Heritage Days kavva.
Võru arhitektuuriloo retke käigus kõnnime Tartu-Koidula-Karja-Jüri tänavatel ja vaatame, kuidas ajalugu on nende nägu kujundanud. 1,5 tunnisel jalutuskäigul vaatame erinevate ajajärkude ehitusstiile ja hoonete väärtuslikke detaile. Jalutuskäigu viib läbi Helle Laanpere.
Kohtume 13. septembril kell 14.00 keskväljakul Võru linna vapikuuse ees.
Kunstnikuga koos teekonnale tundmatusse!
4 august, 2025
augustil kell 17.00 saavad kõik huvilised tutvuda Võrumaa Muuseumis kunstnik Marko Mäetamme juhatusel tema loominguga. Näitusel „Teekond tundmatusse“ on väljas Mäetamme 30 loomeaasta märgilisemad ja eri tehnikas tööd, mis tutvustavad tema huvisid ja eluperioode, ulatudes maalidest installatsioonideni ning kandes meeleolusid mustast huumorist sügavalt isiklike tunneteni.
Mäetamme mitmekülgse loomingu on terviklikuks näituseks kujundanud tunnustatud maalikunstnik Kristi Kongi, rakendades selleks oma unikaalset värvi- ja ruumitunnetust. Inspireerituna Võru linnast, on Mäetamm muu hulgas kirjutanud muuseumi püsinäituse stendidele kümme lustakat versiooni Võru linna nime tekkimisest.
- aastal valminud teos „Postkaardid Pariisist“ andis inspiratsiooni luua ka Võrus Katariina allee pargipinkidele mõttemullid ja dialoogid võrukeelsete mõttepõrgatustega. Need võimaldavad näitust mõtteliselt linnaruumis jätkata ning märgivad austust kohaliku keele vastu. Intervjuus Uma Lehele märkis Mäetamm, et „Võru õhk teeb vabaks ja looming kasvab siin hullumoodi“.
Marko Mäetamm (snd 1965 Viljandis) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias (EKA) graafika ja vabade kunstide erialal ning täiendanud end Rootsi kuninglikus kunstiakadeemias.
Mäetamm on korraldanud arvukalt isikunäitusi ja osalenud grupinäitustel mitmel pool maailmas. Ta on esindanud Eestit Veneetsia biennaalil: 2003. aastal (John Smithi pseudonüümi all, koos Kaido Olega) ja 2007. aastal. Tema loomingut on eksponeeritud mainekates galeriides ja muuseumides üle maailma, sealhulgas Londonis, Pariisis, Brüsselis ja Moskvas.
Ta on välja andnud ka raamatuid, nagu „Perekonnalood ja igasugused teised lood“ (2006), „Juubeliaasta“ (2018), „Vanaisa“ (2019), „Ükskord Tartus“ (2019) jne. Need sisaldavad päevikuvormis kirjeldusi kunstniku igapäevaelust, ilukirjanduslikke mõttemänge, illustratsioone jpm.
Silmapaistva loomingulise tegevuse eest on Mäetamm pälvinud hulgaliselt preemiaid ja teenetemärke, nende hulgas Kristjan Raua preemia (2000), riikliku kultuuripreemia (2010 ja 2019) ning Valgetähe V klassi teenetemärgi (2008).
Näituse kujundaja Kristi Kongi
Graafiline disainer Taavi Oolberg
Video teostaja Hendrik Kaju
Installatsiooni teostaja OÜ ML Steel
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Võru linn.
27 juuni, 2025
Võrumaa Muuseumist saab turismiinfot
Lõuna-Eesti turismiklaster teeb koostööd turismiettevõtetega, aidates neil end paremini nähtavaks teha. Nüüd on selle ettevõtmisega ühinenud ka Võrumaa Muuseum, kust külaline saab kolmapäevast pühapäevani kella 10–18 infot ka muu Lõuna-Eestis toimuva kohta.
Juuresolevalt kaardilt ja kodulehelt https://visitsouthestonia.com/turismiinfo/ leiab need kohad ja ettevõtted, kust saab Lõuna-Eesti turismimaterjale ja nõu, mida piirkonnas vaadata või kuhu veel minna.
27. juunil kell 18.00 toimub kunstniku tuur näitusel “Harilikud maailmad”
17 juuni, 2025
Graafiline disainer on Taavi Oolberg.
Toomas Kuusingu isikunäitus “Harilikud Maailmad”
13 mai, 2025
Reedel, 16. mail kell 17 avaneb Toomas Kuusingu isikunäitus “Harilikud Maailmad” Võrumaa Muuseumi galeriis (endise nimega Vana-Võromaa Kultuurikoda). Näitus jääb avatuks kuni 06. juulini K-P 10-18.
„Maailmas, kus me elame, ei ole enam üldkehtivat tõde ning ei ole ka alust tegelikkuse ja väljamõeldise eristamiseks. Reaalsuse ja fiktsiooni tasakaal on muutunud. Me elame hiiglaslikus pildis. Kunstnikul on üha vähem tarvis oma teosele sisu leiutada. Fiktsioon juba eksisteerib.“
Võrumaa Muuseumi galeriis esitleb kunstnik oma värskemat graafika- ja maaliloomingut, mis on sama pealkirja alt mõtteliseks jätkuks kesksetele huviliinidele tema viimase pea kahekümne aasta loomingus.
Toomas Kuusing (s. 1976) on Kagu-Eesti kunstnik, ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide eriala (BA, 2005). Ta tegeleb maali, graafika ja tegevuskunstiga ning kuulub alates 2001. aastast rühmitusse Non Grata, olles osalenud performance’ite ja näitustega üle maailma. Alates 2002. aastast on ta esinenud nii isiku- kui grupinäitustega paljudes riikides, sealhulgas Eestis.
Näituse kujundaja: Martti Ruus
Graafiline disainer: Taavi Oolberg
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja Võru linn.
Muuseum sai endise nime tagasi
8 mai, 2025
Kreutzwaldi ja Katariina tänava nurgal aadressil Katariina allee 11 asuv hall muuseumihoone kannab 8. maist 2025. aastal taas oma vana nime – Võrumaa Muuseum.
Tosin aastat oleme toimetanud Vana-Võromaa Kultuurikoja nime all. Nimi ei pidavat küll meest rikkuma, aga maailmas, kus kõigil on kiire ja otsinguid tehakse nime põhjal, on hea, kui nimi on lihtne, meeldejääv ja arusaadav. Eelkõige peab ta peegeldama sisu. Kogukonnamuuseumina tegutsedes on külastajal ja uurijal meid Võrumaa Muuseumi nimega kergem otsida ja üles leida. Meil omakorda lihtsam, kui me ei pea selgitama, miks kultuurikojas kogutakse, hoitakse ja tutvustatakse Võrumaa ajalugu ja kultuuri. Meie olulisim väärtus on hoidlates säilitatavad rohkem kui 60 000 museaali, mis on Võrumaa eluolu uurimise peamised allikmaterjalid. Püsinäitusel saab hea ülevaate Võrumaa ajaloost alates kiviajast kuni 20. sajandi keskpaigani. Näha võib Kääpa, Villa, Tamula jt asulakohtadest pärinevaid arheoloogilisi leide ning etnograafilisi esemeid. Võrumaa ja Võru linna hilisemaid ajajärke kajastavad talutare, rätsepa- ja kingsepatöötuba, orelimeistrite Kriisade ja lõõtsameistri Teppo nurk, Võrumaa kaheksa kihelkonna rahvarõivaste ja võru keele ajaloo tutvustus, metsavendade punker koos Võrumaa metsavendi tutvustava väljapaneku ning Võru noortekolonni lugu tutvustav stend. Muuseumi kunstigaleriis korraldatakse nagu ikka vahetuvaid näitusi, raamatukogus kohtumisi jm üritusi ning muuseumitunde lastele ja noortele.
Eri aegadel on muuseum kandnud teisigi nimesid. 1961. aastal moodustati Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis Aleksander Krulli eestvedamisel kodulooline kogu, millest 1966. a sai filiaal – Võru Koduloomuuseum. 1994. aastal muudeti nimi Võrumaa Muuseumiks. Aastatel 2013 kuni 2025 kandis muuseum Vana-Võromaa Kultuurikoja nime.
Muuseumipiletite laenutus
5 mai, 2025
Nüüd saab Võru linnas asuvaid muuseume külastada raamatukogust laenatud muuseumipiletiga!
Alates 2. maist 2025 saab Võrumaa Keskraamatukogu III korruse kojulaenutuse letist laenata Võru linnas asuvate muuseumide ühispiletit, millega saab külastada Võrumaa Muuseumi (Katariina allee 11, Võru linn) ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi (Kreutzwaldi 31 Võru linn).
Võrumaa Muuseumi ühispileti laenamiseks vajalik info on järgmine:
- peab olema Võrumaa Keskraamatukogu registreeritud kasutaja;
- muuseumipileteid laenutatakse Võrumaa Keskraamatukogu (Jüri 54 Võru linn) III korruse kojulaenutuse letis raamatukogu lahtiolekuaegadel;
- korraga saab laenata 1 muuseumipileti (üksikpileti või perepileti*);
- pileti saab laenata 7 päevaks kord kvartalis, laenutustähtaega pikendada ei saa;
- piletiga saab külastada muuseumide püsiekspositsiooni ja näitusi;
- palume tagastada muuseumipilet raamatukogu III korruse kojulaenutusse (piletit ei tohi tagastada raamatute tagastuskasti!) .
Piletite saadavust palume kontrollida eelnevalt e-kataloogist RIKSWEB, sisestades otsingusõna “muuseumipilet”.
*Perepilet – kuni kaks täiskasvanut ning ühe pere alaealised lapsed.
Kunstigaleriis on Johannes Luige isikunäitus
29 aprill, 2025
11. maini on veel võimalik muuseumi kunstigaleriis vaadata Johannes Luige isikunäitust. Väljapanekus „Mõeldes jõgedes“ on kokku saanud Johannes Luige uued ja vanad tööd, moodustades terviku. Näitusesaalist on saanud müstiline ja küsimusi tekitav paik ning muusik Maarja Nuut on loonud selle tarvis saateheli, mis on justkui mõttemüra meie sees. „Mõeldes jõgedes! Mõtted nagu jõed koonduvad. Läbistavad pea ja suruvad end tömbiks aju poolte vahele. Lapsena nägin jõgesid teistpidi. Laiem osa tundus nagu algus. Tüvi. Ja sealt kõik lähtub,“ kirjeldab kunstnik oma mõtteid.
Luik on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ja Belgia LUCA kunstikooli magistrantuuris. Skulptori ja installatsioonikunstnikuna on ta pälvinud kahel korral noore skulptori preemia ja korra Adamson Ericu stipendiumi.
Johannes on teist põlvkonda kunstnik: tema isa on tunnustatud skulptor Jaan Luik.
Fotod: Andres Treial