• Püsinäitus
• Naitused
• Videotutvustused
• Muuseumitunnid
• Üritused
• Kalender
• Väliekspositsioon
• Vana pilt kõnõlõs
• Näitus Kreutzwaldi tänava akendel

• Facebook
• Instagram

Vaata ka

---

Videotutvustused

Muuseumitunnid 2025/2026 õppeaastal

Sügis aias ja metsas 8.-30. september

Räägime muutustest looduses, seoses sügise saabumisega. Tutvume erinevate köögiviljadega ja puuviljadega, saame teada kui kasulikud nad meie tervisele on. Maitseme mõnda aiasaadust.  Tuletame meelde puid ja lehti. Arutleme, millise puu leht on kõige kirevam, millisel puul püsivad lehed kõige kauem. Vaatame, millised metsaelukad sügise algul juba magama sätivad, milliseid seeni tasub süüa, millised on mürgised. Mängime ja meisterdame.

Ussimaarjapäev 8.-19. september

Räägime ussimaarjapäeva uskumustest. Mida tohtis sel päeval teha, mida mitte. Tutvume Eestis elavate madudega, saame teada, kes neist on mürgine. Milleks vanarahvas madude mürki kasutas. Miks vanasti pea igas kodus oma koduuss oli? Räägime pisut ka teistest maarjapäevadest ja nende huvitavamatest kommetest. Mängime ja meisterdame.

Mihklipäevaks loomad lauta 22.-30. september

Tutvume taluloomadega. Püüame loomalapse emaga kokku viia ja vaatame, kas teame, kuidas neid kutsutakse. Räägime, miks mihklipäevast alates loomad laudas elama hakkasid. Tutvume mõne huvitavama mihklipäeva kombega. Mängime ja meisterdame.

Inimese 5 meelt 1.-31. oktoober

Tutvume inimese 5 meelega. Teeme katsetusi, kus paneme proovile erinevad meeled. Näiteks proovime kompimise abil esemeid ära tunda. Räägime ja proovime, kuidas mõjutab ühe meele kadumine inimese elu(n: kui inimene ei näe, kas ta tunneb siis lõhnu paremini? Kuidas saab süüa nägemata? jne.) Mängime mänge, kus kasutame oma meeli.

Eestlaste toit ja 4 tähtsamat teravilja 1.-31. oktoober

Tutvume nisu, odra, kaera ja rukkiga. Proovime ära arvata, mis teraviljast on tehtud näiteks makaronid, kali, sai, leib. Leib on alati olnud eestlase põhitoit. Tutvume selle saamislooga ja erinevate teraviljadega. Vaatame, mida peale leiva veel vanasti söödi ja räägime kui palju mõjutas aastaaegade vaheldumine meie toidulauda. Teeme kai se midagi kõhutäiteks. Vaatame muuseumifondis olevaid toidunõusid ja tutvume vanaaegsete lauakommetega.

Kaisukarupäev 20.-31. oktoober

Eestis tähistatakse kaisukarupäeva 27. oktoobril. Ameerikas on lausa neli korda aastas kaisukarupäev. Räägime, millal hakati esimesi mängukarusid tegema. Tutvume kaisukaru nime saamise looga. Räägime ka kuulsatest mängukarudest. Mängime ja meisterdame.

Hingedekuu 3.-28. november

Räägime hingedeaja kommetest, nii Eestis kui ka teiste rahvaste juures (n: Mehhiko surnutepäevast). Tutvume, kes olid hingesandid, mis nad tegid ja soovisid. Vaatame, mis tööd olid sel ajal keelatud. Hingedele pandi isegi saun valmis, koos viha ja rätikuga, lauale pandi söögipoolist. Meisterdame ja mängime.

Mardipäev 3.-10. november

Tutvume mardipäeva kommetega. Mängime läbi mardiõhtu. Vaatame, mida tegid mardid, mida pidi pererahvas tegema. Mõned julgemad maskeerime ära. Mängime, mõistatame, meisterdame ja laulame.

Kadripäev 17.-25. november

Tutvume kadripäeva kommetega. Kuna kadrid pidid ilusad ja valged olema, maskeerime meiegi ennast ära. Meisterdame endale kaunistuse. Laulame, mängime, mõistatame.

Mängime apteeki 3.-28. november

Keskajal oli apteek väga populaarne koht, kust sai peale rohtude osta igasuguseid põnevaid asju. Selles programmis räägime nii keskaegsest apteegist kui ka vanarahva tarkustest ravimise alal. Proovime taimi ära tunda ja rohte kokku uhmerdada. Mängime ja meisterdame.

Jõuluprogramm 1.-19. detsember

Vaatame, kuidas meie esivanemad jõule ja uut aastat vastu võtsid. Vanasti usuti, et vanaaasta ööl ja uue aasta hommikul tuleb teha ainult seda, mis mõjuks hästi viljasaagile ja karjaõnnele. Tutvume kommetega, räägime, mida pererahvas tegi, et aasta ikka hea tuleks. Ennustame erinevatel viisidel. Räägime ka teiste maade huvitavamatest vana aasta ära saatmise kommetest. Meisterdame.

Metsaelu talvel 7.-30. jaanuar

Vaatame, millised loomad talveund magavad, kus on nende urud. Tutvume metsloomadega, kes talvel ärkvel on. Uurime loomade jälgi, proovime neid ära tunda. Räägime, kuidas loomad talvel süüa saavad. Mängime ja meisterdame.

Küünlapäev 2.-6. veebruar

Tutvume küünlapäeva kommetega. Räägime, kuidas vanasti küünlaid tehti ja millest. Joome naistepuna ja lõpetame jõulud. Vaatame muuseumifondis olevaid laternaid, lampe. Mängime ja meisterdame.

Sõbrapäev 9.-13. veebruar

Räägime valentinipäeva kujunemisest ja tutvume mõne huvitavama kombega. Mängime, ennustame, meisterdame. Teeme suu magusaks.

Eesti sümbolid ja tähtsad mustrid 9.-26. veebruar

Tutvume Eesti sümbolitega. Räägime, miks on Eesti lipp just sinimustvalge. Vaatame meie vappi ja proovime ära arvata, kes seal peal on. Arutleme, miks peetakse eestlasi laulurahvaks. Tutvume meie rahvarõivaste mustritega, proovime ära arvata kindakirjade toredaid nimesid.  Seome tüdrukutele vöid peale. Mängime ja meisterdame.

Vastlapäev 9.-17. veebruar

Räägime vastlapäeva kommetest, ennustame luude abil. Vurritame, laseme liugu, ajame vastlad kotti, mängime ka teisi mänge. Sööme karaskit. Meisterdame.

Kevade märgid 2.-27. märts

Räägime kevade saabumise märkidest. Vaatame, millised linnud meile esimesena kohale jõuavad, millised lilled kasvama hakkavad. Kinnistame läbi mängude Eestis elevate tuntumate lindude nimesid. Proovime ka lilli ära tunda. Meisterdame.

Tamula asukoha toredad leiud – 2.-27. märts

Saame teada, millal tekkis elu Tamula järve äärde. Milliseid töid siis inimesed tegid, mida sõid, seljas kandsid. Vaatame, milliseid toredaid esemeid on Tamula äärest väljakaevamistel leitud. Tutvume muuseumifondis olevate potikildudega. Räägime Tamula järves elavatest kaladest ja püüame mänguliselt kalu. Meisterdame.

Munapühad 23. märts-2. aprill

Räägime lihavõtete  kombestikust, peseme nägusid kasemahlaga. Lööme pajuurvastega, seome punaseid paelu okstele, otsime mune ja veeretame neid. Mängime veel teisigi traditsioonilisi mänge ja meisterdame.

Jürikuu toimetused 6.-30. aprill

Jüripäevast mihklipäevani on talus elu väga kiire, see on õuetööde aeg. Räägime, mis tööd pidid selle ajaga tehtud saama. Saame teada, kes olid karjapoisid, sulased. Tutvume jüripäeva kommetega. Töötame, mängime ja meisterdame.

Erinevad ametid 6.-30. aprill

Tutvume erinevate elukutsetega. Proovime ära arvata, kes mis tööd teeb. Saame teada, kes olid vanasti päevapiltnik, koolmeister, rätsepp, kingsepp, vaatame nende ametite juurde kuuluvaid esemeid. Mängime ja meisterdame.

Mesilaste salajane elu 6.-30. aprill

Tutvume mesilaste eluringiga. Räägime, kes seal tarus kõik koos elavad. Mesitarus valitseb range kord ja tööjaotus. Saame teada kui palju mesilane elu jooksul mett kogub, mitut lille päeva jooksul külastab. Proovime mett, mängime ja meisterdame.

Vana-aegne koolipäev – 4. mai-19. juuni

Loeme “Meie isa” palvet ja Jakobsoni lugemiseraamatut. Rehkendame puupulkadel. Proovime kirjutada linnusule, tavalise sule ja tuššiga. Teeme karglemise tundi, ulakamad paneme hernestele põlvitama.

Kuidas hoida maailm? 4. mai-19. juuni

Inimene on teinud loodusele palju kahju. Räägime ülemaailmalistest keskkonnaprobleemidest-kliimasoojenemisest, jäätmeprobleemidest, taime-ja loomaliikide hävinemisest, veekriisist, happevihmadest jne. Proovime jäätmeid sorteerida. Meisterdame taaskasutavatest materjalidest.

Pesupesemine vanamoodi 4. mai-19. juuni

Pesupesemine oli vanasti üks raskemaid töid, mida naised pidid tegema. Kuna see võttis mitu päeva aega ja see oli nii raske, siis pesti pesu ainult paar korda aastas. Programmis tutvumegi, kuidas pesemine toimus, mida kasutati pesupulbri asemel, kuidas riided sirgeks saadi.  Meisterdame ja mängime.

Muuseumitunni kestus 1,5 tundi, hind osavõtjatele 3.-

Täpsem info  ja registreerimine tundidest osavõtuks muuseumiõpetaja Laglelt

Lagle.Lindenberg[at]wi.ee

Lagle.Lindenberg[at]gmail.com

tel.56616862

Ajalugu inimsaatuste kaudu”.

2022.a. möödus 100 aastat legendaarse Võrumaa metsavenna Alfred Käärmanni (1922–2010) sünnist. Alfred Käärmann läks metsa noore mehena pärast teise Nõukogude okupatsiooni algust 1944. aasta sügisel. Aasta hiljem sai ta haarangus lõhkekuuliga vasakust käest haavata ja pääses üle noatera eluga tänu Läti metsavendadele, kes organiseerisid arstiabi. Alfred kaotas vasaku käe. Vaatamata sellele suutis ta vastu panna veel seitse aastat ja ainult MGB agendiks hakanud reeturi pakutud mürgitatud joogiga saadi metsavend elusalt kätte. Ta mõisteti kahekümne viieks aastaks sunnitööle, sellele utoopilisele karistusajale lisandus veel viieks aastaks asumisele saatmine. Tagasi okupeeritud Eestisse sai Alfred naasta 1981. aastal, tema tagakiusamine lakkas alles laulva revolutsiooni aastatel.

Alfred Käärmanni algatusel on Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulisse kirjutatud põhimõte, et Eesti riik ja selle põhiseadus peavad tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Alfred Käärmann oli iseseisvuse taastamisel üks aktiivsemaid mehi Võrumaal: aitas Kaitseliitu taasluua ja valiti Eesti Kongressi saadikuks. Ta on avaldanud raamatuid, tuntumad neist on „Surmavaenlase vastu“ (2000) ja „Vabaduse vaim“ (2000). Teda on autasustatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga.

Meil kõigil tuleb teha elus valikuid, osa neist on olulisemad kui teised. Ajaloo õppimise mõte on otsustusvõime arendamine. Ajalugu annab võimaluse vaadata eelkäijate tehtud otsuste tulemusi. Muuseumitunnis mõtisklemegi valikute üle, mis olid Võrumaa noortel 1940. aastatel. Ajastusse sisseelamiseks proovime astuda mitme päris inimese kingadesse, olgu see metsa läinud Alfred, Rootsi põgenenud Karl või koju jäänud Aleksander. Mõtleme, millised olid nende valikud ja mida meie nende asemel teeksime. 80-aastane distants nendest sündmustest annab meile võimaluse teada saada, millised olid nende valikute tagajärjed.

Muuseumitund „Metsavend Alfred Käärmann ja 1940. aastate valikud“. Teema: ajalugu, ühiskonnaõpetus. Seos õppekavaga: 20. sajandi ajalugu, kodukoha lugu.

Tunni tellimiseks võta ühendust muuseumi peavarahoidja Mirja Otsaga  /Mirja.Ots[at]wi.ee  tel.562 97354/

Vaata kõikide Vana-Võromaa muuseumide muuseumitundide ja teemaõppe infot 2023/2024 õppeaastal Karilatsi Vabaõhumuuseumis, Mõniste Talurahvamuuseumis, Vana-Võromaa Kultuurikojas ja Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis:

https://wi.ee/et/muuseumid/elamusope-muuseumis

 Muuseumitunnid 2023/24 õppeaasta II poolaastal

1. Mäng kaaludega    11.- 26. jaanuar

2. Kindaprogramm   11.- 26. jaanuar

3. Küünlapäev    1.-9. veebruar

4. Sõbrapäev     13.-17. veebruar

5. Vastlapäev   15.-23.  veebruar

6. Kevadekuulutajad looduses     6.-31. märts

7. Rahvarõivaste programm        6.-31. märts

8. Lihavõtted ehk munapühad        3.-6. aprill

9. Jürikuu tegemised    12.-20. aprill

10. Volbriöö salapära    24.- 28.  aprill

11. Vana-aegne koolipäev      3.-12. mai

12. Elu ümber Tamula    15.- 26. mai

13. Kuidas aidata maailma?    3.-31.  mai

14. Muuseumi mänguasjad   1.- 9. juuni

15. Nutikuse tuleproov   1.- 9. juuni 2022

I poolaasta

1. Maaliline sügis on käes     7.-22. september

2. Mihklipäev    26.-30. september

3. Inimese 5 meelt    5.-27. oktoober

4. Leivatund     11.-21. oktoober

5. Puu – üks vägev materjal      5.-27. oktoober

6. Hingesaun     1.-25. november

7. Mardipäev     7.-11. november

8. Kadripäev     21.-25. november

9. Jõuluprogramm    5.-20. detsember

 Pildimeenutusi muuseumitundidest

“Mardid jõudsid muuseumisse”

Vana-Võrumaa kultuurikojas toimuvad mardipäeva teemalised muuseumitunnid. Piltidel olevad “mardid” jõudsid meile Parksepa lasteaiast. Fotod 2017. aastast

“Kii-kaa, kii-kaa, laske kadrid sisse tulla”

Selliste laulusõnadega palusid väiksed kadrid luba sissetulekuks. Kadrinädal Vana-Võromaa kultuurikojas.

Kadridele esitatakse tarkuseteri. Kadritüdrukud kaunistavad kadrikübara ja poisid saavad valida lamba- või hanemaski vahel.

Head karjaõnne!